Süvameres, kus päikesevalgust on küll vähe, elavad helendavad olendid, kes võivad kiskjatele sobiva saagi asukoha reeta. Hulganisti valgust neelava nahaga olenditel on aga kiskjate ees väike eelis, kuna nad on raskesti märgatavad ja võimelised neelama helendavate olendite bioluminestsentsvalgust.

Merebioloog Karen Osborn ja tema kolleegid püüdsid 18 ülitumedat kala 2000 meetri sügavuselt Mehhiko lahelt kui ka USA läänerannikult Monterey lahelt. Teadlasrühm mõõtis, kui palju suudab kala valgust peegeldada. Elektronmikroskoobi abil uurisid teadlased üheksa kalaliigi nahka ja arvutasid, kuidas naha struktuurid suudavad valgust neelata.

Nüüd on teada, et nahas on tihedalt pakitud ümmargused melaniini sisaldavad struktuurid, mida nimetatakse melanosoomiks. Nahk on just sellise struktuuriga, et selle peegeldumisvõime oleks võimalikult madal. Ühtlasi on nahk nii võimas, et suudab neelata kuni 99,95 protsenti valgusest. Näiteks on ülitumeda nahaga madulõugkala.

Mitmetel teistel tumedavärvilistel kaladel on naha struktuur teistsugune, mistõttu peegeldavad nad rohkem valgust ja see teeb nad nähtavamaks.

Niisugune eriskummaline, väga tume ja valgust neelav nahk võib olla inspiratsiooniks, et välja arendada uusi ülitumedaid materjale.

Autorid kirjutavad uuringu tulemustest ajakirjas Current Biology. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.