Sageli naervad inimesed saavad stressiga paremini hakkama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: STRESS

Inimesed, kes sageli naeravad, tulevad paremini toime stressirohkete olukordadega, siiski ei kehti niisugune tendents intensiivsete naerjate puhul.

Arvatakse, et inimesed naeravad tavaliselt 18 korda päevas. Põhiliselt naerdakse teiste inimestega suheldes. Veel on varasemad uuringud näidanud, kuidas sõltub naermine ajast, vanusest ja soost. Näiteks on teada, et naised naeratavad keskmiselt rohkem kui mehed.

Nüüd on aga Šveitsis asuva Baseli ülikooli teadlased läbi viinud uuringu, et välja selgitada, milline on naermise ja stressiga toimetuleku seos. Täpsemini uurisid teadlased, kuidas naermine on seotud nii stressirohkete sündmuste kui ka stressi sümptomitega, mis on näiteks peavalu või rahutus.

Uuringu läbi viimiseks kasutati spetsiaalset nutitelefoni rakendust, kus osalejad pidid vastama kaheksa korda päevas küsimustele. Küsimused olid seotud naeru sageduse ja intensiivsusega. Veel uuriti osalejatelt, milliseid stressisümptomeid või sündmusi nad vahepeal on kogenud. Küsimustele pidi vastama siis, kui rakenduse helisignaaliga neile selleks märku andis. Märguandeid andis rakendus juhuslikul ajal.

Uurijatele oli ootuspärane tulemus, et sagedane naermine on seotud parema toimetulekuga stressirohkes olukorras. Seda on kirjeldatud ka erialakirjanduses. Seejuures oli uurijatele üllatav teine tulemus, et naeru intensiivsus ei ole seotud stressirohkes olukorras hakkama saamisega.

Teadlasterühm oletab, et tõenäoliselt oskavad inimesed paremini hinnata naermise sagedust, kuid mitte naeru intensiivsust viimaste tundide jooksul.

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Plos One.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: