Roger Close Inglismaalt Birminghami Ülikoolist ja ta kolleegid on uurinud hoolega andmeid mereelustiku kohta alates niinimetatud kambriumi plahvatusest, mil suurem osa tänapäevaste loomade eluvorme tekkis, ja avaldanud tulemused ajakirjas Science.

Nad väidavad, et senine arvamus globaalse mere-elurikkuse pidevast kasvust on ekslik, sest tegelikult ei ole fossiili-andmestik ühtlaselt globaalne, vaid koosneb siit-sealt ja piiratud ajavahemikest pärit materjalist.

Close ja ta kolleegid püüdsid nüüd globaalset vaadet tagada, võttes hoolega teadlikult arvesse, et olemasolevad andmed on nii ruumiliselt kui ka ajaliselt väga piirkondlikud.

Seniste uurimuste järgi on mere-elustiku mitmekesisus vähemalt viimase 200 miljoni aasta vältel pidevalt kasvanud, jõudes meie ajaks maakera ajaloos ennenähtamatu kulminatsioonini.

Close'i juhitud töörühm aga järedlab, et tänapäevane elurikkus ei olegi nii eriline midagi. Vaadeldud ajajärgu jooksul on esinenud küll juhtumeid, mil elurikkus on mõnes piirkonnas või mõne olendirühma seas suurenenud.

Näiteks üsna varsti pärast kriidiajastu suurt väljasuremislainet, kus hävisid muu hulgas dinosaurused, võib täheldada kõhtjalgsete, see tähendab tigude ja näljkate mitmekesisuse suurt kasvu.

Ilmselt suutsid kõhtjalgsed mingil põhjusel edukalt uuesti täita teistest loomadest tühjaks jäänud ökoloogilised nišid, ja mitte niisama, vaid nii-öelda kuhjaga.

Kuid üldises vaates on merede elurikkus Close'i ja ta kaaslaste väitel jäänud pärast Kambriumi plahvatust ikkagi üsna ühesuguseks.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.