Teadlased uurisid 36 rahvusvahelist mobiili- või veebikeskkonda, kust saab leida infot oma haigussümptomite põhjuste kohta. Esimene veebiplatvormi pakutud diagnoos on korrektne 36-protsendilise tõenäosusega ja 52-protsendilise tõenäosusega on korrektsed esimesed kolm pakutud diagnoosi.

Veel leiti, et nõuanded, kus ja kuidas otsida tervishoiuteenust, olid õiged umbes pooltel juhtudel. Hinnanguliselt tehakse Google otsingumootoris ühe minuti jooksul 70 000 tervisega seotud päringut. 

Uuringu juhtivautor Michella Hill lausus, et need tulemused peaksid panema inimesi mõtlema. "Kuigi võib olla kiusatus kasutada selliseid vahendeid, et leida, mis võib põhjustada vastavaid sümptomeid, on need heal juhul ebausaldusväärsed, halvimal juhul ohtlikud," ütles ta pressiteate vahendusel.  

Samuti võivad uuringu juhtiva autori sõnul pakkuda sümptomite kontrollimise platvormid vale turvatunnet. Veebisaitidesse tuleks suhtuda ettevaatlikult, sest need ei analüüsi tervikpilti ja ei tea haiguskulgu ega muid sümptomeid. Veebipõhised sümptomite kontrollijad on algoritmipõhised programmid, mis pakuvad vaid võimalikke diagnoose ja triaaži.

Hill ütles, et inimestele, kellel on puudulikud teadmised meditsiinist, võivad arvata, et antud nõuanne on täpne ja seisund ei ole niivõrd tõsine kui see tegelikult olla võib. 

Veebipõhistel sümptomite kontrollijatel võib olla oma koht tänapäevases tervishoiusüsteemis. Uuringu autorid kirjutavad, et sümptomite kontrollimise süsteemidel võib olla potentsiaali, kui need oleksid otseselt seotud tervishoiu teenust pakkuvate asutustega. Ühtlasi oleksid need kasulikud lisateabe esitamisel, kui on olemas ametlik diagnoos.

Uuring avaldati ajakirjas Medical Journal of Australia.