Eksperdid: Afganistanis võib loota rahu, kuid mitte liberaaldemokraatiat
Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil püüti täna aimu saada, milline võiks olla sõdadest räsitud Afganistani tulevik. Ekspertide hinnangul on riigis rahu võimalik, ent sinna on pikk tee.
Afganistanis pole püsivat rahuaega olnud peaaegu viimased 40 aastat. Kord püüdis riigis korda luua Nõukogude Liit. Siis üritasid aga Afganistanis võimul olnud Talibani režiimist lähtunud terrorismiohtu purustada oma liitlastega Ameerika Ühendriigid. Sõjad on Afganistanile mõjunud rusuvalt. Riigis on kõrge korruptsioonitase, madal elatustase ja keskmine oodatav eluiga, hädasid on küll ja veel.
Eesti Lähis-Ida ja islamiuuringute keskuse liige Peeter Espak nentis, et Afganistani puhul tuleks lääneliku demokraatia kehtestamisest rääkimine lõpetada. "Demokraatia on meie lääne ühiskonna produkt. Tänapäeval on see Läänes arenenud küllaltki liberaaldemokraatlikuks vormiks. Loota, et Afganistanis kunagi midagi sarnast on, on täiesti absurdne. Küll aga võime loota, et riik on võimeline stabiliseeruma ja leidma mingisuguse eri regioonide eripärasid arvestava keskvõimu struktuuri," laiendas Espak.
Sarnaselt peab Helsingi ülikooli islamistika professor Jaakko Hämeen-Anttila naiivseks lootust, et Afganistan muutub järgmise 20 aasta jooksul mingilgi kujul Skandivaaviaga võrreldavaks. Afganistani areng saab tema sõnul toimuda pisikeste sammudena ning välisriikidel tuleb aidata sellel vaikselt areneda. "Kuid loota, et kaksteist kuud pärast täna peetud kõnet oleks Afganistanis moodne Skandinaaviale sarnanev ühiskond ühes naispresidendiga, on palju," nentis Hämeen-Anttila.
Eesti väed lahkusid Afganistanist vähem kui aasta eest. Eesti suursaadik Afganistanis Väino Reinart märkis praegust olukorda kirjeldades, et ellu viidud reformid on olnud teatud määral edukad. Samas on veel vara väita, et need oleks pöördumatud.
"Kindlasti on paranenud üldine tsiviilühiskonna olukord. Inimesed käivad rohkem koolis, naised käivad rohkem tööl, inimeste keskmine eluiga on kasvanud kümne aasta jooksul 45-aastalt 61-le. Rahva tulu on suurenenud kümne aasta jooksul umbes viis korda. Nii et tegelikult see areng on täiesti tähelepanuväärne," leidis Reinart ka positiivset.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa