Hayabusa2 tegi Ryugu juures katse, millega jäljendas kraatri teket, ja Jaapani teadlased eesotsas Masahiko Arakawaga Kobe Ülikoolist kirjutavad nüüd ajakirjas Science, mis katsel selgus.

Möödunud aasta 5. aprillil tulistas Hayabusa2st eraldunud moodul Ryugu pihta 2,5-kilose vaskkuuli kiirusel 7200 km/h. Kuul tekitas asteroidi pinnale 14,5 meetri laiuse ja 2,3 meetri sügavuse kraatri.

Kraatri põhjast ja nõlvadelt võeti hiljem materjaliproove, mille põhjal on teadlased saanud asteroidi ehitusest paremat aimu.

Selgus, et asteroidi kivise pinna all leidub liivjat materjali. See annab tunnistust, et Ryugu ei ole päritolult ühtne kivikamakas, vaid on väiksematest kividest, kivikestest ja kiviteradest kokku kuhjunud. Materjal pärineb arvatavasti kahe taevakeha kunagisest kokkupõrkest.

Teadlased panid ka tähele, et Ryugu pinnale tekkinud kraater ei olnud ümar, vaid pigem poolkuukujuline. See viitab, et kraater on sattunud poolenisti mingi suurema ja kõvema kivi kohale, mis pidas vaskkuulilöögile hästi vastu.

Liivja materjali olemasolu põhjal väidavad teadlased, et Ryugu on arvatavasti noorem kui seni arvatud, vahest nii umbes üheksa miljonit aastat.

Ka asjaolu, et suhteliselt väike kuul tegi asteroidile suhteliselt suure kraatri, näitab teadlaste arvates, et see taevakeha koosneb haprast materjalist. Meie planeedi pinnale oleks sama tugevast löögist tekkinud umbes seitse korda väiksem kraater.

Läinud sügisel asus Hayabusa2 Ryugu juurest koduteele. Tagasitee võtab umbes aasta. Ryugult kogutud proove sisaldava kapsli viskab Hayabusa2 alla Austraaliasse.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.