Ryugust tehtud piltidelt on näha, et asteroid on kergelt vöödiline, ekvaatori lähistel ja pooluste kandis natuke sinakamat, vahepealsetel aladel aga punakamat tooni.

Jaapani teadlased eesotsas Tomokatsu Morotaga Tokyo Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Science, et nende analüüsi põhjal on on punakat tooni materjal tekkinud peamiselt Päikese kiirguse murendaval toimel.

Ajapikku on asteroidi polaar- ja ekvatoriaalaladel asunud punakas tolm ja puru liikunud sealt keskmistele laiustele, tuues ekvaatori ja pooluste lähedal uuesti nähtavale algse sinaka materjali.

Morota ja kolleegide väitel näitavad Päikese tugeva mõju jäljed, et Ryugu orbiit on varem olnud Päikesele lähemal. Kaks eri arvutusmudelit annavad küll kaks eri aega, millal see lähemalolek oli – kas kaheksa miljonit aastat tagasi või ainult 300 000 aastat tagasi.

Ryugu pärineb algselt Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidivööst, käis siis vahepeal Päikesele lähemal kui Maa, aga on sealt seejärel mõnevõrra tagasi tulnud ja kuulub nüüd niinimetatud Maa lähedaste asteroidide hulka.

Analüüs kinnitab ka arusaama, et Ryugu on üsna noor asteroid. Vanust on tal kõige rohkem 17 miljonit aastat. Asteroid on umbes kilomeetrise läbimõõduga ja Maalt umbes 350 miljoni kilomeetri kaugusel.

Selle aasta lõpus peaks Hayabusa jõudma tagasi Maa juurde ja poetama Austraalia kõrbesse kapsli, mis sisaldab Ryugult kaasa toodud proove.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.