Raamat paljastab raudse eesriide taga toimunud sündmusi
Nõukogude Eesti arengutest külma sõja kontekstis ilmus 430-leheküljeline artiklite kogumik. 14 Eesti teadlase artiklit toimetas raamatuks Tartu ülikooli Eesti lähiajaloo professor akadeemik Tõnu Tannberg.
„Teisest maailmasõjast 1945. aastal võitjana väljunud NSV Liit kehtestas end kiiresti Ida-Euroopas ja allutas sealsed riigid peaaegu täielikult oma kontrollile. Sõjaaegne koostöö lääneriikidega murenes, selle asemel kujunes maailmas välja uus suurriikide vastasseis – külm sõda, mis jäi maailma arengu olulise mõjutegurina püsima kuni 1980. aastate lõpuni,“ kirjeldas Tannberg raudse eesriide tekkimist.
NSV Liit ja tema sõltlasriigid koos 1944. aastal taasokupeeritud Balti riikidega suleti raudse eesriide taha. Läänemaailmast äralõigatusega kaasnes sõjajärgsetel aastatel Eestis ulatuslik ühiskonnaelu sovetiseerimine ja vaimuelu suukorvistamine, vastupanu mahasurumine, repressioonid ning nõukoguliku käsumajanduse juurutamine.
„Moskva ülemvõimu kehtestamine ja hilisem toimimine idabloki ning teise maailmasõja lõpul taasokupeeritud Balti riikides oli keeruline, mitmetahuline ja kohati isegi vastuoluline sündmuste kulg, mida senises ajalookirjanduses ei ole veel küllaldaselt käsitletud,“ leidis professor Tannberg.
Artiklite kogumik „Behind the Iron Curtain. Soviet Estonia in the Era of the Cold War“ koondab ühtede kaante vahele 14 artiklit, mis käsitlevad eri tahke Eesti NSV poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest arengutest külma sõja taustal.
Kogumikus analüüsib külma sõja aegset suurriikidevahelist ideoloogilist vastasseisu Eesti NSV ajakirjanduses Tiiu Kreegipuu. Kooliõpikutes esiletoodud vaenlase ja kangelase kuvandist kirjutavad Karin Veski ja Anu Raudsepp. Nõukoguliku usupoliitika muutustest Atko Remmel ning propaganda näidetest Kaarel Piirimäe.
Olaf Mertelsmann võtab vaatluse alla külma sõja mõju Nõukogude Eesti majandusele, Olev Liivik liiduvabariigi valitsusaparaadi rahvusliku koosseisu. Eesti NSV välisasjade rahvakomissariaadi loomisest ja esimestest nõukogude „diplomaatidest“ kirjutab Tõnu Tannberg, KGB tegevust propagandakirjanduse väljaandmisel Ivo Juurvee. Meelis Saueauk kirjutab niinimetatud „Eesti süüasjast“ NSV Liidus ja Ida-Euroopas toimunud parteipuhastuste kontekstis. Külma sõja aegsest sõjasüüdlaste karistamiseks korraldatud näidiskohtuprotsessidest Nõukogude Eestis jutustab Meelis Maripuu.
Kogumiku autorite tähelepanu on pälvinud samuti piirikontrolli reguleerimine ja toimimine Nõukogude Eestis (Indrek Paavle), Eesti pagulaspoliitikute vaated rahvusvahelisele poliitikale (Vahur Made) ning soomlaste huvireisid Eesti NSV-sse ajavahemikul 1955-1980 (Oliver Pagel).
Sihtteema „Eesti külma sõja ajastul“ ja kaitseministeeriumi rahastatava projekti „Eesti sõjaajalugu maailma sõjanduse arengute kontekstis“ raames valminud kogumiku andis välja saksa tunnustatud teaduskirjastus Peter Lang.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool