Peeter Hõrak: kiire elu saab läbi terava taibuta

Kui tulevik on tume või ebakindel, on otstarbekas sigimisega kiirustada. (Foto: Bradley Davis / CC)
Peeter Hõrak
22.10.2016 10:02
Allikas: www.sirp.ee
Rubriik: Ühiskond

Elukäikude evolutsiooni teooria ehk elukäiguteooria on evolutsioonilise ökoloogia haru, mis seletab, kuidas ja miks just nii organismid oma käsutuses olevaid piiratud ressursse eri funktsioonide vahel jaotavad.

Läinud kevadel äratas laialdast meediatähelepanu Cambridge’i ülikooli geneetikute avastus, et suguelu alustamise vanus on päritav.1 Selgus, et ca 25 protsenti süütuse kaotamise vanuse varieeruvusest on nii naistel kui ka meestel geneetilise taustaga. John Perry ja Ken Ongi juhitud teadlaste kollektiiv kasutas Ühendkuningriigi Biopanga kogutud enam kui 125 000 Euroopa päritoluga Briti andmeid ülegenoomseks assotsiatsiooniuuringuks,2 kust selgus muudki huvipakkuvat, kirjutab Tartu ülikooli füsioloogilise ökoloogia professor Peeter Hõrak ajalehes Sirp.

Teadlased avastasid 38 kromosoomipiirkonda, mis seostuvad suguelu alustamise vanusega. Osa neis piirkondades paiknevatest geenidest mõjutas sugulise küpsemise kiirust ja sigimisbioloogiat, teine osa aga aju arengut, käitumise kontrolli ning isiksuseomadusi.

Töös ilmnes tugevaid geneetilisi korrelatsioone.3 Geenivariandid, mis naistel seostusid varasema suguelu algusega, esinesid koos selliste geenivariantidega, millega kaasnes noorem esimese ja viimase lapse sünnitamise iga ning hilisem menopaus. Mitmed seosed olid meeste ja naiste puhul sarnased. Näiteks esinesid suguelu varase algusega seotud geenivariantidega koos sellised geenivariandid, mida seostatakse tüseduse, kiirema suguküpsuse saavutamise, suurema sekspartnerite arvu, suurema laste arvu ning väiksema lastetuks jäämise riskiga.

Ka geenivariandid, mida seostatakse hüperaktiivsuse, suurema riskivalmiduse ja suitsetamisega, esinesid koos varajase sugueluga seotud geenivariantidega. Varajane suguelu algus oli geneetiliselt seotud ka madalama intelligentsuse ning lühema haridusteega. Eelkirjeldatud omaduste komplektiga inimestel esines teistest sagedamini mutatsioone eesaju koores ekspresseeritavas CADM2-nimelises geenis, mille funktsioon on seotud mitmesuguste neuronaalsete protsessidega.

Teadusajakirjanikele ja mitmele artiklit kommenteerinud teadlasele tundus ülalkirjeldatud geneetiliste seoste ilmnemine üllatav. Tõepoolest, miks peaks süütuse kaotamise iga olema pärilik ning seostuma veel nutikuse ja suitsetamisega? Geneetikutest autorid põhjuslikke selgitusi ise eriti pakkuma ei tõtta, nende leidmiseks peame pöörduma evolutsioonilise ökoloogia ja psühholoogia poole.

Elutempo evolutsioon

Elukäikude evolutsiooni teooria e elukäiguteooria (theory of life-history evolution) on evolutsioonilise ökoloogia haru, mis seletab, kuidas (ja miks just nii) organismid oma käsutuses olevaid piiratud ressursse funktsioonide vahel jaotavad. Kõnealuseks ressursiks on üldjuhul aine(d), energia või aeg ning kõnealustest funktsioonidest üks on sigimine.4

Elukäiguteooria kohaselt ei evolutsioneeru peamised elukäiguomadused – järglaste arv ja kvaliteet, sigimiskordade arv, suguküpsuse saavutamise, sigima hakkamise ja kasvu lõpetamise iga, kasvukiirus ja eluiga – üksteisest sõltumatult, vaid moodustavad eri keskkondades hakkama saamiseks sobivaid komplekte. Nende komplektide moodustumine on seotud elutempo kiirusega ja selliste omaduste komplektid joonistuvad iseäranis selgelt välja kõrgemate taksonite võrdluses. Elevandid ja inimesed elavad aeglasemalt kui hiired ja liblikad.

Peamisteks keskkonnaparameetriteks, mis organismide elutempo evolutsiooni mõjutavad, on sigimiseks tarvilike ressursside kättesaadavus ja suremusrisk ning nende mõlema varieeruvus. Kui tulevik on tume või ebakindel ja/või noorjärkude suremus suur, on otstarbekas sigimisega kiirustada ning panustada järglaste arvu suurendamisse nende kvaliteedi arvelt.

Kui keskkond on stabiilne, ent seal valitseb tugev konkurents ressursside pärast, on mõttekas sigimisega alustada alles siis, kui järglaste üleskasvatamiseks vajalikud ressursid on soetatud. Samuti tasub sellises keskkonnas maksimaalselt investeerida iga üksiku järglase kvaliteedi parandamisse, isegi kui selle hinnaks on lõppkokkuvõttes väiksem järglaste arv.

Elukäiguomaduste omavahelisest seotusest tulenevad ka kõigi elusolendite vananemis- ja terviseprobleemid. Näiteks ei ole kasulik arendada nii vastupidavat keha, mis kestaks palju üle keskmise oodatava eluea. Ressursside kulutamine sellise keha ehitamiseks oleks raiskamine, kuna neidsamu ressursse saaks kasutada sigimiseks. Niimoodi moodustub põhiline elukäigu lõivsuhe (trade-off) sigimisse ja elus püsimisse investeerimise vahel.

Tõenäoliselt parimad tõendid selliste lõivsuhete kohta pärinevad valikueksperimentidest äädikakärbestega. Keskkondades, kus valik soosib munaproduktsiooni vähenemist varases elustaadiumis, evolutsioneerub pikemaks ka eluiga, samal ajal kui suremuse kunstlik suurendamine kiirendab sigimist järgnevates põlvkondades. Sellistest katsetest järeldub muu hulgas, et ka sama populatsiooni isendid võivad elutempo osas üksteisest geneetiliselt erineda. Kas meil on alust arvata, et inimestel käivad need asjad teistmoodi kui kärbestel?

Elutempo, intelligentsus ja iseloom

Esimesena rakendas elukäiguteooriat inimeste elutempo varieeruvuse seletamiseks psühholoog John Philippe Rushton 1985. aastal.5 Rushton väitis, et peale traditsiooniliste elukäiguomaduste on inimesel kiire või aeglase elutempoga seotud ka käitumuslikud tunnused ja iseloomuomadused. Aeglase elutempoga, mida iseloomustab hiline suguküpsus, väike sigivus, intensiivne vanemhool ja pikem eluiga, kaasneb ka väiksem sugutung ja kõrgem intelligentsus ning sellised isiksuseomadused, mis soosivad altruistlikku ja seaduskuulekat käitumist: kohusetundlikkus, enesekontroll ja madal agressiivsus.

Rushtoni teooriat on peale tema enda kontrollinud ja arendanud peamiselt psühholoogid Satoshi Kanazawa, José Figueredo ja Michael Woodley of Menie. Osa ennustusi tundub tõesti paika pidavat. Praeguseks on jõutud konsensusele, et hiljemalt möödunud sajandi keskpaigast (mõne arvates juba XIX sajandist) on inimese vaimsele võimekusele rakenduva loodusliku valiku surve olnud valdavalt düsgeeniline. See tähendab, et madalama intelligentsiga inimesed hakkavad üldjuhul sigima nooremana ja saavad rohkem lapsi kui kõrgema intelligentsiga inimesed.

Kõige selgemad tõendid düsgeenilise valikusurve kohta (iseäranis naistel) pärinevad USAst, kus uurijate käsutuse olid andmed rohkem kui 325 000 inimese kohta, kelle vaimset võimekust hakati mõõtma 1960. aastal.6 Mõnevõrra väiksemates, mõnekümnest tuhandest inimesest koosnevates valimites on düsgeenilist valikut demonstreeritud ka Suurbritannias ja Hiinas ning veelgi väiksemates valimites mujalgi.

Üks mehhanism, mille kaudu looduslik valik tänapäeval vähesemat vaimset võimekust soosib, tuleneb sellest, et vaimne võimekus korreleerub päris tugevasti haridustee pikkusega. Kõrghariduse omandamine on juba iseenesest selline protsess, mis ei ole sigimisega hõlpsasti sobitatav. Selline valikusurve töötab muudegi kõrghariduse omandamist soosivate isiksuseomaduste vastu, nagu nt meelekindlus (eesmärgile orienteeritus, järjekindlus, kohusetunne). Kõrgharidusega kaasnev düsgeeniline valik on selgelt nähtav ka Eesti 2011. aasta rahvaloenduse andmetest: kõrgharidusega naistel oli igas vanuserühmas keskmiselt ligi 0,5–0,75 last vähem kui põhiharidusega naistel.

Kuidas on lood muude elukäiguomaduste vaheliste seostega? Hiljutisest metaanalüüsist selgus, et hiljem suguküpseks saavad naised elavad kauem, näiteks naistel, kelle esimene menstruatsioon algas nooremalt kui 12-aastaselt, oli 23 protsenti kõrgem üldsuremuse risk kui naistel, kes said suguküpseks pärast 12. eluaastat.7 Et intelligentsed inimesed elavad kauem, on samuti ammu teada.

Värske Taani, Rootsi ja USA kaksikute uuring on tuvastanud, et ka see seos on peaaegu tervenisti põhjustatud eluea ja vaimse võimekuse geneetilisest seotusest.8Intelligentsus korreleerub (geneetiliselt) positiivselt ka pikkuse ja füüsilise ning vaimse tervisega ning selliste isiksuseomadustega nagu avatus, meelekindlus ja madal hüperaktiivsuse risk.8,9 Need seosed ei ole enamasti kuigi tugevad, kuid vihjavad siiski, et meie vaimne võimekus ei ole evolutsioneerunud sõltumatult käitumisest ja füüsisest.

Miks on geneetilised seosed tekkinud?

Evolutsioonilise ökoloogina arvan, et vastus sellele küsimusele tuleneb suure ja keeruka ajuga seotud väljaminekutest. Tänu võimsale ajule on meie liigist saanud praeguseks küll maailma arvukaim ning kõige laialdasema levikuga suur­imetaja, samal ajal ei ole sellised kognitiivse võimekusega kaasnevad edulood loomariigis kuigi tüüpilised. Teiste nutikate imetajate – elevantide, vaalade, delfiinide ja inimahvide – arvukus on enamasti (inimese abiga) kahanemas. Selliseid kognitiivselt võimekaid liike iseloomustab aeglane sigimine ja pikk eluiga.

Loomade hulgas loetakse evolutsiooniliselt kõige edukamaks klassiks putukaid: 30 miljonit liiki, 10 kvintiljonit (1018) isendit. Kõige edukamateks selgroogseteks peetakse mõõksuude (Gonostomatidae) sugukonda kuuluvaid süvamerekalu, keda arvatakse olevat kuni kvadriljoneid (1015). Ükski neist ei hiilga oma vaimse võimekuse poolest. Kõige paremini saavadki kohastumisega/evolutsioneerumisega hakkama ajuvabad bakterid ja viirused, kusjuures viirused ei ole isegi elus. Niisiis ei ole evolutsioon Maal kulgenud sugugi üleüldise taiplikkuse suurenemise suunas.

Inimliigi puhul ei saa kuidagi mööda vaadata aju kasvu ja ülalpidamisega seotud energeetilistest kuludest. Kuigi aju mass moodustab täiskasvanud inimese massist vaid kaks protsenti, kulub tema energiaga varustamiseks 20 protsenti põhiainevahetuse energiast (väikelastel üle 50 protsenti). Siit tuleneb oluline lõivsuhe aju vs keha kasvu, küpsemisse ja arengusse suunatud investeeringute vahel. Inimlapse kehaline kasv on kõige aeglasem perioodil, mil aju kõige intensiivsemalt areneb ja selle glükoosivajadus on maksimaalne – kolmandast eluaastast puberteedi saabumiseni.

See aeglase kehalise kasvu ja intensiivse aju väljakujunemise periood vältab kolmandast eluaastast puberteedi alguseni – sel ajal on lapse kasv aeglasem kui kahel esimesel eluaastal ja puberteedi ajal (kui kasvatakse pikemaks sageli nt 10 cm aastas). Siit ei ole eriti keeruline jõuda arusaamiseni, et olukordades, kus loodusliku valiku surve soosib varajast suguküpsuse saavutamist, tuleb selleks vajalikke ressursse võtta aju kasvu ja arengu arvelt.

Võiks arvata, et ka inimkonna ajaloos on looduslik valik valdavalt soosinud varajast suguküpsust ja sigimise alustamist noorena. Nagu ülalpool öeldud, põhjustab sellist valikusurvet laste ja emade suur ja/või ennustamatu suremus. Oluline on tähele panna, et selline ebakindel tulevikuperspektiiv soosib ka isiksuseomadusi, mis on seotud väikese hetkekasu eelistamisega võimaliku suurema tulevikukasu arvelt. Milleks investeerida tulevikku, kui selle kättejõudmine ei ole kindel?

Miks geneetilised seosed püsivad?

Inimese elutempot kiirendavate välistegurite hulgas on pea kogu meie evolutsiooni vältel olnud esikohal toidupuudus ja nakkushaigused. Ometi ei ole selline valikusurve suutnud aeglasema elutempoga seonduvaid geenikombinatsioone inimkonna genofondist kaotada. Sellise geneetilise polümorfismi püsimist populatsioonis seletatakse enamasti loodusliku valiku suuna kõikumisega ajas ja ruumis.

See tähendab, et mitte alati ja igal pool ei saa rohkem järglasi või ei pääse väljasuremisest kiirema elutempo geenikomplektide kandjad, mõnikord ja/või mõnes kohas läheb paremini aeglase või vahepealse elutempo järgijatel. Näiteks olukordades, kus vanaemad (ja teised vanemad sugulased) saavad suurendada oma laste sigimisedu lapselaste eest hoolitsedes ja neid õpetades, tekib valikusurve, mis soosib elus ja terava mõistuse juures püsimist ka pärast oma laste iseseisvumist. Et aju püsiks terane ka vanas eas, nõuab see investeeringuid juba lapseeas, mil ta välja kujuneb, ja selliste investeeringutega kipub kaasnema ka muude aeglasele elutempole iseloomulike omaduste komplekt.

Kindlasti ei maksa elutempo mitmekesisuse säilitamisel alahinnata kultuurilisi mõjusid. Võib-olla kõige otsesemaks mehhanismiks, kuidas kultuurilised tegurid elutempo geenide polümorfismi säilitavad, on materiaalsete ressursside ja sotsiaalse seisundi (aga ka ametite, hoiakute, religiooni jm tavade) pärandumine üle põlvkondade. Selle protsessiga kaasneb suuremal või vähemal määral ühiskonnakihtide hariduslik ja ruumiline segregatsioon ning sotsiaalne homogaamia, s.t samasse sotsiaalsesse/hariduslikku kihti kuuluvate meeste ja naiste omavaheline ehk assortatiivne paarumine. (NB! Eelnev ei tähenda, nagu oleks homogaamia tervenisti sotsiaalne; inimese paarilise-, keskkonna- ja karjäärivalikut mõjutab ka tema geneetiline soodumus.)

Kui ühiskonnakihid erinevad üksteisest vaimse võimekuse ja elutempo kiiruse poolest, on homogaamia korral vastavate tunnuste koos pärandamine järgnevatesse põlvkondadesse paratamatu. Uuringud ongi näidanud, et assortatiivne paarumine haridustee pikkuse ja vaimse võimekuse osas on tugevam kui mis tahes muude tunnuse suhtes (9). Ilmeka pildi kognitiivse eliidi isoleerumisest ning jõukate klassiga kokkusulamisest maalivad oma raamatus „The bell curve. Intelligence and class structure in American life“ USA psühholoogid Richard J. Herrn­stein ja Charles Murray (vt 13).

Mis puutub Eestisse, siis siin ei suutnud isegi nõukogude võim hariduslikku kihistumist kaotada. Ajavahemikus 1935–1984 sündinud lihttööliste lastel on keskkooli astumise tõenäosus püsinud poole sajandi jooksul 30 protsendi juures, samas kui kõrgeima sotsiaalse positsiooniga lastel on see tõenäosus suurenenud 58 protsendilt 1935–1949 sündinute kohordis 78 protsendile 1975–1984 sündinutel.10 Juhan Tork leidis 1930ndatel korraldatud ulatuslikus koolilaste intelligentsi uuringus (mis oli tollal üks maailma esinduslikumaid), et maakooliõpilased olid linnakooli lastega võrreldes IQ-tasemelt keskmiselt ühe klassi võrra madalamal.

Lapsed, kellel oli rohkem kui üks õde või vend, olid madalama IQga kui väiksematest peredest pärit lapsed. Ka leidis Tork, et kõrgema sotsiaalse positsiooniga peredest pärit lapsed olid intelligentsemad, seejuures oli IQ seos vanemate haridusega märksa tugevam kui seos vanemate varandusliku seisuga (vt 13).

Kas peaksime muretsema?

Ülegenoomsed assotsiatsiooniuuringud on näidanud, et peale vaimse võimekuse omavad pärilikku komponenti ka haridustee pikkus, klassikuuluvus ja sissetulek ning et kõik need tunnused on osaliselt mõjutatud samadest geenidest (9). Teadusajakirjanikes ja sageli ka lugejates põhjustavad sellised avastused sageli nõutust või isegi hirmu bioloogilise determinismi ja vaba tahte puudumise ees. Hirmu võtab ära tõenäosuslike protsesside mõistmine.

Nagu ütleb Mart Viikmaa,11 on kvantitatiivsete (s.t arvuliselt mõõdetavate ja paljude geenide poolt mõjutatavate) tunnuste päritavust raske selgitada isegi paljudele geneetikutele. Näiteks, kui inimese intelligentsuse päritavuskoefitsient on 70 protsenti (nagu sageli leitud), siis ei tähenda see, nagu oleks igal konkreetsel inimesel vaimne võimekus 70 protsendi ulatuses määratud geneetiliselt ja 30 protsenti osas keskkondlikult. Päritavuskoefitsient iseloomustab indiviididevahelise erinevuse geneetilist määra. Eeltoodud näites tähendab see, et 70 protsenti intelligentsuse üldvarieeruvusest populatsioonis on seletatav inimestevahelise geneetilise erinevusega.

Intelligentsuse, nagu ka kõigi muude tunnuste päritavuskoefitsiendid ei ole universaalsed, vaid iseloomustavad konkreetseid populatsioone tolles ajas, mil tunnuseid mõõdeti. Nii näiteks on korduvalt leitud, et mida jõukam ja egalitaarsem on ühiskond, seda tugevamini avalduvad inimestevahelised geneetilised erinevused mis tahes käitumuslikes tunnustes, sh vaimses võimekuses. Mõne meelest on see muretsemise koht. Vastuolu peitub aga selles, et nutikuse geneetilise komponendi osatähtsust on võimalik vähendada vaid ühiskondlikku ebavõrdsust suurendades.

Geneetilist ebavõrdsust pole põhjust häbeneda ega selle pärast põdeda. Maailm, kus meie taibukus ja iseloom oleks sajaprotsendiliselt keskkonnast määratud, oleks oluliselt julmem kui praegune. Sellises maailmas (mis vastaks marksistlikule unelmale) ei oleks vaenulikesse oludesse sattunud nutikal lapsel mingit eduvõimalust, kasvatus määraks kõik.

Mõnevõrra keerulisem on küsimus sellest, kas peaksime laskma end häirida intelligentsusele rakenduvast düsgeenilisest valikust. Kui tunnuse päritavuskoefitsient ja tunnusele rakenduv valiku surve on teada, on võimalik ennustada vastava tunnuse evolutsiooni kiirust. Nii ongi korduvalt leitud, et inimeste keskmine IQ peaks vähenema kiirusega 0,14–0, 36 punkti kümnendis ehk 0,3–1,4 punkti põlvkonna kohta (riigisiseselt sätitakse IQ skaala tavaliselt nii, et keskmine on 100 punkti). Ometi pole midagi sellist juhtunud, vastupidi, XX sajandi jooksul tõusid IQ skoorid kiirusega kolm punkti kümnendis.

Nähtust nimetatakse Uus-Meremaa psühholoogi James Flynni järgi Flynni efektiks. Flynni efektile ei ole leitud ühtset, lihtsat ja üldaktsepteeritavat seletust – nähtuse põhjused ongi arvatavasti mitmekesised. Flynn ise arvab, et tänapäeval kasutab üha rohkem inimesi teaduslikku mõtlemist, mis aitab kaasa seda tüüpi ülesannete lahendamisele, mida võib kohata intelligentsustestides.

Kindlasti ei maksa alahinnata ka möödunud sajandi keskpaigas toimunud sanitaarhügieeni tingimuste paranemist ja epidemioloogilist pööret, mille käigus kasutusele võetud antibiootikumid ja vaktsiinid aitasid kaasa aju arengut pärssivate piirangute kõrvaldamisele (kuna immuunvastus on kulukas, jääb patogeenidega võitlevale organismile vähem ressursse, mida suunata aju arengusse). Näiteks selgus Juhan Auli kogutud antropomeetrilise materjali põhjal, et ajavahemikus 1938–1953 sündinud Eesti tüdrukute teismeeas mõõdetud ajukolju maht suurenes nimetatud 16-aastase perioodi jooksul keskmiselt 40 cm3 võrra.12

Võimalik, et epidemioloogilise pöörde lõppu võib seostada ka Flynni efekti aeglustumise või isegi ümberpöördumisega, mida on XXI sajandil täheldatud juba mitmes arenenud riigis (Norras, Taanis, Inglismaal). Ka on hakanud ilmnema üha enam tõendeid selle kohta, et Flynni efekt puudutab rohkem intelligentsuse õpitavat kui pärilikku komponenti. Nende asjade pärast tasuks ehk õige natuke muretseda küll. Selles kontekstis on sobilik osundada prof Jüri Alliku mõtet,13 et kuna Eestis pole kuigi palju looduslikke rikkusi, on meie ainus arvestatav vara inimeste mõistus. Poliitikud võiksid mõelda sellele, kuidas seda ainsat rahvuslikku vara kaitsta ja kasvatada.

Peeter Hõraki artikkel "Kiire elu saab läbi terava taibuta" ilmus algkujul Sirbis.

 


1 – Day, F. R., et al. (2016). Physical and neurobehavioral determinants of reproductive onset and success. Nature Genetics, 48, 617–623.

2 – Ülegenoomne assotsiatsiooniuuring e GWAS (genome-wide association study) on ülsiknukleotiidse polümorfismi (SNP) markeritel põhinev uuring, kus testitakse vähemalt 100 000 SNP seost uuritava tunnusega. SNP (single nucleotide polymorphism) on genoomis esinev muutus, kus üks aluspaar on asendunud teisega. SNP-deks loetakse mutatsioone, mille sagedus on populatsioonis vähemalt 1%. Vt Mägi, R. (2013) Süsteemne lähenemine rasvumise geneetika uurimisel. Kogumikus Schola Biotheoretica XXXIX. Süsteemibioloogia. (toim Sõber, V.; Laanisto, L.; Öpik, M.; Tammaru, T.; Kull, K.) Tartu: Eesti Looduseuurijate Selts, 41–48.

3 – Geneetiline korrelatsioon kahe tunnuse vahel näitab kui tugevasti nende tunnuste vaheline seos sõltub geenidest. Mehhanismiks on kas ühe geeni mõju mitme erineva tunnuse avaldumisele (pleiotroopia) või erinevaid tunnuseid mõjutavate geenide koos (aheldatud) pärandumine (linkage disequilibrium).

4 – Tammaru, T. 2007. Elukäikude evolutsiooni teooria. Loeng 7 TÜ kursuselt „LOOM.04.036. Evolutsiooniline ökoloogia“.

5 – Rushton, J. P. (1985) Differential K theory: The sociobiology of individual and group differences. Personality and Individual Differences 6, 441–452. Rushtoni karjäär ja eraelu oleks tõenäoliselt kulgenud vähem vaevarikkalt, kui ta oleks piirdunud oma elutempo kontseptsiooni testimisega rassiliselt homogeensetes populatsioonides, selmet rakendada seda elutempo ning käitumuslikes tunnuste rassidevaheliste erinevuste seletamiseks. Ootuspäraselt tabas teda seetõttu akadeemiline ja poliitiline vaenamine. Rushtoni ja teistegi intelligentsuspsühholoogide kiusamisest annavad suurepärase ülevaate prof Jüri Alliku kirjutised, nt (Allik, J. (2011). Vaimsete võimete uurimine ja ühiskond. Lk 323–343 raamatus: Mõttus, R., Allik, J., Realo, A. „Intelligentsuse psühholoogia“ Tartu Ülikooli Kirjastus. Vt https://www.researchgate.net/publication/294693864_Intelligentsuse_psuhholoogia

6 – Reeve, C. L., Lyerly, J. E. & Peach, H. (2013) Adolescent intelligence and socio-economic wealth independently predict adult marital and reproductive behavior. Intelligence 41, 358–365.

7 – Charalampopoulos, D., Mcloughlin, A., Elks, C. E. & Ong, K. K. (2014) Age at Menarche and Risks of All-Cause and Cardiovascular Death: A Systematic Review and Meta-Analysis. American Journal of Epidemiology 180, 29–40.

8 – Arden, R. et al. (2016) The association between intelligence and lifespan is mostly genetic. International Journal of Epidemiology 45, 178–185.

9 – Plomin, R., & Deary, I. J. (2015). Genetics and intelligence differences: five special findings. Molecular Psychiatry, 20, 98–108.

10 – Saar, E. & Aimre, K.-A. (2012) Unequal educational transitions in Estonia: Tracking and family background. Tallinna Ülikool, Tallinn.

11 – Viikmaa, M. (2009). Evolutsiooniteooria seisukohad võetakse üsnagi hõlpsalt vastu. Intervjuu Juhan Javoišile. Eesti loodus nr 9

12 – Hõrak, P., & Valge, M. (2015). Why did children grow so well at hard times? The ultimate importance of pathogen control during puberty. Evolution, Medicine, and Public Health, 167–178.

13 – Allik, J. (1997). Mida vaimueliit ei taha endale tunnistada? Vikerkaar, 4-5, 89–96.;

Toimetas
Kristjan Jung, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.