Ameerika teadlased eesotsas James Kossiniga Wisconsini Ülikoolist on analüüsinud aastail 1979 kuni 2017 kogutud andmeid. Samasuguse tulemuse, et orkaanid on tugevnenud, andis ka eelmine suurem Kossini juhitud uuring, mis avaldati seitse aastat tagasi, kuid nüüdne uuring hõlmab pikemat aega ja suuremat andmehulka.

Orkaanide intensiivsust on muu hulgas hinnatud ka geostatsionaarsetelt satelliitidelt tehtud infrapuna-temperatuurimõõtmiste põhjal. Mõõtmisi ja mõõtmistulemuste tõlgendusi on aja jooksul tehtud palju ja erisuguste põhimõtete alusel, kuid Kossin ja ta kaaslased püüdsid andmeid võimalikult ühtlustada.

See oli keeruline, sest igal uuel satelliidil on pardal uut moodi mõõteseadmed, mis koguvad ka andmeid jälle natuke uut moodi. Hea on see, et mõõtmised lähevad ajapikku täpsemaks ja andmed usaldusväärsemaks, kuid eri aastatel möllanud orkaanide tugevust omavahel võrrelda ei ole siiski niisama lihtne.

Kossini töörühm on teinud andmete põhjal ka muid huvitavaid tähelepanekuid. Näiteks teatasid nad ülemöödunud aastal avaldatud uuringutulemustes, et maailma orkaanid on kliimamuutuse tulemusel hakanud aeglasemalt kulgema.

See tähendab, et ühe linna või piirkonna kohal püsivad nad kauem ja tekitavad selle võrra rohkem purustusi. Nüüd siis selgub senisest suurema kindlusega, et ka orkaanituul ise kipub seejuures tugevam olema.

Kas see tugevnemine on mingil moel inimtegevuse tagajärg või on tegu loodusliku muutusega, seda praegune uuring otseselt ei selgita. Tulemused on avaldatud Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.