Ameerika teadlased on nüüd kesknärvisüsteemi ja seedeelundkonna talitluse vastastikmõjustuste kulgemise radu paremini tundma õppinud, võttes appi viiruse.

David Levinthal ja Peter Strick Pittsburghi Ülikoolist süstisid katserottide makku marutõveviirust. See viirus nakatab närvirakke ja suudab piki närvikiude liikuda mistahes elundist ajju. Nii ka seekord.

Teadlased aga jälgisid, kuhu ajupiirkonda viirus täpselt suundus ja tegid selle põhjal järeldusi nende piirkondade talitlusliku seotuse kohta maoga.

Nad selgitasid muu hulgas välja, et saaresagar, emotsioonide reguleerimisega tegelev ajukoorepiirkond otsmikusagara ja oimusagara vahelise külgvao sügavustes võib stimuleerida toidu seedimist maos.

Otsmikusagara tagaosas paikneva pretsentraalkääru osa (Brodmanni neljas ala, mis koordineerib keha liikumist) võib aga saata makku ja sooltesse signaale, mis pärsivad nii maomahla tootmist kui ka soolte peristaltikat ehk sooleseinte lainetust, mis lükkab seeditavat toitu edasi.

On väga võimalik, et just neid ühendusi mööda kulgevatel signaalidel on oma osa selles, et head emotsioonid soodustavad seedimist, vaimne pingeseisund aga võib luua pinnase lausa maohaavade tekkele.

Pea ja kõhu seoseid on teaduslikult uuritud ka varem, kuid peaasjalikult niiöelda ülenevat suunda ehk seda, kuidas mao talitlus ja soolte mikrobioom ajutegevust mõjutavad.

Oma avastustest alanevas suunas kulgevate signaalide alal, mida aitas teha marutõveviirus, kirjutavad Levinthal ja Strick Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.