Stephen Garnett Austraaliast Darwinist Charles Darwini Ülikoolist koos ligi paarikümne kolleegiga mitmelt muultki maalt pakuvad ajakirjas Plos Biology välja kümme üldist põhimõtet, mille alusel sellist ühtset nimekirja luua ja hallata.

Kõigi liiginimede ühte kohta kirja panek võib esmapilgul tunduda lihtne, kuigi üsna töömahukas ettevõtmine. Tegelikult on see aga päris keeruline, sest teadlaste seas puudub ses vallas üksmeel.

Praegu ühtegi kõikehõlmavat liiginimekirja, millega kõik nõus oleksid, ei olegi. Tuntumate olendirühmade nagu lindude ja imetajate kohta on mitu võistlevat nimekirja, mõnede vähem tuntud rühmade kohta ei ole aga ühtegi.

See teeb muret organisatsioonidele ja valitsustele, kellel oleks eeskätt looduskaitselistel eesmärkidel ühtset ja üldtunnustatud nimistut hädasti tarvis. Nimekiri võimaldaks sõlmida tõhusamaid rahvusvahelisi leppeid kas või ohustatud liikidega kaubitsemise piiramiseks. Garnett ja kaasautorid kirjutavad, et loodav liiginimekiri peaks põhinema täielikult teaduslikel kaalutlustel, ei raasugi millelgi muul.

Kõik nimekirja koostamise alased otsustused peavad olema läbipaistvad, nimekirja parema haldamise ettekäändel ei tohi piirata teadlaste akadeemilist vabadust, liigipiiride määramise alused peavad olema eri olendirühmade lõikes võimalikult ühetaolised, nimekirja koostajaid tuleb asjakohaselt tunnustada ja veel viis sedalaadi üldist põhimõtet.

Need põhimõtted peaks aitama muu hulgas tagada, et huvitatud osapoolte nagu valitsuste, looduskaitsjate ja rahvusvaheliste organisatsioonide vajadusi võetakse arvesse, kuid lõplikud otsused teevad ikkagi teadlased.

Liigi nime kirjapanek ei kaitse ühtegi liiki küll otseselt väljasuremise eest, kuid aitab autorite sõnul maailma elurikkuse säilitamispüüdlusi siiski vähemalt paremini korraldada.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.