Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel

(Foto: Pexels)
Katre Tatrik, Tartu ülikool
9.11.2016 8:42
Rubriik: Psüühika

Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

1235 Eesti lapsega tehtud uuring näitab, et 1,3–2,5-aastaste tüdrukute sõnavara on suurem kui poistel ja seejuures on sõnavaraarengus edumaa just esimesena sündinud lastel. Ent sõnavara suurust mõjutavad ka vanemate haridustase ja lasteaias käimine.

Eesti väikelaste sõnavara suurust hinnanud Tartu ülikooli arengupsühholoogia doktorant Ada Urm ja professor Tiia Tulviste leidsid, et kõrgemalt haritud vanemate lastel oli keskmiselt suurem sõnavara kui vähem haritud vanemate lastel. Kusjuures siinkohal mängivad lapse sõnavaraarengus võrdselt suurt rolli nii ema kui ka isa haridustase.

Sarnast tendentsi on näidanud ka varasemad uuringud. Näiteks on viidatud sellele, et haritud emad räägivad oma lastega rohkem ning kasutavad seejuures rikkamat sõnavara, ning vähem käskivat kõneviisi, küsivad rohkem küsimusi ja vastavad ka ise laste küsimustele sagedamini. Samuti algatavad haritumad emad vestlusi lastega sagedamini kui vähem haritud emad, kes keskenduvad järglastega rääkides rohkem käitumise suunamisele või sobimatu käitumise eest noomimisele.

Lasteaia mõju sõnavara suurusele

Samas uuringus nägid Urm ja Tulviste ka seda, et mudilased, kes veedavad nädalas lasteaias rohkem kui 40 tundi, oskavad ütelda oluliselt vähem sõnu kui need, kes lasteaias või päevahoius ei käi või käivad seal nädalas vähem kui 40 tundi. Põhjus võib olla selles, et kasvatajatel ei jagu iga lapsega eraldi suhtlemiseks nii palju aega kui kodus vanematel ja/või hoidjatel.

Ent tundub, et peredes, kus väikelapsed peavad küll suure osa nädalast lasteaias veetma, kuid kelle kasvatamises osaleb ülikoolis või kolledžis käinud isa, oma võsukeste sõnavara suuruse pärast muretsema ei pea.

Kõrgemalt haritud isade lastel on suurem sõnavara isegi siis, kui nad peavad palju lasteaias viibima.

Seega kui jagada lapsed, kes käivad lasteaias sama arvu tunde nädalas kahte gruppi nii, et esimesse kuuluvad kõrgemalt haritud ja teise madalamalt haritud isade võsukesed, näeme, et vähemalt Eestis on kõrgemalt haritud isade väikelaste sõnavara oluliselt suurem kui vähem haritud isade lastel.

Nii võib see olla sellepärast, et kõrgemalt haritud isade kodus suheldakse rohkem nii omavahel kui ka lastega isegi pärast pikka lasteaiapäeva ning see soodustab kõnearengut. Võimalik, et selline keskkond luuakse teadlikult, kuna ollakse kursis uuemate laste arengut käsitlevate lähenemistega. Aga võib-olla tulenevad säärased tulemused osaliselt ka sellest, et kõrgemalt haritud vanemad on oma laste kõnet rohkem jälginud ja oskavad täpsemalt vastata teadlaste küsimusele, mida laps oskab ütelda.

Nimelt jõudsid arengupsühholoogid selliste tulemuste ja järeldusteni kasutades teste, kus vanematel paluti lisaks perekonna tausta kohta käivatele andmetele märkida, milliseid teadlaste etteantud 630 sõnast nende laps kasutab. Sõnad olid jaotatud 21 eri tähenduskategooriasse nagu näiteks häälitused, loomad, kehaosad, ajamäärused, asesõnad, hulgasõnad jne.

Ada Urmi ja Tiia Tulviste tulemused avaldas teadusajakiri First Language ja suures osas kordavad need ka teistes keeltest tehtud sarnaste uuringute tulemusi, mis käsitlevad laste sõnavara arengut ja selle seost tema sotsiaalse keskkonnaga.

Keelekasutus näitab arengut

Antud uuring viitab, et pikki päevi lasteaias veetvate ja samas madala haridustasemega isade lapsed vajaksid täiendavat tähelepanu, et nende kõne arengut toetada. Kuid Urm ja Tulviste ei tõtta selle põhjal kaugeleulatuvaid ja põhjapanevaid järeldusi tegema. Pigem soovitavad nad kaasata eesti väikelaste kõne arengu uurimiseks eri meetodeid ning jälgida seda pikema aja vältel.

Samas tõdevad nad ka seda, et üldiselt olid eesti väikelaste sõnavara suuruse ja arengu kohta leitud tendentsid sarnased teiste maade väikelaste uurimisel saadud tulemustega.

Lapse teisel eluaastal on üks olulisemaid arengunäitajad sõnavara suurus. Varasemad uuringud on viidanud, et kõne areng selles eas on tugevalt seotud ka hilisema kognitiivse ja keelelise arenguga ning samuti ka psühholoogilise toimetulekuga täiskasvanueas.

Miks on poiste sõnavara väiksem kui tüdrukutel ning esimesena sündinud lastel suurem kui järgmistel?

Põhjus, miks tüdrukute keel umbes teisest eluaastast kiiremini arenema hakkab, võib mõne teadlase hinnangul tuleneda tüdrukute ja poiste erinevast füsioloogilisest arengust.

Teised kõneuurijad jälle selgitavad seda sellega, et vanemad kasvatavad tütreid ja poegi pisut erinevalt. Näiteks erinevused tüdrukute ja poiste kõnes võivad olla seotud erineva lapsevanema poolse keelekasutusega. Tüdrukutega suheldakse rohkem. Samuti on leitud, et tüdrukud mängivad rohkem selliseid rollimänge, kus suheldakse rohkem, näiteks kodu, arsti juures käimist, poemängu. Sümboolse mänguga kaasnev keelekasutus on mitmekesisem ja arendavam. Samal ajal mängivad poisid pigem mänguasjadega.

On näidatud sedagi, et emad kasutavad esimesena sündinud lastega rääkides pikemaid lauseid kui järgmisena sündinud lastega, sest ilmselt esimese lapse ajal on neil lapsega tegelemiseks rohkem aega kui siis, kui lapsi on peres juba rohkem.

Uurijad on leidnud, et vestlustes, milles on rohkem kui kaks osapoolt (nt ema, vanem laps ja noorem laps) on emade kõne pigem direktiivne ning keskendub laste tegevuste suunamisele.

Diaadilises suhtluses tegelevad emad aktiivselt lapsele keele õpetamisega, küsides lapselt palju küsimusi. Hiljem sündinud lapsed kuulevad rohkem keelt, mis on regultatiivne ja mille eesmärgiks on laste tähelepanu ja käitumise suunamine, selle tulemusena on nende sõnavara tihti samas vanuses esmasündinutega võrreldes väiksem. Samas on uurimused näidanud, et hiljem sündinud lapsed omandavad kiiremini keele kommunikatiivsed funktsioonid (nt vestluskordade järgnevus) ning saavad paremini aru teiste inimeste mõtetest ja tunnetest.

Laste sünnijärjekorda kõne arenguga seostavates uuringutes on saadud ka vastuolulisi tulemusi. Näiteks on teadlased näidanud, et esimesena perre sündinud lastel areneb sõnavara kiiremini, see on keskmiselt suurem ning nad õpivad kuni 50 sõna kuus kiiremini kui neist järgmisena sündinud õed-vennad. Kuid teised teadlased on seevastu näidanud, et just teisena sündinud lapsed suudavad rohkem asesõnu kasutada ja pere esimese lapse keele üldine areng ei erine sugugi vanemate õdede-vendade omast. Üksteisest lahknevate tulemuste põhjuseks on arvatavasti eri metoodikate kasutamine.

Näpunäited lapse kõne arendamiseks:

Räägi sellest, mida näed, sest kõne areneb mängu käigus. Jälgi oma last mängimas ning mõtle, mis laps parasjagu mõelda võiks. Kommenteeri lapse tegevust, et ta saaks oma „mõtted sõnadesse panna“. Märka asju ja tegevusi, mis on lapse tähelepanu keskmes, millele ta osutab sõrmega, mille poole te kõnnite ning räägi sellest, mis lapsele huvi pakub.

Kirjelda lapsele oma tegevusi nõusid pestes, poes oste tehes või teiste igapäevaste tegevuste juures. Anna ka lapsele aega ja võimalusi selles vestluses oma sõna sekka öelda.

Kordamine on tarkuse ema: lugege samu raamatuid, luuletusi ja laule mitmeid kordi. Kuigi samade lugude lugemine võib sulle endale igavaks muutuda, on see selles vanuses lapse arengu seisukohast vajalik. Samade laulude ja lugude kordamine aitab lapsel sõnu õppida ja neid paremini meelde jätta.

• Imiteeri ja täienda! Iga kord, kui laps ütleb mõne sõna, korda seda sõna ja lisa üks sõna juurde. Näiteks kui laps ütleb „auto“ vasta „auto sõidab“

Aeg maha! Leia iga päev vähemalt 10 minutit selleks, et lapsega kahekesi päeva sündmustest vestelda. Keskendu täielikult vestlusele ning lapsele. Räägi sellest, mida päeva jooksul tegite, tehke plaane järgmiseks päevaks. Meenutage hiljutisi sündmusi (tähtpäevad, väljasõidud jms), millest mõlemad osa võtsite.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Inimesed eelistavad tuleviku teadmisele õnnist teadmatust
    23.02

    Vaatamata horoskoopide ja selgeltnägijate populaarsusele ei taha vähemalt suur osa eurooplastest teada, mis neid tulevikus ootab, selgub Hispaanias ja Saksamaal tehtud suuruuringust.

  • foto
    Erinevused ajumahus võimaldavad diagnoosida autismi juba enne käitumishäireid
    17.02

    Autismispektri häireid võib olla võimalik ajuerisuste põhjal diagnoosida juba enne esimest eluaastat ja käitumishäirete ilmnemist. Varajane sekkumine võiks aidata tulevikus ennetada sümptomite süvenemist.

  • foto
    Sõnade mõistmine käib ajus ka väljaspool keelekeskusi
    16.02

    Kui me kuuleme sõnu, siis me saame neist aru tänu sellele, et meil on ajus olemas keelekeskused, mis just lingvistilist informatsiooni töötlevadki. Kuid nüüd tuleb välja, et heaks arusaamiseks ainult keelekeskustest alati ei piisa.

  • foto
    Tuttav lugu on tundmatust huvitavam
    15.02

    Teadlased on avastanud, et inimestele meeldib rohkem kuulda lugusid asjade kohta, millega on nad juba tuttavad, kui nende kohta, millest neil seni kogemus puudub. Ehkki tavaliselt arvavad nii lugude jutustajad kui ka lugude kuulajad ise ekslikult, et uudsem lugu on huvitavam.

  • foto
    Sõnad on ümarad või teravad ka teadvuseväliselt
    10.02

    Sõnad ei ole suvalised häälikujadad. Neil on ikkagi mingi seos ka sellega, mida need tähistavad. Värskest teadusuuringust ilmneb, et see seos võib tekkida juba ka täiesti mitteteadlikult.

  • foto
    Vanema karm käsi vähendab laste hariduslikku edukust
    09.02

    Karjumine, kehaline karistus ja ähvardused sunnivad otsima teismeeas lapsi toetust ja heakskiitu oma sõpradelt ja eakaaslastelt, mis vähendab lühiajalistele naudingutele keskendumise kaudu nende õppeedukust, leiavad Pittsburghi ülikooli psühholoogid.

  • foto
    Kuidas äratuskell inimese äratada suudab?
    08.02

    Osa inimajust on isegi magades regulaarsete ajavahemike tagant virgem. Šveitsi teadlased järeldavad, et lühikesed kergema unega perioodid võimaldavad reageerida välistele ärritajatele, näiteks ohtudele ja äratuskellale, sügavam uni talletada aga mälestusi. Leid võib anda vihjeid, kuidas leevendada tulevikus sageda ärkamisega seonduvaid unehäireid.

  • foto
    Helide peale ärritumine on tuvastatav närvihäire
    07.02

    Kas teid võib ajada mõnikord raevu, kui keegi teie kõrval süües matsutab, juues luristab, kõrvaklappide vahelt tasast tümpsu lekitab, uksega lõksutab või kummaliselt köhatab? Mõnda inimest igal juhul ajab ja isegi väga. Seejuures ei ärrita neid inimesi mitte igasugune heli, vaid igaühte mingi teatav valik helisid.

  • foto
    Tujukatel inimestel on ajukoor siledam
    06.02

    Inimese isikuomadused ei avaldu ainult tema käitumises. Itaalia teadlased on avastanud, et vähemalt osaliselt võiks neid ära aimata ka sõna otseses mõttes aju ehituse järgi.

  • foto
    Laser ja vetikavalk leevendab minevikutraumasid
    03.02

    Posttraumaatilise stressihäire korral võivad argised olukorrad tuua sageli mõttesse ka traagilise sündmusega seonduvad võikused ja hirmu. Jaapani teadlased leidsid nüüd viisi omavahel põimunud mälestuste lahutamiseks, jättes samas võimaluse mõlema meenutamiseks.

  • foto
    Soolised stereotüübid avaldavad mõju juba kuueaastastele
    30.01

    Soostereotüübid inimeste kaasasündinud andekuse ja säravuse kohta hakkavad tekkima juba 6- – 7-aastaselt, näitab USA-s tehtud uuring. Psühholoogid hoiatavad, et eelhäälestatus võib avaldada mõju täiskasvanueas tehtavatele karjäärivalikutele ja süvendada sellega soolist lõhet.

  • foto
    Vaimne inokulatsioon kaitseb libauudiste eest
    24.01

    Internetis kulutulena levivatel libauudistel on võime panna inimesi uskuma pooltõdesid või suisa lausvalesid. Briti ja ameerika teadlased näitavad nüüd, et inimesi võiks väärinformatsiooni eest hoida vaimne kaitsepookimine.

  • foto
    Südamelöögid tõukavad rassismile
    20.01

    Südame poolt ajju saadetavad signaalid võivad võimendada inimeste negatiivset eelhäälestatust teiste rahvusrühmade suhtes. Kainet mõistust varjutav efekt on piisavalt tugev, et suurendada inimeste poolt tehtavate vigade hulka.

  • foto
    Aeglane ja kiire rääkija annavad ühepalju informatsiooni
    18.01

    Rääkimise eesmärk on kommunikatsioon, mitte kiire rääkimine. Uus uuring näitab, et vahet pole kui kiiresti me räägime, edastatava informatsiooni kogus on ikkagi ligikaudu sama, kuna tempokama jutu iga lausung sisaldab vähem teavet.

  • foto
    Vandumine võib näidata kõneleja ausust, raisk*
    17.01

    Ropendamist on valdavalt seostatud viha ja tahumatusega, kuid tuleb välja, et vandumisel võib olla ka positiivne omadus. Psühholoogid leidsid, et inimesed, kes sageli kiruvad, on valdavalt otsekohesemad. Rahvusvaheline teadlaste rühm jõudis järeldusele, et vandesõnu kasutavad inimesed on vähema tõenäosusega seotud valetamise ja pettusega.

  • foto
    Alkohol paneb tööle näljatunnet reguleerivad ajurakud  
    12.01

    Kes peol alkoholiga piiri ei pea, teab omast käest, et alkohol kasvatab tavaliselt ka söögiisu. Briti teadlaste hiirtega tehtud uuring näitab nüüd, et süüdistada ei saa seesmiste tõkete ja mõõdutunde kadumist. Etanool ajab näljatundega ajurakke otseses mõttes segadusse ja tekitab näljatunde.

  • foto
    Vanemalt positiivset reaktsiooni eeldav laps tunnistab pättuse üles  
    10.01

    Vanemad lapsed tunnistavad oma eksimuse suurema tõenäosusega üles kui nooremad lapsed. Seda isegi siis, kui nad usuvad, et neid pahateo eest karistatakse, sest nad peavad ülestunnistust õigeks käitumiseks.

  • foto
    Vähene muusikahuvi tuleneb nõrkadest närviühendustest  
    09.01

    Inimesi on igasuguseid. Mõni näiteks ei saa üldse naljast aru, teine jälle ei huvitu törtsuvõrdki muusikast. Teadlased on nüüd välja selgitanud, miks mõni meist muusikat ei mõista.

  • foto
    Silmside vestluskaaslasega koormab aju
    2016

    Vestluskaaslasele otse silma vaadates võib tihtilugu tekkida mõne hetke pärast ebamugavustunne, mis sunnib pilku ära pöörama. Miks see nii on? Jaapani teadlased on leidnud ühe võimaliku vastuse. Shogo Kajimura ja Michio Nomura väidavad ajakirjas Cognition, et pikk silmside võib meie aju ülekoormata, kui tegeleme samal ajal veel mõne mõtlemist nõudva tegevusega.

  • foto
    Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega
    2016

    Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

  • foto
    Rasedus muudab aastateks naiste ajustruktuuri
    2016

    Nagu ilmselt iga värske ema tunnistada võib, pole üheksa kuud tulevase ilmakodaniku üsas kandmine just kerge ettevõtmine. Värske uurimus näitab, et lisaks kehalistele muutustele saadavad rasedust ulatuslikud muudatused ajustruktuuris, mis ei näita olulisi taandumismärke ka kaks aastat hiljem.

  • foto
    Tihe saunatamine hoiab vaimset tervist
    2016

    Saunaskäik on igati mõistlik mõte meestele, kes soovivad säilitada kõrge eani vaimuerksust. Soome teadlaste uuringust selgub, et tihe saunatamine aitab vähendada dementsuse riski.

  • foto
    Riskivalmiduse vähenemine taandub muutustele aju struktuuris
    2016

    Mida vanemaks inimesed saavad, seda vähem riske nad tavaliselt võtavad. Kuigi tendentsi võib seostada pealiskaudselt ka lihtsalt vanemaks ja targemaks saamisega, viitavad nüüd aju-uuringud, et seda võib seostada hallaine ruumala vähenemisega.

  • foto
    Pooled inimesed jäävad udujuttu uskuma
    2016

    Briti teadlased tõdevad värske uuringu põhjal, et tõele mitte vastavad võltsmälestused tekivad inimestel väga kergelt.

  • foto
    Avatud kontori jutukõmin langetab tööviljakust
    2016

    Avatud planeeringuga kontorid kujutavad endas kahe teraga mõõka. Kuigi need võimaldavad kokku hoida ruumi, julgustada ideede levikut ja töötajate vahelist suhtlust, soodustavad need näiteks haiguste levikut. Värske töö pakub kinnitust ka paljude kontorirottide endamisi tehtud tähelepanekutele – kontorit iseloomustavad helid langetavad tööviljakust.

  • foto
    Virtuaalreaalsus võib toimida valuvaigistina  
    2016

    Psühholoogilisi virtuaalreaalsuse (VR) eksperimente on ühes või teises vormis tehtud juba aastakümneid, ja seda väga erinevate nurkade alt. VR-ravimeetodite positiivset mõju on leitud näiteks erinevate psühholoogiliste häirete leevendamisel, olgu selleks posttraumaatiline stressihäire, depressioon või erinevad foobiad.

  • foto
    TTÜ teadussekundid: ajutised makseraskused röövivad tarbimisisu pikemaks ajaks
    2016

    Laenu teenindamisel makseraskuste kogemine vähendab inimeste tarbimist ka peale probleemide lahenemist, nendib Tallinna tehnikaülikooli majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi dotsent Merike Kukk.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    2016

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Ohtlik ''rõõmupill'' metkatinoon kimbutab Eesti narkomaane  
    2016

    Eesti pole jäänud puutumata uute ''kodustehtud'' psühhostimulantide ehk narkootiliste ainete kasutamisest. Odava valmistamishinna tõttu on meil levinud näiteks metkatinoon, mille eripäraks on selle kuritarvitajatel kõrvaltoimena tekkivad rasked neuroloogilised nähud.

  • foto
    Mehed ja naised näevad nägusid erinevalt
    2016

    Mehed ja naised vaatavad maailma eri moodi. Vähemalt liigub teiste inimeste nägu vaadates eri sugu inimeste pilk eri radu. Nii selgub inglise psühholoogide tehtud katsest.