Nüüd on teadlased tuvastanud, et veel 600 aastagi vanused soliidsed ja jämedad hõlmikpuud on paljude tähtsate näitajate poolest ikka veel täiesti noorukeste vibalike vitsakeste moodi.

Richard Dixon Ameerika Ühendriikidest Dentonist Põhja-Texase Ülikoolist, Jinxing Lin Hiinast Pekingi Metsandusülikoolist ja nende kolleegid uurisid põhjalikult hõlmikpuid vanuses 15 kuni 667 aastat.

Selgus, et vanematel puudel olid lehed sama suured ja fotosüntees sama tõhus kui noorematel puudel, ja nende seemnetest läks idanema sama suur osa kui noortel puudel.

Ka geeniaktiivsus oli puudel east sõltumata üsna ühesugune: vanemailgi hõlmikpuil olid haiguskindlust tagavad ja antioksüdante tootvad geenid sama aktiivsed kui nooremail.

Mõned erinevused siiski olid: vanemad puud tootsid vähem kasvu soodustavat taimehormooni auksiini, rohkem aga stressivastast taimehormooni abstsiishapet.

Aastarõngad olid esimese ühe-kahe elusajandi jooksul suhteliselt laiad, seejärel jäid ühtäkki järsult kitsamaks, aga edasi taas enam laiust oluliselt ei kaotanud.

Uuringutulemused aitavad teadlastel loodetavasti jälile jõuda hõlmikpuude ja mõnede muudegi puuliikide pikaealisuse saladustele.

Dixon, Lin ja kaasautorid kirjutavad asjast lähemalt Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.