Infrapunakiirguse valgel tehtud kaartidelt on teadlased välja lugenud, et ka Enceladuse põhjapoolkeral tõuseb arvestataval hulgal jääd sügavamalt pinnale.

Rozenn Robidel Prantsusmaalt Nantes'i Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid NASA kosmosesondi Cassini kogutud andmeid. Cassini tiirutas Saturni süsteemis aastail 2004–2017 ja mõõtis muu hulgas infrapunakiirgust ka Enceladuselt.

Nüüd on teadlased nende mõõteandmete põhjal koostanud Enceladuse üksikasjaliku kaardi ja vaadanud, mis seal kaardil paistab. Enceladuse pinnalt Cassini spektromeetrisse saabunud kiirguse täpsema lainepikkuste jaotuse järgi võib järeldada, millist materjali millistes pinna kohtades leidub.

Kaardilt on muu hulgas näha iseloomulikke kiirgusmustreid neis paigus, kust läbi Enceladuse jääkatte pragude paiskub kõrgele üles jääalusest ookeanist tulvavat vett ja jääpuru. Need võimsad joad avastas Cassini Enceladuse lõunapoolkeralt 2005. aastal.

Kuid nüüd paistab kaardilt, et samasuguseid kiirgusmustreid kui lõunapoolkera purskejugade juures, on näha ka mõnel pool põhjapoolkeral, kus jugasid ei ole. Sellest teevad teadlased järelduse, et ka seal kandis on pinnal rohkesti värsket jääd.

Robidel ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Icarus, et jää võib olla sügavustest tõusnud kas samuti jugades, mis on praeguseks vaibunud, või ka aeglasemalt läbi jääpragude kerkides.

Enceladus pakub teadlastele huvi muu hulgas seepärast, et tema pinnaaluses ookeanis võib olla eluks kõlblikke tingimusi. Üks põhjus, miks Cassini kolme aasta eest Saturni atmosfääri suunati, oligi soov kaitsta Enceladust saastumast võimalike maiste mikroobidega, mis oleks võinud sellele taevakehale sattuda, kui Cassini oleks pärast uurimistegevuse lõppu jäetud Saturni süsteemi omapäi tiirlema.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.