Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel

(Foto: Pexels)
Katre Tatrik, Tartu ülikool
9.11.2016 8:42
Rubriik: Ühiskond

Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

1235 Eesti lapsega tehtud uuring näitab, et 1,3–2,5-aastaste tüdrukute sõnavara on suurem kui poistel ja seejuures on sõnavaraarengus edumaa just esimesena sündinud lastel. Ent sõnavara suurust mõjutavad ka vanemate haridustase ja lasteaias käimine.

Eesti väikelaste sõnavara suurust hinnanud Tartu ülikooli arengupsühholoogia doktorant Ada Urm ja professor Tiia Tulviste leidsid, et kõrgemalt haritud vanemate lastel oli keskmiselt suurem sõnavara kui vähem haritud vanemate lastel. Kusjuures siinkohal mängivad lapse sõnavaraarengus võrdselt suurt rolli nii ema kui ka isa haridustase.

Sarnast tendentsi on näidanud ka varasemad uuringud. Näiteks on viidatud sellele, et haritud emad räägivad oma lastega rohkem ning kasutavad seejuures rikkamat sõnavara, ning vähem käskivat kõneviisi, küsivad rohkem küsimusi ja vastavad ka ise laste küsimustele sagedamini. Samuti algatavad haritumad emad vestlusi lastega sagedamini kui vähem haritud emad, kes keskenduvad järglastega rääkides rohkem käitumise suunamisele või sobimatu käitumise eest noomimisele.

Lasteaia mõju sõnavara suurusele

Samas uuringus nägid Urm ja Tulviste ka seda, et mudilased, kes veedavad nädalas lasteaias rohkem kui 40 tundi, oskavad ütelda oluliselt vähem sõnu kui need, kes lasteaias või päevahoius ei käi või käivad seal nädalas vähem kui 40 tundi. Põhjus võib olla selles, et kasvatajatel ei jagu iga lapsega eraldi suhtlemiseks nii palju aega kui kodus vanematel ja/või hoidjatel.

Ent tundub, et peredes, kus väikelapsed peavad küll suure osa nädalast lasteaias veetma, kuid kelle kasvatamises osaleb ülikoolis või kolledžis käinud isa, oma võsukeste sõnavara suuruse pärast muretsema ei pea.

Kõrgemalt haritud isade lastel on suurem sõnavara isegi siis, kui nad peavad palju lasteaias viibima.

Seega kui jagada lapsed, kes käivad lasteaias sama arvu tunde nädalas kahte gruppi nii, et esimesse kuuluvad kõrgemalt haritud ja teise madalamalt haritud isade võsukesed, näeme, et vähemalt Eestis on kõrgemalt haritud isade väikelaste sõnavara oluliselt suurem kui vähem haritud isade lastel.

Nii võib see olla sellepärast, et kõrgemalt haritud isade kodus suheldakse rohkem nii omavahel kui ka lastega isegi pärast pikka lasteaiapäeva ning see soodustab kõnearengut. Võimalik, et selline keskkond luuakse teadlikult, kuna ollakse kursis uuemate laste arengut käsitlevate lähenemistega. Aga võib-olla tulenevad säärased tulemused osaliselt ka sellest, et kõrgemalt haritud vanemad on oma laste kõnet rohkem jälginud ja oskavad täpsemalt vastata teadlaste küsimusele, mida laps oskab ütelda.

Nimelt jõudsid arengupsühholoogid selliste tulemuste ja järeldusteni kasutades teste, kus vanematel paluti lisaks perekonna tausta kohta käivatele andmetele märkida, milliseid teadlaste etteantud 630 sõnast nende laps kasutab. Sõnad olid jaotatud 21 eri tähenduskategooriasse nagu näiteks häälitused, loomad, kehaosad, ajamäärused, asesõnad, hulgasõnad jne.

Ada Urmi ja Tiia Tulviste tulemused avaldas teadusajakiri First Language ja suures osas kordavad need ka teistes keeltest tehtud sarnaste uuringute tulemusi, mis käsitlevad laste sõnavara arengut ja selle seost tema sotsiaalse keskkonnaga.

Keelekasutus näitab arengut

Antud uuring viitab, et pikki päevi lasteaias veetvate ja samas madala haridustasemega isade lapsed vajaksid täiendavat tähelepanu, et nende kõne arengut toetada. Kuid Urm ja Tulviste ei tõtta selle põhjal kaugeleulatuvaid ja põhjapanevaid järeldusi tegema. Pigem soovitavad nad kaasata eesti väikelaste kõne arengu uurimiseks eri meetodeid ning jälgida seda pikema aja vältel.

Samas tõdevad nad ka seda, et üldiselt olid eesti väikelaste sõnavara suuruse ja arengu kohta leitud tendentsid sarnased teiste maade väikelaste uurimisel saadud tulemustega.

Lapse teisel eluaastal on üks olulisemaid arengunäitajad sõnavara suurus. Varasemad uuringud on viidanud, et kõne areng selles eas on tugevalt seotud ka hilisema kognitiivse ja keelelise arenguga ning samuti ka psühholoogilise toimetulekuga täiskasvanueas.

Miks on poiste sõnavara väiksem kui tüdrukutel ning esimesena sündinud lastel suurem kui järgmistel?

Põhjus, miks tüdrukute keel umbes teisest eluaastast kiiremini arenema hakkab, võib mõne teadlase hinnangul tuleneda tüdrukute ja poiste erinevast füsioloogilisest arengust.

Teised kõneuurijad jälle selgitavad seda sellega, et vanemad kasvatavad tütreid ja poegi pisut erinevalt. Näiteks erinevused tüdrukute ja poiste kõnes võivad olla seotud erineva lapsevanema poolse keelekasutusega. Tüdrukutega suheldakse rohkem. Samuti on leitud, et tüdrukud mängivad rohkem selliseid rollimänge, kus suheldakse rohkem, näiteks kodu, arsti juures käimist, poemängu. Sümboolse mänguga kaasnev keelekasutus on mitmekesisem ja arendavam. Samal ajal mängivad poisid pigem mänguasjadega.

On näidatud sedagi, et emad kasutavad esimesena sündinud lastega rääkides pikemaid lauseid kui järgmisena sündinud lastega, sest ilmselt esimese lapse ajal on neil lapsega tegelemiseks rohkem aega kui siis, kui lapsi on peres juba rohkem.

Uurijad on leidnud, et vestlustes, milles on rohkem kui kaks osapoolt (nt ema, vanem laps ja noorem laps) on emade kõne pigem direktiivne ning keskendub laste tegevuste suunamisele.

Diaadilises suhtluses tegelevad emad aktiivselt lapsele keele õpetamisega, küsides lapselt palju küsimusi. Hiljem sündinud lapsed kuulevad rohkem keelt, mis on regultatiivne ja mille eesmärgiks on laste tähelepanu ja käitumise suunamine, selle tulemusena on nende sõnavara tihti samas vanuses esmasündinutega võrreldes väiksem. Samas on uurimused näidanud, et hiljem sündinud lapsed omandavad kiiremini keele kommunikatiivsed funktsioonid (nt vestluskordade järgnevus) ning saavad paremini aru teiste inimeste mõtetest ja tunnetest.

Laste sünnijärjekorda kõne arenguga seostavates uuringutes on saadud ka vastuolulisi tulemusi. Näiteks on teadlased näidanud, et esimesena perre sündinud lastel areneb sõnavara kiiremini, see on keskmiselt suurem ning nad õpivad kuni 50 sõna kuus kiiremini kui neist järgmisena sündinud õed-vennad. Kuid teised teadlased on seevastu näidanud, et just teisena sündinud lapsed suudavad rohkem asesõnu kasutada ja pere esimese lapse keele üldine areng ei erine sugugi vanemate õdede-vendade omast. Üksteisest lahknevate tulemuste põhjuseks on arvatavasti eri metoodikate kasutamine.

Näpunäited lapse kõne arendamiseks:

Räägi sellest, mida näed, sest kõne areneb mängu käigus. Jälgi oma last mängimas ning mõtle, mis laps parasjagu mõelda võiks. Kommenteeri lapse tegevust, et ta saaks oma „mõtted sõnadesse panna“. Märka asju ja tegevusi, mis on lapse tähelepanu keskmes, millele ta osutab sõrmega, mille poole te kõnnite ning räägi sellest, mis lapsele huvi pakub.

Kirjelda lapsele oma tegevusi nõusid pestes, poes oste tehes või teiste igapäevaste tegevuste juures. Anna ka lapsele aega ja võimalusi selles vestluses oma sõna sekka öelda.

Kordamine on tarkuse ema: lugege samu raamatuid, luuletusi ja laule mitmeid kordi. Kuigi samade lugude lugemine võib sulle endale igavaks muutuda, on see selles vanuses lapse arengu seisukohast vajalik. Samade laulude ja lugude kordamine aitab lapsel sõnu õppida ja neid paremini meelde jätta.

• Imiteeri ja täienda! Iga kord, kui laps ütleb mõne sõna, korda seda sõna ja lisa üks sõna juurde. Näiteks kui laps ütleb „auto“ vasta „auto sõidab“

Aeg maha! Leia iga päev vähemalt 10 minutit selleks, et lapsega kahekesi päeva sündmustest vestelda. Keskendu täielikult vestlusele ning lapsele. Räägi sellest, mida päeva jooksul tegite, tehke plaane järgmiseks päevaks. Meenutage hiljutisi sündmusi (tähtpäevad, väljasõidud jms), millest mõlemad osa võtsite.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01 Uuendatud Eile 15:00

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    23.12

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    22.12

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    22.12

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega
    21.12

    Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    2016

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.