Kogumisaktsiooni kureerib etnoloog Liisi Jääts, kelle sõnul muuseum on varemgi toidutaimedega seotud pärimust talletanud. Seni on keskendutud pigem nii-öelda klassikalistele korilusviljadele ehk marjadele, seentele ja pähklitele. Tänavu on fookus mujal ja ennekõike ootab ERM infot selle kohta, kuidas inimesed tarbivad metsikute taimede juuri, lehti, varsi ja kasvusid.

"Vabas looduses kasvavate taimede lehti, varsi, juuri ja vilju on toiduks tarvitatud läbi aegade, kord rohkem, kord vähem. Praegu on need aga toidulisana taas populaarseks muutunud, osalt tervislikkuse, paraneva keskkonnateadlikkuse või ka lihtsalt eksootilisuse pärast," selgitas Jääts.

Muuseumirahvale pakuvad huvi nii traditsioonilised, võib-olla lapsepõlves õpitud teadmised kui tänapäevased moodsad ideed nagu sambliku, puukoore või õite kasutamine toidu osana või selle serveerimise ja kaunistamise jaoks. Kõik muuseumisse jõudnud üleskirjutused võetakse avalikku arhiivi, millele huvilised ligi pääsevad.

"Kindlasti saab see olema üks komponent, millele ERMi töötajad tulevikus näituseid luues ja raamatuid välja andes toetuvad. Just niimoodi me oma materjali kogumegi," kinnitab Jääts. Juba 1931. aastast alates on ERM julgustanud vabatahtlikke pärimust muuseumiga jagama.

Täpsemad suunised ja kontaktid lugude ja fotode jagamiseks leiab ERMi kodulehelt.