Elektritööstus eritab ülitugevat kasvuhoonegaasi üha rohkem
Süsihappegaas ei ole ainus kasvuhoonegaas, mida inimkond atmosfääri paiskab. Selgub, et hiljutise neljakümne aasta jooksul on väävelheksafluoriidi emissioon tõusnud kohati taevastesse kõrgustesse.
Väävelheksafluoriid, keemilise valemiga SF6, on tugev kasvuhoonegaas, mille hulka atmosfääris on tõhusalt kasvatanud elektrienergeetika areng mitmel Aasia maal. Väävelheksafluoriidi kasutatakse elektriseadmetes nagu kaitselülitites ja trafodes.
1997. aasta Kyoto protokollis käsitletud kuue kasvuhoonegaasi seas on just väävelheksafluoriid kõige tugevama toimega kasvuhoonenähtuse tekitaja. Üks tonn väävelheksafluoriidi põhjustab atmosfääri sattununa umbes 23 500 korda rohkem soojenemist kui üks tonn süsihappegaasi.
Peter Simmonds Inglismaalt Bristoli Ülikoolist ja ta kolleegid arvutasid välja, kui palju paisati maailmas väävelheksaflouriidi atmosfääri aastatel 1978 kuni 2018. Arvutused põhinesid õhuseirejaamade mõõtmisandmetel ja arhiveeritud õhuproovidel.
Simmonds ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Atmospheric Chemistry and Physics, et väävelheksafluoriidi aastane emissioon kasvas selles ajavahemikus kokku umbes 24 protsenti ja jõudis umbes 9000 tonnini aastas.
Kasvu peapõhjuseks on nende väitel suurenenud tööstuslik nõudlus elektriseadmete järele, eriti neis maades, mis ei ole Kyoto protokolliga endale emissioonivähenduse kohustust võtnud.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.
Toimetaja: Indrek Ojamets