Vastuolu: Individualistid on sotsiaalselt aktiivsemad ja suurema sotsiaalse kapitaliga

Mai Beilmanni sõnul on inimesele olulised nii individualisti kui ka kollektivisti omadused, sest nii tekib inimesel suurem võrgustik, kust saadakse erisugust kasu. (Foto: Andres Tennus/Tartu ülikool)
Merilyn Säde, Tartu ülikool
23.01.2016 10:50
Rubriik: Ühiskond

Individualistlikumad inimesed on varem arvatust sotsiaalselt aktiivsemad ja suurema sotsiaalse kapitaliga, kirjutas Tartu ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika doktorant Mai Beilmann ülikooli populaarteaduslike artiklite konkursil.

Kuigi juba 19. sajandil kardeti, et aina leviv individualism viib inimestevaheliste suhete nõrgenemiseni ja vähendab ühiskonna sidusust, siis tegelikult see nii ei ole. Beilmanni sõnul võibki olla keeruline mõista, kuidas individualistlikumad inimesed saavad sotsiaalsemad olla, sest palju oleneb sellest, kuidas määratletakse individualismi.

«Tavaarusaama järgi on individualistlik inimene omakasupüüdlik ja mitte kõige meeldivam tegelane. Samas, kui inimese väärtused rõhutavad seda, et üksikisik on iseseisev, siis peab ta ka oma tegude eest vastutuse võtma,» ütles doktorant. Kollektivism suurendab tema sõnul näiteks grupivastutust ja ühe rühmasisest suhtlemist.

Varem on uuringutega palju tähelepanu pööratud individualismi ja sotsiaalse kapitali seostele ühiskondadele tasandil, Beilmann uurib koos oma juhendaja Anu Realoga aga üksikisikutasandit. Doktorandi sõnul on oluline meeles pidada, et iga inimene kannab mingil määral nii individualistlikke kui ka kollektivistlikke väärtusi ja tal võib olla üht rohkem kui teist. Läbinisti ei ole mitte keegi meist üks ega teine. «Seosed sotsiaalse kapitali, individualismi ja kollektivismi vahel on selle tulemusena indiviiditasandil mitmetahulisemad kui ühiskonnatasandil, mistõttu on teema ühtviisi põnev, aga ka väga keeruline.»

Individualism tähendab Beilmanni sõnul seda, et igaühel on õigus ise oma eesmärke seada, ise tegutseda ja valida. «Kollektivism tõstab esiplaanile pigem rühma eesmärgid ja heaolu. Väga lihtne on mõelda, et inimesed, kes seavad grupi harmoonia esiplaanile, on suhtlusaltimad ja loovad rohkem sotsiaalseid suhteid. Siin jäetakse aga arvesse võtmata, et nad teevad seda ainult oma rühmas.»

Doktorant ütles, et tegelikult on inimesele olulised mõlemad, nii väiksemad kinnised rühmad ehk lähedased, kes toetavad ja aitavad, ning ka suurem võrgustik, kust saadakse teistsugust kasu.

«Laiemas rühmas tegutsemine aitab vältida kapseldumist ja aitab tekitada ka empaatiat teiste suhtes. Saadakse paremini aru, miks mõned mõtlevad teisiti kui mina ja miks nad nii mõtlevad.»

Individualism aitab seega luua ühiskondlikku sidusust, sest kui ollakse oma kinnises rühmas, ei pruugita arvamuste paljususega toime tulla.

Jaapani uurijad Yamagishi ja Yamagishi on võrrelnud USA ja Jaapani ühiskondi ning leidnud, et USA-s on sotsiaalset usaldust rohkem kui Jaapanis. «Miks see nii on? Sest kollektivistlikud väärtused soodustavad usaldust kinnise rühma sees, sealsamas individualism soodustab suhtlemist väljapoole oma lähikonda.»

Doktorandi sõnul võib seesugune rühmale keskendumine tekitada kohati ka onupojapoliitikat, sest oma rühma sees usaldatakse inimesi rohkem kui väljaspool olevaid isikuid. «Eelistatakse n-ö omainimesi ja see ei soodusta rühmaüleseid suhteid.» Sealsamas ei tähenda individualistlikud väärtused automaatselt seda, et inimesel on palju sotsiaalset kapitali, sest need kaks on küll omavahel seotud nähtused, aga mitte üks ja seesama asi.

Sotsiaalne kapital kui ressurss

Ka sotsiaalset kapitali mõistetakse erinevalt, kuna mõistet kasutatakse paljudes eri teadusharudes. «Mõned autorid ongi süüdistanud, et see on selline suur vihmavari, mis võib enda alla kõike koondada,» sõnas Beilmann. Sotsiaalse kapitali mõiste viitab Beilmanni sõnul sellele, et inimestevahelised suhted on samuti kapital, mis teeb võimalikuks mingid muud ressursid ja tegevused, mida ilma selle kapitalita teha ei saaks.

«Tähtsamad sotsiaalse kapitali pidepunktid on näiteks sotsiaalne usaldus ehk usaldus ka nende inimeste vastu, kes jäävad lähiringkonnast välja. Oluline on ka võrgustik, ühelt poolt see, kui palju on inimesel enda lähiringis toetavaid suhteid, teisalt see, kui lai ja mitmekesine see ring üleüldse on, kellega suheldakse,» selgitas Beilmann.

Näiteks on leitud, et laiema võrgustikuga inimesed saavad rohkem teavet tööpakkumiste kohta, sest väga palju olulist teavet liigubki inimeselt inimesele. «Paraku on leitud, et sotsiaalne kapital teenib palju paremini neid üksikisikuid, kes juba niigi hästi hakkama saavad, sest reeglina on sotsiaalset kapitali rohkem neil, kel on ka rohkem majanduslikku ja muud kapitali.» Beilmanni sõnul soodustab see ühiskonnas ka ebavõrdsust.

Sotsiaalse kapitali hulk oleneb muuseas inimese taustast, sellest, kus ta on sündinud ning missugune on tema hariduslik ja majanduslik taust. «On leitud, et sotsiaalne kapital annab nii indiviidi kui ka ühiskonna tasandil palju kasu. Rohkema sotsiaalse kapitaliga inimesed on õnnelikumad, nad on tervemad ja leiavad kergemalt ka tööd.» Olulist rolli mängivad parema tervise ja suurema õnnelikkuse tekkes ilmselt heade ja toetavate suhete olemasolu nii oma lähiringkonnas kui ka väljaspool seda. «Ehk et olulised on nii individualistlikud kui ka kollektivistlikud väärtused ja omadused, mis soodustavad võrgustike teket ning eri inimestega ja rühmadega suhtlemist.»

Kõrge sotsiaalse kapitaliga inimesed osalevad rohkem ka kodanikuühiskonna tegevustes ja sellistes ühiskondades on haridustulemused üldiselt paremad ning ka demokraatiatase on kõrgem. Siinkohal on väga palju vaadatud Skandinaavia poole, kus sotsiaalse kapitaliga on olukord väga hea.

Kui vaadata aga diktatuuride poole, siis lagundab seesugune valitsemisvorm sotsiaalset kapitali väga edukalt. «Näiteks on palju uuritud Nõukogude Liitu ja seda, kuidas nõukogude võimu all olnud riigid toibuvad sellest siiani. Nende inimeste sotsiaalseid võrgustikke lagundati ja seeläbi kadus ka inimestevaheline usaldus.» Diktatuuris elanud inimesed ei tahagi pärast seda erinevates ühingutes või kodanikuühiskonnaga seotud üritustel osaleda. «Neid on varem sunnitud millestki osa võtma, organisatsioonidega liituma ja seetõttu nad ei taha seda enam teha,» ütles Beilmann.

Eestlaste märkimisväärne usaldus

Seetõttu on Eesti silmapaistev, sest kui võrrelda meie sotsiaalse usalduse taset teiste riikidega, siis Euroopa sotsiaaluuringu andmetel oleme üks usaldavamaid rahvaid Euroopas ja ka maailmas.

«Maailmas on Põhja-Euroopa üks usaldavamaid piirkondi ja Eesti on seal kohe tihedalt kannul.»

Euroopas on kõige usaldavamad riigid Rootsi, Taani, Soome, nende järel Holland, Island ja Šveits ning Eesti. «Nagu mainitud, siis üldiselt on Nõukogude Liidu kogemusega Ida-Euroopa riigid usalduse astmikul tagapool koos Lõuna-Euroopa riikidega. Seega oleme ses osas meile tihtipeale eeskujuks olevatele riikidele hästi järele jõudnud,» ütles Beilmann.

Eestis langes 1990. aastate alguses sotsiaalse usalduse tase, kuid 1990. aastate keskpaigast praeguseni on see jõudsalt kasvanud. «Seesugune sotsiaalse usalduse kasv on maailma plaanis ainulaadne,» lausus doktorant.

Võrgustike poolest Eestil aga sama hästi ei lähe. «Inimeste osalus kodanikuühiskonna organisatsioonides on madalam kui Skandinaavias ja Lääne-Euroopas. Samamoodi on inimestevahelised suhtlusvõrgustikud väiksemad või ei suhelda omavahel nii palju.»

Eesti on sealsamas ka silmapaistev IT-riik. Küsimusele, kas uued tehnoloogilised vahendid ja eri nutiseaded ei tõuka meid seesuguse individualismi poole, mis meid üksteisest eraldama hakkaks, vastas doktorant, et kindlasti muutub see, kuidas inimestevahelised suhted toimuvad. «Mingil hetkel võib see hakata ka meie väärtusi mõjutama, sealsamas väärtused ei tohiks teooria järgi väga kiiresti muutuda.»

Seega ongi raske ennustada, missuguses suunas tehnoloogia areng meid viib. «On ju teada, et internetis on algoritmid, mis suunavad meid lehekülgedele, kust leiame just seda teavet, mis meile meeldib või huvi pakub. Tõenäoliselt suhtleme seal ka nende inimestega, kel on sarnased väärtused,» sõnas Beilmann. Seega võib internet hoopis süvendada selliseid erisusi, kus inimesed jäävadki oma kindlatesse rühmadesse.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.