Täielikke päikesevarjutusi võib näha tänu juhuste kokkulangemisele. Kuu tiirleb Maast täpselt nii kaugel, et Päikese keskme eest möödudes see sageli täielikult varjata. Kaaslase orbiit on aga kergelt välja venitatud ja seekord sattus see Päikese eest mööduma selle orbiidi ühes kõige kaugemas punktis. Kuu näiv suurus oli päikeseketta täielikuks varjamiseks liiga väike.

Varjutust sai kõige pikemalt näha Kongo Vabariigis, kus kestis see pühapäeva hommikupoolikul ühe minuti ja 22 sekundit. Lisaks Kesk-Aafrika riikidele sai varjutusest osa Araabia poolsaare lõunaosa, Pakistan, India põhjaosa ja Lõuna-Hiina ehk kokku umbes kahel protsendil planeedi pinnast. Osalist päikesevarjutust võis näha aga isegi Põhja-Austraalias.

Järgmist täielikku päikesevarjutust saab näha selle aasta 14. detsembril Lõuna-Ameerikas. Osalisest päikesevarjutusest saab Eestis osa 6. oktoobril 2021.

Vaata Slooh ülekannet varjutusest täispikkuses