Valge müts Arktika kohal koosneb peamiselt merejääst, mis seob väga suurt hulka vett ning peegeldab peale langeva päikesevalguse atmosfääri tagasi.

Seoses kliima soojenemisega on talvised külmad perioodid jäänud nõrgemaks ja suvised sulamised intensiivistunud. Selle mõjul on merejää pinnale tekkivad sulalombid hakanud Arktikale mõju avaldama.

Erinevalt lumest ja jääst pole lombid valged, mistõttu nad ei suuda valgust sama edukalt tagasi peegeldada, vaid on sunnitud seda suurel määral neelama. See aga tõstab lompide temperatuuri, mis omakorda sulatab lompe ümbritsevat jääd senisest enam. Nii ongi, et lombid muudkui kasvavad ja jää kahaneb.

Teadlased kõrvutasid 127 000 aastat tagasi aset leidnud Arktika viimast teadaolevat sooja perioodi tänapäevase andmestikuga. Eesmärk oli luua mudel, mille abil ennustada Arktika merejää käitumist 21. sajandil.

Saadud infot kasutati simulatsioonis, mille tulemusel selgus, et Arktika merejää võib juba 2035. aastal täielikult sulada. Kokkuvõtet Ühendkuningriigi teadlaste juhtimisel valminud rahvusvahelisest uurimusest saab lugeda ajakirjast Science Daily.