Heast haridusest ja IQ-st on Tallinna börsil kasu, kuid vaid kindla piirini ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tallinna Sadama börsilemineku üritus
Tallinna Sadama börsilemineku üritus Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Kõrgema akadeemilise sooritusvõime ja parema matemaatikaoskusega inimesed teenivad Tallinna börsil suuremat tulu. Samas ei pea olema edukad investorid selle poolest parimatest parimate seas, selgub Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste uuringust.

"Paremad teadmised ja kõrgem haritus näivad aitavat, kuid tavainvesteerimise puhul pole sul tarvis väga kõrget IQ-d ja sa ei pea olema mingis valdkonnas, näiteks füüsikas või matemaatikas, täielikus tipus. Kasuks tuleb kombinatsioon erinevatest võimetest. Meie investoritest olid edukamad need, kes olid korraga tugevad matemaatikas ja suhteliselt tugevad humanitaarteadustes," selgitas Tõnn Talpsepp, Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur.

Järeldusteni jõudmiseks seadis Talpsepp kolleegidega omavahel vastavusse Tallinna börsil aastatel 2004–2012 tehtud tehingud ja haridusregistri sissekanded. Muu hulgas haaras see investorite eksamitulemusi ja keskkoolihindeid.

Üksikasjalikku infot hakati registrisse kandma alles 1995. aastal. Enamik valimisse sattunud investoritest olid seetõttu alla 35-aastased. Kokku õnnestus töörühmal saada aimu enam kui 10 000 investori haridustee ja võimete kohta. Võrreldavalt ulatuslike uuringute tegemist kujutas vanemteadur ette peale Eesti vaid Põhjamaades.

Ideaalne strateegia?

Möödunud aastal ERR-i tellitud küsitlus näitas, et kõrgharidusega vastanutest eelistaks teisest pensionisambast raha väljavõtmist ja selle ise investeerimist 17 protsenti. Alg- või põhiharidusega inimestest teeks seda neljandik. "Ma kahjuks väga helget tulevikku neil ei näe. Me ei saa öelda, et kõigil läheb kehvasti, kuid madalama haridustasemega investoritel on meie tulemuste põhjal suurem tõenäosus sattuda kehvemate investorite sekka," sõnas Tõnn Talpsepp.

Kui suurem osa Tallinna börsi investoritest jäävad alla turu keskmisele tootlusele, siis madalama haridustasemega investorid jäävad alla ka keskmistele investoritele. "See on kurb, aga selles kontekstis oleks mõistlikum eelistada paljudel juhtudel madalate haldustasudega fondi," laiendas vanemteadur.

Keskmine aastane tootlus oli Tallinna börsil uurimisperioodil nullilähedane. Turu tootlusest suutis parem olla vaid neljandik investoritest. Alati leidus ka neid, kes üritasid investeerimisel turgu üle kavaldada ja selle pärast hiljem kannatasid.

Talpsepp märkis, et parema akadeemilise sooritusvõimega edukamad investorid pole leidnud ideaalset investeerimisstrateegiat. "Nad suutsid oma turule tulemise aega paremini ajastada. Madalamate akadeemiliste võimete või intellektiga investorid kippusid investeerima siis, kui turud olid juba palju tõusnud, mis mõjus kohe tootlusele. Läbivana paistis välja, et kõrgemate akadeemiliste võimetega investorit tegid tehinguid mõõduka sagedusega – mitte liiga vähe, kuid mitte ka liiga palju," selgitas vanemteadur.

Näiteks suutsid matemaatika eksamil 10 protsendi parimate sekka kuulunud aastatel 2004–2007 oma investeeringuid peaaegu neljakordistada. Kõige kehvema 10 protsendi sekka kuulunute tootlus jäi seevastu napilt miinusesse. Nii matemaatikas kui ka humanitaaraladel sooritusvõime poolest ülemise 10 protsendi sekka kuulunute tootlus oli ligi 310 protsenti. Alumised 10 protsenti jäid taas napilt miinusesse.

Terve uurimisperioodi vältel oli matemaatika oskuste poolest tipmissse 25 protsenti kuulunute aastane tootlus keskmiselt 16,3 protsenti.

Järsu majanduslanguse ajal aastatel 2007–2009 ei suutnud jääda plussi mitte keegi. Kui kõige helgemate peade seas oli tootlus nullilähedane, siis alumise 10 protsendi tootlus jäi miinusesse peaaegu 60 protsendiga. "Turgude kukkumisel ei olegi võimalik midagi eriti ära teha. Õige otsus oleks sel ajal eemale hoida ja positsioone vähendada. Reaalsuses pole pikas plaanis muidugi seegi väga mõistlik valik," sõnas Talpsepp.

Maksimaalseks tootluseks tuleb ära tabada hetk, kui aktsiate hind saavutab madalaima taseme. Andmete põhjal asusidki akadeemiliselt paremate võimetega investorid ostma neid kokku 2008. aasta teisest poolest 2010. aastani, kui turg põhja saavutas. Suurem osa madalama intellekti või võimetega inimestest istusid seevastu sel ajal jõude ja piirdusid kasvuperioodil kauplemisega.

Algoritmilise mõtlemise võlud

Lisaks uuris töörühm, millise eriala lõpetanud löövad börsil läbi kõige sagedamini. Abi polnud matemaatika, füüsika, juura, meditsiini ega isegi rahanduse õppimisest. Viimase lõpetanud võtsid küll kõige sagedamini riske, ent see ei tasunud end täielikult ära. Esmapilgul näis olevat kasu majandusteaduse õppimisest, kuid põhjalikumal uurimisel taandus sellegi mõju. Paremat sooritusvõimet sai seletada kõrgema sissetulekuga.

Ainsana jäi sõelale informaatika. Tõnn Talpsepp kahtlustas, et eriala julgustab börsil kasu toovat mõtteviisil. "Börsil toimib samuti stsenaariumites mõtlemine ehk mõeldakse ette, mida teha juhul, kui peaks juhtuma see või teine," märkis vanemteadur. Tegu on siiski alles hüpoteesiga, mida pole veel jõutud kontrollida.

Töörühma varem avaldatud uuring on näidanud, et mitmetahulisema taustaga, näiteks parema hariduse või keerukama eriala lõpetanud investoritel on börsil teinegi eelis. "Alguses teevad vigu kõik, kuid kõrgema IQ või haridustasemega inimesed suudavad neist kiiremini õppida," sõnas Talpsepp.

Vanemteadur soovitas tutvustada investeerimise põhiideid praegusest varem. "Räägitakse küll, et peaks investeerima, kuid see jõuab kohale vaid teatud inimrühmale. Neist omakorda teevad midagi reaalselt ära väga vähesed. Nõnda võiks olla see haridusprogrammis sees juba põhikoolis või gümnaasiumiastmes," laiendas Talpsepp.

Töörühma teine varem avaldatud uuring on näidanud, et investeerimiseni jõuavad sagedamini börsi või investeerimisega hariduse omandamise ajal kokku puutunud inimesed.

"Isegi kui keskmise investori tootlus jääb turu omale alla, siis võiks pikas plaanis mõistlikult investeerides, näiteks osta-ja-hoia strateegiat kasutades, olla see kokku ikkagi positiivse summa mäng. Tsiteerides Warren Buffetit, selleks ei pea olema IQ 160," lisas Tõnn Talpsepp.

Uurimus ilmus ajakirjas Journal of Banking and Finance.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: