Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel

Arengupsühholoogid soovitavad väikelapse kõne arendamiseks rääkida sellest, mis lapsele huvi pakub. Selleks tasub märgata asju ja tegevusi, mis on lapse tähelepanu keskmes, millele ta osutab näiteks sõrmega või mille poole te parasjagu kõnnite. (Foto: Pexels)
Katre Tatrik, Tartu ülikool
9.11.2016 8:42
Rubriik: Ühiskond

Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

1235 Eesti lapsega tehtud uuring näitab, et 1,3–2,5-aastaste tüdrukute sõnavara on suurem kui poistel ja seejuures on sõnavaraarengus edumaa just esimesena sündinud lastel. Ent sõnavara suurust mõjutavad ka vanemate haridustase ja lasteaias käimine.

Eesti väikelaste sõnavara suurust hinnanud Tartu ülikooli arengupsühholoogia doktorant Ada Urm ja professor Tiia Tulviste leidsid, et kõrgemalt haritud vanemate lastel oli keskmiselt suurem sõnavara kui vähem haritud vanemate lastel. Kusjuures siinkohal mängivad lapse sõnavaraarengus võrdselt suurt rolli nii ema kui ka isa haridustase.

Sarnast tendentsi on näidanud ka varasemad uuringud. Näiteks on viidatud sellele, et haritud emad räägivad oma lastega rohkem ning kasutavad seejuures rikkamat sõnavara, ning vähem käskivat kõneviisi, küsivad rohkem küsimusi ja vastavad ka ise laste küsimustele sagedamini. Samuti algatavad haritumad emad vestlusi lastega sagedamini kui vähem haritud emad, kes keskenduvad järglastega rääkides rohkem käitumise suunamisele või sobimatu käitumise eest noomimisele.

Lasteaia mõju sõnavara suurusele

Samas uuringus nägid Urm ja Tulviste ka seda, et mudilased, kes veedavad nädalas lasteaias rohkem kui 40 tundi, oskavad ütelda oluliselt vähem sõnu kui need, kes lasteaias või päevahoius ei käi või käivad seal nädalas vähem kui 40 tundi. Põhjus võib olla selles, et kasvatajatel ei jagu iga lapsega eraldi suhtlemiseks nii palju aega kui kodus vanematel ja/või hoidjatel.

Ent tundub, et peredes, kus väikelapsed peavad küll suure osa nädalast lasteaias veetma, kuid kelle kasvatamises osaleb ülikoolis või kolledžis käinud isa, oma võsukeste sõnavara suuruse pärast muretsema ei pea.

Kõrgemalt haritud isade lastel on suurem sõnavara isegi siis, kui nad peavad palju lasteaias viibima.

Seega kui jagada lapsed, kes käivad lasteaias sama arvu tunde nädalas kahte gruppi nii, et esimesse kuuluvad kõrgemalt haritud ja teise madalamalt haritud isade võsukesed, näeme, et vähemalt Eestis on kõrgemalt haritud isade väikelaste sõnavara oluliselt suurem kui vähem haritud isade lastel.

Nii võib see olla sellepärast, et kõrgemalt haritud isade kodus suheldakse rohkem nii omavahel kui ka lastega isegi pärast pikka lasteaiapäeva ning see soodustab kõnearengut. Võimalik, et selline keskkond luuakse teadlikult, kuna ollakse kursis uuemate laste arengut käsitlevate lähenemistega. Aga võib-olla tulenevad säärased tulemused osaliselt ka sellest, et kõrgemalt haritud vanemad on oma laste kõnet rohkem jälginud ja oskavad täpsemalt vastata teadlaste küsimusele, mida laps oskab ütelda.

Nimelt jõudsid arengupsühholoogid selliste tulemuste ja järeldusteni kasutades teste, kus vanematel paluti lisaks perekonna tausta kohta käivatele andmetele märkida, milliseid teadlaste etteantud 630 sõnast nende laps kasutab. Sõnad olid jaotatud 21 eri tähenduskategooriasse nagu näiteks häälitused, loomad, kehaosad, ajamäärused, asesõnad, hulgasõnad jne.

Ada Urmi ja Tiia Tulviste tulemused avaldas teadusajakiri First Language ja suures osas kordavad need ka teistes keeltest tehtud sarnaste uuringute tulemusi, mis käsitlevad laste sõnavara arengut ja selle seost tema sotsiaalse keskkonnaga.

Keelekasutus näitab arengut

Antud uuring viitab, et pikki päevi lasteaias veetvate ja samas madala haridustasemega isade lapsed vajaksid täiendavat tähelepanu, et nende kõne arengut toetada. Kuid Urm ja Tulviste ei tõtta selle põhjal kaugeleulatuvaid ja põhjapanevaid järeldusi tegema. Pigem soovitavad nad kaasata eesti väikelaste kõne arengu uurimiseks eri meetodeid ning jälgida seda pikema aja vältel.

Samas tõdevad nad ka seda, et üldiselt olid eesti väikelaste sõnavara suuruse ja arengu kohta leitud tendentsid sarnased teiste maade väikelaste uurimisel saadud tulemustega.

Lapse teisel eluaastal on üks olulisemaid arengunäitajad sõnavara suurus. Varasemad uuringud on viidanud, et kõne areng selles eas on tugevalt seotud ka hilisema kognitiivse ja keelelise arenguga ning samuti ka psühholoogilise toimetulekuga täiskasvanueas.

Miks on poiste sõnavara väiksem kui tüdrukutel ning esimesena sündinud lastel suurem kui järgmistel?

Põhjus, miks tüdrukute keel umbes teisest eluaastast kiiremini arenema hakkab, võib mõne teadlase hinnangul tuleneda tüdrukute ja poiste erinevast füsioloogilisest arengust.

Teised kõneuurijad jälle selgitavad seda sellega, et vanemad kasvatavad tütreid ja poegi pisut erinevalt. Näiteks erinevused tüdrukute ja poiste kõnes võivad olla seotud erineva lapsevanema poolse keelekasutusega. Tüdrukutega suheldakse rohkem. Samuti on leitud, et tüdrukud mängivad rohkem selliseid rollimänge, kus suheldakse rohkem, näiteks kodu, arsti juures käimist, poemängu. Sümboolse mänguga kaasnev keelekasutus on mitmekesisem ja arendavam. Samal ajal mängivad poisid pigem mänguasjadega.

On näidatud sedagi, et emad kasutavad esimesena sündinud lastega rääkides pikemaid lauseid kui järgmisena sündinud lastega, sest ilmselt esimese lapse ajal on neil lapsega tegelemiseks rohkem aega kui siis, kui lapsi on peres juba rohkem.

Uurijad on leidnud, et vestlustes, milles on rohkem kui kaks osapoolt (nt ema, vanem laps ja noorem laps) on emade kõne pigem direktiivne ning keskendub laste tegevuste suunamisele.

Diaadilises suhtluses tegelevad emad aktiivselt lapsele keele õpetamisega, küsides lapselt palju küsimusi. Hiljem sündinud lapsed kuulevad rohkem keelt, mis on regultatiivne ja mille eesmärgiks on laste tähelepanu ja käitumise suunamine, selle tulemusena on nende sõnavara tihti samas vanuses esmasündinutega võrreldes väiksem. Samas on uurimused näidanud, et hiljem sündinud lapsed omandavad kiiremini keele kommunikatiivsed funktsioonid (nt vestluskordade järgnevus) ning saavad paremini aru teiste inimeste mõtetest ja tunnetest.

Laste sünnijärjekorda kõne arenguga seostavates uuringutes on saadud ka vastuolulisi tulemusi. Näiteks on teadlased näidanud, et esimesena perre sündinud lastel areneb sõnavara kiiremini, see on keskmiselt suurem ning nad õpivad kuni 50 sõna kuus kiiremini kui neist järgmisena sündinud õed-vennad. Kuid teised teadlased on seevastu näidanud, et just teisena sündinud lapsed suudavad rohkem asesõnu kasutada ja pere esimese lapse keele üldine areng ei erine sugugi vanemate õdede-vendade omast. Üksteisest lahknevate tulemuste põhjuseks on arvatavasti eri metoodikate kasutamine.

Näpunäited lapse kõne arendamiseks:

Räägi sellest, mida näed, sest kõne areneb mängu käigus. Jälgi oma last mängimas ning mõtle, mis laps parasjagu mõelda võiks. Kommenteeri lapse tegevust, et ta saaks oma „mõtted sõnadesse panna“. Märka asju ja tegevusi, mis on lapse tähelepanu keskmes, millele ta osutab sõrmega, mille poole te kõnnite ning räägi sellest, mis lapsele huvi pakub.

Kirjelda lapsele oma tegevusi nõusid pestes, poes oste tehes või teiste igapäevaste tegevuste juures. Anna ka lapsele aega ja võimalusi selles vestluses oma sõna sekka öelda.

Kordamine on tarkuse ema: lugege samu raamatuid, luuletusi ja laule mitmeid kordi. Kuigi samade lugude lugemine võib sulle endale igavaks muutuda, on see selles vanuses lapse arengu seisukohast vajalik. Samade laulude ja lugude kordamine aitab lapsel sõnu õppida ja neid paremini meelde jätta.

• Imiteeri ja täienda! Iga kord, kui laps ütleb mõne sõna, korda seda sõna ja lisa üks sõna juurde. Näiteks kui laps ütleb „auto“ vasta „auto sõidab“

Aeg maha! Leia iga päev vähemalt 10 minutit selleks, et lapsega kahekesi päeva sündmustest vestelda. Keskendu täielikult vestlusele ning lapsele. Räägi sellest, mida päeva jooksul tegite, tehke plaane järgmiseks päevaks. Meenutage hiljutisi sündmusi (tähtpäevad, väljasõidud jms), millest mõlemad osa võtsite.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar