Koroonaviirusest tingitud karantiin muudab meeleolude ohjeldamise keerulisemaks

Uuring annab ka vastuse, millised elanikkonna rühmad on vaimse tervise probleemide suhtes enam haavatavad.
Uuring annab ka vastuse, millised elanikkonna rühmad on vaimse tervise probleemide suhtes enam haavatavad. Autor/allikas: freepik.com

Koroonaviiruse puhangust tingitud karantiin võib halvendada meie meeleolu reguleerimist, sest erinevate tegevuste valik, millega enesetunnet stabiilsena hoida, on karantiinis piiratud.

Inimese meeleolu varieerub tund-tunnilt ja päev-päevalt, tervislik meeleolu reguleerimine hõlmab seda, et on vaja valida tegevusi, mis aitavad meeleolu rahustada. Olukorras, kus sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini tõttu on tegevuste valik on piiratud, võib see Oxfordi teadlaste uuringu tulemuste kohaselt aga põhjustada depressiooni.

Uuringus osales 58 328 inimest nii madala, keskmise kui ka kõrge sissetulekuga riikidest. Teadlased võrdlesid kehva meeleolu või depressiooniga inimesi, heatujuliste inimestega. Mitmete analüüside käigus uuriti, kuidas inimesed reguleerivad oma meeleolu läbi erinevate igapäevaste tegevuste.

Üldises elanikkonnas on tugev seos selle vahel, kuidas inimesed end tunnevad ja mis tegevustega nad plaanivad järgmisena toimetama hakata. Siinkohal on oluline mõiste meeleolu homöostaas, mis tähendab võimet hoida oma enesetunnet stabiilsena läbi erinevate tegevuste. Kehva tuju korral on meeleolu homöostaas häiritud ja nendel inimestel, kellel on kunagi depressioon diagnoositud, võib see lausa puududa.

Uuringu üks autor Maxime Taquet ütles, et sotsiaalse isolatsiooni ja karantiini ajal on inimesed eriti haavatavad depressiooni suhtes, sest võimalusi erinevateks tegevusteks on vähem. Taquet pakub välja, et selle uuringu tulemused avavad justkui ukse uutele võimalustele arendamaks depressiooni ravimeetodeid. 

Taquet leiab, et põhimõtteliselt saaks depressiooni ravimisel kasutada ka nutitelefoni rakendust. Kuna uuringust selgus, et madal meeleolu homöostaas võib prognoosida lühiajalisi või pikemaid depressiivseid episoode, saaks reaalajas meeleolu monitooriv rakendus pakkuda selle kasutajale soovitusi, et reguleerida ja parandada oma meeleolu. Niisugune rakendus parandaks ravi kättesaadavust ka neile patsientidele, kellel pole võimalik silmast silma arstiga kohtuda. Ühtlasi pakuks rakendus ravivõimalusi ka neile inimestele, kellel on piiratud ligipääs depressiooni ravile, näiteks madala või keskmise sissetulekuga riikides. 

Depressiooni all kannatab maailmas üle 264 miljoni inimese. Kuigi depressiooni jaoks on erinevaid ravimeetmed olemas, ei saa 76–85 protsenti madalama või keskmise sissetulekuga riikide elanikest haiguse vastu ravi.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: