Doktoritöö: mitte-eestlaste alaesindatus riigiteenistuses süveneb
Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi doktorant Sergei Ivanov leiab täna kaitstavas doktoritöös, et mitte-eestlaste alaesindatuse taga riigiteenistuses on vähene arutelu, mistõttu puuduvad ka praktilised poliitikameetmed olukorra parandamiseks.
Doktoritöö raames viis Ivanov läbi kaks uuringut. Esimene empiiriline uuring osutas vastuolulisele protsessile, kus vaatamata keeleoskuse paranemisele on mitte-eestlaste osakaal riigiametnike hulgas vähenenud. „Aastal 1993 moodustasid mitte-eestlased Eesti kodanikkonnast 12 protsenti ning nende keskmine osakaal ministeeriumites oli 4,5 protsenti. Aastal 2012 on need näitajad vastavalt 19 protsenti ja 2,8 protsenti. Seega on erinevus kasvanud pea seitsmekordseks,” selgitas Ivanov.
Vastuolu andis sisendi, et keskenduda teises uuringus parteide tegevusloogikale. Doktoritöö teiseks ja keskseks uurimiseesmärgiks on avada sümboolse võimu mehhanisme Eesti etnopoliitikas riigikogu liikmete hoiakute ja hinnangute analüüsi läbi. Ivanov analüüsis hinnanguid vähemuste esindatusele riigivalitsemises, praegusele olukorrale, sh muulaste alaesindatuse põhjustele, samuti probleemi mõjule ühiskonna ja riigi toimimisele. Poliitiliste toimijate võimuloogika uurimiseks kasutas ta prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu sotsiaalse välja ja sümboolse võimu teooriat.
Poliitilise eliidi lõhestatus
Uuringu tulemused näitavad, et hoiakute alusel jaotub Eesti poliitiline eliit kahte selgelt eristuvasse rühma. Parempoolse ideoloogilise orientatsiooniga poliitikute arvates on etnilise alaesindatuse põhjused seotud vähemuste endi teadmiste ja oskustega, näiteks vähene keeleoskus, soovimatus riigibürokraatias töötada jms.
Kuivõrd parempoolsete poliitikute hinnangul tulenevad etnilise alaesindatuse põhjused vähemustest endist, on alaesindatuse mõju ühiskonna ja riigi kui terviku toimimisele vähene. Seega ei pea parempoolsed poliitikud vajalikuks ka riigi sekkumist, et vähemuste esindatust riigivalitsemises suurendada.
Vasakpoolse poliitilise orientatsiooniga poliitikud rõhutavad aga pigem etnilise alaesindatuse probleemi sotsiaalset ja poliitilist loomust. Erisuse taga on poliitilised ja rahvuslikud kaalutlused ning parteide võimuvõitlus. Vasakpoolse opositsiooni esindajate jaoks on alaesindatuse mõju ühiskonna ja riigi toimimisele väga negatiivne. Seega peavad vasakpoolsed vajalikuks ka riigi sekkumist, et suurendada vähemuste esindatust riigivalitsemises.
„Nii on näiteks parempoolsete võimustrateegiaks varjata ebavõrdsuse sotsiaalset taastootmist, sidudes selle põhjused domineeritava grupi ehk vähemuste madala kultuurilise kapitaliga. Seega pannakse vastutus sotsiaalse iseloomuga probleemide eest nõrgemale poolele. Parempoolsete strateegiale vastandub vasakpoolsete strateegia, milles vastutus probleemi eest pannakse valitsuskoalitsioonile ning probleemi alusena esitatakse sotsiaalseid ja poliitilisi põhjuseid,” laiendas Ivanov
Arutelu puudumine
Kaitstav doktoritöö osutab, et Eestis on arutelu avaliku teenistuse koosseisude üle pea olematu ning puuduvad praktilised poliitikameetmed, mis oleksid võrdväärsed Euroopa riikide (Rootsi, Suurbritannia jne) poliitikameetmetega, et toetada etnilist ja kultuurilist mitmekesisust riigiametites ning luua mehhanisme ja instrumente, edendamaks vähemuste võrdseid võimalusi riigiteenistuses osalemiseks
Ivanovi hinnangul võiksid olukorra paremaks teadvustamiseks panuse anda sotsiaalteadlased. „Alustada võiks teadusuuringute programmiga, mille sisuks oleks etniliste vähemuste ametnikkonnas osalemise ja esindatuse analüüs, käesolev doktoritöö pakub selleks lähtekoha ning panustab parteide tegevusloogika uuringute arendamisse,“ märkis ta.
Sergei Ivanovi doktoritöö „Sümboolne võim Eesti etnopoliitikas mitte-eestlaste riigivalitsemises esindatuse näitel / Symbolic Power in the Ethnic Policy of Estonia and the Representation of non-Estonians in the State Governance“ valmis Tallinna Ülikooli professor Raivo Vetiku ja professor Mati Heidmetsa juhendamisel. Oponendid on Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin ja Tallinna Tehnikaülikooli professor Tiina Randma-Liiv.
Doktoritööga on võimalik tutvuda TLÜ akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA. Avalik kaitsmine toimub reedel, 4. septembril algusega kell 15.00 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa