Pusid mingi probleemi kallal ja siis tuleb keegi, kes küsib, milles on küsimus. Pärast põgusat seletust lubab aidata ja tõdeb, et "kaks pead on ikka kaks pead". Tekib lootus, et nüüd peaks sündima lahendus poole kiiremini või on see kaks korda parem. "Narnia kroonikad" kirjutanud Iiri kirjanik C. S. Lewis viitab teistsugusele võimalusele, pakkudes, et kaks pead pole tingimata eksimatud, aga vähemalt ei liigu nende rumalus ühes suunas.

Mine võta kinni, millisest eesmärgist juhindus rühm teadlaseid BrainNeti projekti kavandades. Ajakirjas Scientific Reports avaldatud artiklis kirjeldavad nad teadaolevalt esimest kollaboratiivse mõtlemise seadet, milles liideti mitme inimese ajutegevus mitteinvasiivse andmevahetuse abil ühtsesse otsustamisprotsessi. Ideed testiva eksperimendi sisu arvestades on seotud ootus pigem ühtemoodi mõtlemisega, sest testülesandes pidid osalejad otsustama, kuidas mõjutada elemente Tetrise-laadses mängus.

Ühendus loodi kolme inimese aju vahele. Otsuse väljundsignaalid olid kolju pinnalt elektroentsefalogrammina loetavad elektrisignaalid, lühemalt öeldes EEG-signaalid, mis suunati otsuse informeerimiseks järgmisesse ajju koljut läbiva elektromagnetlainetuse ehk transkraniaalse elektrostimulatsioonina.

Koostöö rajanes kolmel inimrühmal, milles kaks olid esialgse otsuse tegijatest "saatjad" ja üks lõplikust otsustajast "vastuvõtja". Teineteisest eraldatud saatjatele kuvati mängu olukord ja registreeriti nende otsust kajastava EEG-signaalide muster. See tõlgiti masinanalüüsis ajutegevust mõjutava signaali keelde ja edastati vastuvõtja ajju.

Tänu mitte-invasiivsele iseloomule ei nõua selline eksperiment kliiniliselt puhtaid laboritingimusi ja uuringuks sobib kasvõi klassiruum. Praktilise tuleviku tunnetuse veelgi lähemale toomiseks toimus kogu signaalivahetus üle interneti. Natukene ajas ette rutates võiks taolist koostööd korraldada näiteks üle maailma. Loomulikult juhul kui ühendatud ajude töö tulemus on seda väärt.

Esialgu otsitakse tõendeid meetodi toimimise kohta. Eksperimentide seerias nägi vastuvõttev otsustaja pooleldi varjatud ekraanil mängu elementi. Varjatud osa taha jäi info, mis aidanuks tal ise otsustada. Kaks nõuandvat otsustajat nägid olukorda terviklikuna ning nende otsus saadeti üle interneti vastuvõtja kuklasagarasse, nägemisega tegelevasse ajuossa.

Vastuvõtja tegi otsuse, kas jätta kujukese asend muutmata või seda keerata. Järgmiseks edastati vastuvõtja otsus esialgsetele otsustajatele, kellel oli võimalus hinnata selle õigsust. Vea puhul läkitati teele parandusele osutavad ajusignaalid. Ideaalselt kirjeldaks see olukorda, milles kaks nõuandjat teevad otsuse ja kontrollivad, kas vastuvõtja sai sellest õigesti aru.

Iga kolmikuga viidi läbi 16 katseseeriat. Kokku korraldati analoogseid teste viies kolmeliikmelises rõhmas. Hinnati BrainNet'i toimimise efektiivsust, õigete ja valede otsuste osakaalu ja koostöö tulemuslikkust. Ajude infovahetuse tõhususe hindamiseks lisati infokanalisse müra, et uurida, kas vastuvõtja saab sellest aru. Ühtlasi simuleeriti ühismeedia olukorda, milles mõne isiku arvamus on teistest usutavam. Selleks tehti ühest saatjast kunstlikult ebakindlam partner, kelle ettepanek oli üle pooltel kordadel eksitav.

"Arusaamine" võib siin eksitada, sest vastuvõtja silmade ette ei ilmunud midagi filmilindilaadsest, milles peidetakse Vietnami sõja dokumentalistika ja ujumisvõistluse ülekande vahele pildike Tetrise mängust. Vastuvõtja nägemisvälja ilmus helendav täpike, mis tähendas mänguelemendi keeramise soovitust.

Signaalivahetuseks ühendatud kolme aju koostöös Tetrise-laadse mängu keskmiseks edukuseks saadi natukene üle 81 protsenti ehk 16 katsest õnnestusid tüüpiliselt 13. Süsteem talus suhteliselt hästi müra ja vastuvõtja õppis kiiresti usaldama usaldusväärset signaaliallikat eksitavast.

Uurigu läbiviijad märkisid, et nende süsteem on laiendatav, mille tõttu saab iga osaleja saata otsuseid samaaegselt ja teistelt vastu võtta ehk ka ise kontrollida ning aidata kaasa oma otsuse õiguspärasele edastamisele. Nad peavad saavutust oluliseks sammuks "ajude sotsiaalvõrgustiku" poole. Signaaliallikate arenedes usuvad teadlased, et suudavad sama põhimõtet edasi arendades jõuda tänasest jah-ei otsuste edastamisest nüansirohkema ajudevahelise kommunikatsioonini.

Seega juhul kui käesoleva kommentaariga veel piisavalt kaua jätkata, saate varsti ise ajukäärude vahel aru, mida kõige selle kohta mõelda.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".