Doktoritöös tuvastati Eesti jaoks 44 uut sarvlestaliiki ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Meres elavaid ränivetikaid mikroskoobist vaadatuna.
Meres elavaid ränivetikaid mikroskoobist vaadatuna. Autor/allikas: Wikmedia Commons

Doktoritöös uuris Piret Vacht sarvlesti ja ränivetikaid kui teineteist täiendavaid keskkonnaindikaatoreid. Töö tulemustest on kasu, et Eesti keskkonnaseisundit paremini hinnata. Uuringu käigus tuvastas autor Eesti jaoks muu hulgas 44 uut sarvlestaliiki.

Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Piret Vacht uuris doktoritöös ränivetikaid ning sarvlesti õhu- ja veesaastest mõjutatud kaldavööndite, kolme Eesti lennuvälja ning Tallinna tühermaade muldade näitel.

Uuritavad alad on mõjutatud väga erinevast inimtegevustest. Kaldavööndi muldasid mõjutavad õhu- ja veesaaste, lennuvälju aga rajahooldusmeetodid ning lennuliikluse heitmed. Tühermaade puhul vaatles autor alasid nende vanusest lähtuvalt. Piret Vacht selgitas oma töös välja, milline on erinevates paikades ränivetikate ja sarvlestade liigiline koosseis ning kui suur on erinevatel proovialadel leiduvate koosluste ühisosa.

Koosluste ühisosa tuvastamine aitas Vachti sõnul mõista, kui sarnased on uuritavad ökosüsteemid ja kuidas mõjutab kooslusi potentsiaalselt ka häiring, nagu näiteks õhusaaste. "Selgus, et Tallinna, Tartu ja Pärnu lennuväljadel on vaid umbes 20 protsenti ühiseid ränivetika- ja sarvlestaliike," selgitab autor. Ta lisab, et ülejäänud liikide leidumine on tõenäoliselt tingitud asukohale ainuomastest teguritest ning lennuväljade kasutamise ja majandamismeetmete erisustest.

Doktoritööst selgub, et võrreldes tühermaadega on lennuväljade ja kaldavööndi muldade ränivetika- ning sarvlestakooslused oluliselt arvukamad ja mitmekesisemad. Kui kaldavööndite puhul võis täheldada ka koosluste liigirikkuse tõusu koos häiringutaseme alanemisega, siis lennuväljade puhul kindlat tendentsi ei tuvastatud.

See-eest võis Vachti kinnitusel märgata üllatavalt kõrget liigirikkust näiteks Tallinna lennuvälja rajaservadel, ränivetikate puhul ka Pärnu lennuvälja lumesulatusplatsidel.

Kuigi ränivetikate ja sarvlestade kasutamine keskkonnaindikaatoritena on juba levinud (ränivetikate puhul küll pigem veekogudes ja märgaladel), on neid kahte organismirühma seni vaid harva kasutatud teineteist täiendavate bioindikaatoritena. Selles seisneb ka doktoritöö uudsus.

Nii ränivetikaid kui ka sarvlesti on Eesti mullaökosüsteemides seni uuritud vaid üksikutes töödes. Piret Vachti doktoritöö andis uusi teadmisi Eesti muldade fauna ja floora kohta. Kuna inimmõjutusega muldade osakaal kasvab nii Eestis kui ka mujal maailmas, on oluline rohkem teada mulla bioloogilise mitmekesisuse ja võimalike häiringute kohta. See võimaldaks meil tuvastada häiringuid ja potentsiaalselt ka hinnata taastamismeetmete tõhusust.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Piret Vachti doktoritöö "Diatoms and oribatid mites as bioindicators under different anthropogenic disturbances" ("Sarvlestad ja ränivetikad bioindikaatoritena erineva inimmõju tingimustes") avalik kaitsmine toimus reedel, 20. märtsil.

Toimetaja: Indrek Ojamets

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: