Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi

Ela võimalikult hästi! (Foto: Santiago Sito / flickr.com / CC)
Kai Saks
13.11.2016 12:52
Rubriik: Ühiskond

Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

Neid inimesi, kes tahavad kaua elada, on tunduvalt rohkem kui neid, kes on nõus vanaks saama. Vananemist kardetakse, sellest ei soovita sageli isegi rääkida. Vananemisega käivad kaasas stereotüübid, mis on enamasti hirmutavad, eemaletõukavad või vähemalt ebameeldivad. Kui vaadata ajas tagasi, siis, vähemalt keelekasutuse alusel, ei ole see alati nii olnud. Paljud tarkust, autoriteeti, isegi võimu märkivad sõnad on seotud sõnaga „vana“: vanemate kogu, külavanem, klassivanem, riigivanem, vanemteadur, vanemspetsialist, vanemleitnant jne, kirjutab Tartu ülikooli geriaatria dotsent Kai Saks ajalehes Sirp.

Noorus tähistab õitsemist, aga ka tormamist ja ekslemist, vanadus aga küpsust, (elu)tarkust ja tasakaalukust. Noorust ja vanadust on läbi aegade vastandatud, kuid noorusekultus on vaid pisut rohkem kui poole sajandi eest tekkinud nähtus. Ilmselt on üheks põhjuseks rahvastikus vanemate inimeste osakaalu märgatav suurenemine. Vanemas eas sagenevad haigused, seega on järjest rohkem ka hapraid eakaid inimesi.

Väga sageli samastatakse aga haigused ja vananemine, neil ei tehta üldse vahet. Vahetegemine on aga otsustava tähendusega – haigusi saame põhimõtteliselt ravida (kuigi me tänapäeval veel kõiki haigusi ravida ei oska), kuid vananemist peatada ei saa.

Hirm vananemise ees võib tähendada seda, et oma tulevik mõeldakse juba ette viletsaks ja toimetulematuks. Mõttel on aga kalduvus teoks saada … Vananemisega ei ole mõtet võidelda. See ei tähenda kuidagi, et ei võiks oma välimuse eest hoolt kanda, keha ja vaimu treenida ning tegeleda asjadega, mille järele hing ihaleb – jätkata töötamist kõrge eani või siis vastupidi, jääda pensionile varakult ja teha seda, mida varem ei olnud aega teha. Parim, mida teha saame, on võtta vananemine kontrolli alla ehk tsiteerides Peeter Volkonskit: „Vanaks ei peaks jääma, vaid vanaks peaks saama.“

Kontrolli saab omada millegi üle, mida tuntakse. Iga inimene vananeb aga esimest korda elus, seega puudub isiklik kogemus. Arvamus vananemisest ja vanadest inimestest kujuneb ühelt poolt teiste kogemuste põhjal (eeskätt oma lähedaste näidetel), teisalt aga oleks mõistlik juba varakult teada, millised on tavapärased erinevused kehas, vaimus, ühiskondlikes suhetes ning ühiskonna ootustes erinevas elueas inimestelt. Inimese vananemist on uuritud läbi teadaoleva inimajaloo, viimastel sajanditel kogutud ka tõenduspõhiseid andmeid.

Mõlemad allikad – inimpõlvede kogemused ja tõenduspõhised andmed – väärivad kasutamist teadmiste hankimiseks. Käesoleva kirjatüki eesmärk on anda lühike ülevaade inimese elukaare iseärasustest, sellest, mis jääb sünni ja surma vahele. Tõenäoliselt ei ole kahte ühesugust ja sarnase elukäiguga inimest. Ometi on, võrreldes teistesse earühmadesse kuuluvate inimestega, sarnase vanusega inimestel mitmes valdkonnas rohkem ühist, niisamuti on ühiskonna ootused eri vanuses inimestele erinevad.

Kindlasti ei teki tüüpilisi vananemismuutusi kõigil ja mitte samas vanuses. Teadlikult vananedes ja seda kontrollides on lootust, et üksnes elatud aastate arv (kronoloogiline vanus) ei näita, mida me suudame ja soovime.

Elukaare etapid

Bioloogiliste tunnuste alusel võiks piiritleda lapseiga esimese 15 eluaastaga, mil toimub keha põhiline kasvamine. Sotsiaalse arengu alusel määratletakse lapseiga põhilise õppimisajaga ehk 18–19 eluaastaga, mille järel peetakse inimest küpseks omama enamikku tegevusõigusi ning kandma täit vastutust oma tegude eest. Lapseea põhiülesandeks tänapäeva maailmas on keha ja vaimu arendamine, samuti emotsionaalse ja sotsiaalse toimimise kooskõlla viimine nii omaenese vajaduste kui ka kogukonna normidega. Lapseiga, eriti esimesed eluaastad, annavad suuna kogu meie edasisele elule.

Kiindumussuhted tekivad juba imikueas, 5–6aastane laps on võimeline tegevust plaanima ja lihtsamaid reegleid järgima, selles vanuses lapsele on hellus ja heakskiit väga olulised. Suguhormoonide taseme tõus 10. – 14. eluaasta vahel toob kaasa puberteedi, soo-omaste tunnuste tekke, mis võib tekitada segadust suhtumises enesesse, ebakindlust ning pingeid teistega suhtlemisel. Suhteliselt lihtne on hinnata kehalist ja vaimset arengut, sest erinevused tervete laste vahel ei ole kuigi suured. Muud vajadused erinevad juba lapseeas märksa rohkem, keskmise käitumismalli pealesurumine ei pruugi inimese arenguks parim olla.

Noorus

Noorust piiritletakse sagedamini vanusega 15–44 eluaastat. Keha arenemine – eeskätt luutiheduse ja lihastugevuse suurenemine ning hormonaalsüsteemi tasakaalustumine – saavutab küpsuse umbes 25. eluaastaks ning püsib tipptasemel kuni 30. eluaastani. Ka iseenese leidmine, rahunemine ja täiskasvanu rolli omandamine toimub enamasti kahekümnendate aastate esimeses pooles. Just selles vanuses sportlased püstitavad maailmarekordeid ja võidavad tiitleid paljudel spordialadel.

Edasise kehalise aktiivsusega suudame säilitada jõu ja vastupidavuse peaaegu muutumatuna veel kümmekond aastat, kuid raku tasandil algavad juba 30. eluaastatest muutused, mida võib pidada vananemiseks. Nii näiteks hakkavad raku jagunemisel lühenema kromosoomide otsad (telomeerid), rakkudesse kuhjuvad rakusisestest organellidest pärinevad pigmendid ja toimub palju muudki. Selliste muutuste tekkepõhjuste kohta on mitu hüpoteesi, kuid ühest vastust, miks organism ei suuda säilitada seda, mis on arenenud esimese 25 aastaga, veel ei ole.

Tervisliku eluviisiga (jätka keha treeninguga; vaata, mida ja kui palju sööd; väldi ohte ja haigestumisi ning ülemäärast stressi) on võimalik keha vananemismuutuste teket aeglustada, kuid mitte peatada. Juba noorusea teises pooles võivad tekkida esimesed kortsud või hallid juuksed, lugemisel võib vaja minna prille, nahale võivad tekkida tumedamad või heledamad laigud – neid võib pidada normaalseteks aastatega kaasnevateks muutusteks.

Kehalise küpsuse saavutanud inimeste puhul on ühiskonna ootused seotud tööelu alustamise ning pere loomisega, laste kasvatamise ja enese arendamisega. Viimastel aastakümnetel on noorte sotsiaalne areng kippunud pikenema ning ühiskonna ootused võivad minna ajalisse nihkesse noore inimese eesmärkide ja vajadustega – noored soovivad vastutuse võtmist ja pere loomist lükata hilisemasse vanusesse.

Sellel on omad head ja ka mitte nii head küljed. Ühelt poolt on inimesel, kellel põhiline koolitee on lõppenud, amet omandatud ning isiklik sissetulek olemas, suurem iseseisvus ja sõltumatus. Teisalt aga on kahekümnendates aastates noorel isiksuse tüüp veel plastiline, lõpuni välja kujunemata, mis teeb partneriga kohanemise märksa kergemaks kui kolmekümnendates aastastes noorel. Järelkasvu saamine halveneb naistel pärast 40. eluaastat järsult.

Miks siis ikka piiritletakse nooruse lõppu alles 45. eluaastaga? Inimesel võtab vaimsete võimete tipptaseme saavutamine rohkem aega kui keha arenemine. Kuigi vaimne üldvõimekus on kõige parem väga noores eas, siis mitmesugused erivõimed arenevad pisut hiljem ning elukogemus võimaldab teha üldistusi ja vastu võtta sobivaimad otsuseid kiiremini. Nii ongi leitud, et alles 40. eluaastate keskel jõutakse vaimse võimekuse testides isiklikku tippu. Selline võimekus võib jääda püsima aastakümneteks.

Noorusea lõpupoole hakatakse tagasi vaatama elatud elule ja mõtlema eesolevale. Keha muutused ja elu piiratuse tunnetamine võib tekitada seisundi, mida nimetatakse keskeakriisiks. See tähendab eeskätt üleminekut nooruseast keskikka, mis võib tekitada pingeid ja lootusetust, kuid toob enamasti lõpuks kaasa elu vaimse külje suurema väärtustamise. Keskeakriisiga seostatakse oluliste muutuste tegemist oma elus – pikale reisile minek, muutused pere­suhetes, eriliste harrastustega tegelema hakkamine.

Keskiga

Keskealiseks peetakse 45–64aastasi inimesi. See võiks olla kõige produktiivsem tööiga, sest vaimsed võimed on tipus ning kehalise võimekuse langus igapäevaelus vähemärgatav. Ka inimese tervena elatud aastad küünivad paljudes riikides 65–70 eluaasta juurde. Eestis on keskealiste inimeste tervis ja toimetulekuvõime paraku kehv, võrreldav 10–15 aastat vanemate inimestega paljudes teistes Euroopa riikides, tervena elatud elu pikkus on vaid 57 aastat.

Erinevused inimeste vahel hakkavad keskeast alates üha suurenema, nii keha kui ka vaimu mõttes. Osa hakkab sisse elama „vana inimese” rolli, teised tunnevad end sama energilisena kui varem. On ka neid, kes keelduvad vananemast, intensiivistavad treeninguid, et säilitada noorusea võimekust, kuid võivad ülekoormusega oma tervist hoopis halvendada. Kindlasti tuleb kasuks regulaarne tervisekontroll, eriti neil, kes oma kehalist koormust tahavad suurendada. Paljud võtavad keskeas kaalus juurde, kuulmine võib pisut halveneda.

Naistel saabub menopaus keskmiselt 51aastaselt: menstruatsioonid lõpevad, kaob võime rasestuda. Mingi aeg enne ja pärast seda tunnevad paljud naised kuumahoogusid ja higistamist, võib esineda unehäireid ja südamepekslemist. Selliste murede korral võib abi saada hormoonasendusravist, mis ei sobi siiski kõikidele. Ka meestel võib väheneda suguhormoonide teke, kuid mõnel säilib seksuaalne aktiivsus ja viljakus kõrge eani. Mitmed ravimid võivad mõjutada seksuaalsust pärssivalt.

Hormoonasendusravi ei soovitata kasutada lihtsalt nooruse säilitamiseks ei meestel ega naistel, sest sellel võib olla tõsiseid kõrvaltoimeid – sageneda võivad pahaloomulised kasvajad, tromboosid, ajuinsult, südamehaigused.

Kui mitte enne, siis keskeas peaksid inimesed kindlasti mõtlema mõne aja pärast saabuvast vanadusest ja selleks valmistuma. Keskeas on eluga rahulolu parem nendel, kes peavad tähtsaks elutarkust, mitte füüsilist jõudu ja head välimust. Samuti tuleb kasuks, kui hakatakse väärtustama suhteid laste ja noortega ning nende kasvatamist ja arendamist ega keskenduta seksuaal­suhetele. Kergem on emotsionaalselt ning intellektuaalselt paindlikumatel inimestel, kes ei hoia kümne küünega olnust kinni. Parimaks peetakse tasakaalu järjepidevuse ja muutuste vahel. Enamasti inimeste elukvaliteet pärast 50. eluaastat paraneb ning püsib sellisena järgneva 15–20 aasta vältel.

Sotsiaalsetest ootustest on keskealiste puhul esiplaanil erialase tipptaseme saavutamine, laste õpingute ja arengu kindlustamine, oodatud on ka aktiivsus ühiskonnaelus. Jätkuv töötamine on ühiskonnas avalikult soositud, kuid varjatult võib alata ealine diskrimineerimine tööturul juba viiekümnendatest eluaastatest. Oodatud on abi vajavate vanemate toetamine, mis võib muutuda keskealisele perele väga koormavaks, eriti kui pere lapsed ei ole veel iseseisvunud. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad võivad anda nõu, kuidas hoolduskoormust reguleerida nii, et ka hooldajate vajadused saaksid rahuldatud.

Eakas

Eaka vanuse alguseks loetakse kõige sagedamini 65. eluaastat, mil inimestel on (praegu veel) võimalik jääda vanaduspensionile enamikus arenenud riikides. Mõnes riigis on ette võetud vanadus­pensioni ea piiri nihutamise 70. eluaastani ja ka Eestis on sel teemal arutatud. Usutavasti nihkub lähiaastakümnetel eaka vanuse piir koos pensionieaga 70ni (veel möödunud sajandi lõpuveerandil peeti eakaks 60aastasi ja vanemaid).

Kehaliste ja vaimsete võimete poolest ei ole terved inimesed selles vanuses kindlasti töövõimetud. Tõsi, enamik vajab lugemiseks prille, osal tekib kuulmisraskus, maitse- ja lõhnatunnetus jäävad kehvemaks, selg jääb kangemaks. Immuunsüsteemi nõrgenemine muutub olulisemaks 70–80aastastel inimestel, mistõttu nakkushaigustesse haigestutakse kergemini, põetakse raskemini, samuti sagenevad kasvaja­haigused.

Tervelt vananev inimene peaks oma eluga iseseisvalt toime tulema vähemalt 85. – 90. eluaastani, pärast seda vajavad paljud siiski raskemates või ohtlikumates toimingutes teiste abi (nt akende pesemine, laelambis pirni vahetamine, puude tuppatoomine). Kui 80aastasel on jõudu umbes pool sellest, mis oli noores eas, võib seda pidada vananemisega kaasnevaks muutuseks ning haigust pole vaja otsida, kui jõu vähenemine on toimunud tasapisi.

Paraku põeb Eestis juba kuuekümnendates eluaastates inimestest kaks kolmandikku mingit kroonilist haigust – sagedamini on nendeks kõrgvererõhktõbi, südame- ja veresoontehaigused, suhkurtõbi, liigese- ja silmahaigused. Vanemate inimeste hulgas on sagedane ka depressiivsus, mis võib väljenduda hoopis kehaliste vaevustena – rõhumistunne või tuim valu südames, õhupuudus, unehäired, seedehäired, üldine väsimus, unisus.

Oluline on oma tervist jälgida ja muutuste korral või regulaarselt, vastavalt kokkuleppele, võtta ühendust pereõe, perearsti või muu raviarstiga. Kui arsti määratud ravi tekitab uusi kaebusi, siis on vaja sellest kohe teada anda ja nõu pidada, mitte lihtsalt lõpetada ravimi võtmist. Vaktsineerimine (eeskätt gripi- ja pneumokokivastane) vähendab eakate inimeste haigestumist mitmesse raskesse nakkushaigusesse.

Vaimne töövõime võib tervel vanemal inimesel püsida kaua muutumatuna, kuid ülesannete lahendamine võib võtta kauem aega, kuna reaktsioonikiirus on aeglustunud, töömälu halvenenud ja hirm ebaõnnestumise ees suurenenud. Elukogemused ja tagasivaade elatud elule annab meelerahu ja oskuse maailma asjadest ning teistest inimestest aru saada, suunab mõtted eksistentsiaalsetele küsimustele

On leitud, et väga vanas eas inimese enese tunnetatud elukvaliteet sageli ei halvene, vaid isegi paraneb, kuigi objektiivselt hinnatud seisund (tervis, toimetulek) halveneb. Kui elatud elu tundub raiskuläinuna, võib tekkida kibestumine, mis muudab nii inimese enese kui teda ümbritsevate elukvaliteedi kehvaks. Oluline on säilitada iseseisvus ja kontroll oma elu üle. Aktiivne suhtlemine ja kontaktid teistega aitavad hoida inimest tervemana ning säilitada elu mõtet. Nii kaua kui elad, ELA, ja võimalikult hästi.

Nooremate eakate puhul on ühiskonna ootuseks töötamise jätkamine, oma vanemate ja lapselaste abistamine. Sujuv tööjätt (töökoormuse järkjärguline vähendamine, sobivama töökoha valik) on eduka vananemise üheks eelduseks – nii säilivad kontaktid teistega, samuti kehaline ja vaimne aktiivsus, vähetähtis ei ole ka parem majanduslik toimetulek. Lastelastega tegelemine pakub rõõmu enamikule inimestest, aitab säilitada keha ja vaimu erksust ning olla paremini kursis kiirelt muutuva maailmaga.

Päris vanade inimeste puhul on ühiskonna esmaseks ootuseks oma eluga hakkama saamine, neid peetakse ka traditsioonide ja rahvapärimuse kandjaks ja edasiandjaks.

Isiksus jääb samaks

Inimese kehapilt ja enesemääratlus kujunevad välja murdeeas ja nooremas täiseas. Elu jooksul toimub mõlemas palju muutusi – peeglist vaatab vastu teistsugune inimene kui noorpõlve albumist; tööalane karjäär läbib tõuse ja mõõnu, viimaks jäädakse pensionile; omandatakse lapsevanema roll ja nähakse laste iseseisvumist, saadakse vanavanemaks. Inimese isiksus jääb aga ikka samaks.

Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisidega mõjutada. Vananemise käigus inimesed kohandavad oma elustiili ja eesmärke vananemisest tulenevate piirangutega. Meie teadlikest valikutest sõltub see, kas me neid muutusi kardame ja eitame või nendeks valmistume ja neid suuname. Eelnevatest perioodidest sõltub see, kuidas läbitakse järgnevad. Ainus võimalus elu täiust kogeda on kaua elada ja vanaks saada.

Kai Saksa artikkel "Inimene ja tema vanus" ilmus algkujul Sirbis.

Toimetas
Kristjan Jung, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.