Muinasasulad kasvasid nagu metropolid
Linnu on maailmas palju ja mitmesuguseid uusi ja vanu, suuri ja väikesi, ent ameerika teadlased väidavad, et põhimõtteliselt arenesid juba eelajaloolised muinasasulad paljuski samade reeglite järgi kui meie aja modernsed metropolid.
Tänapäeva linnauuringutest on juba mõne aja eest ilmsiks tulnud seaduspära, et kui linna elanike arv kasvab, siis kipub linna taristu areng, nagu näiteks uute tänavate rajamine, ajale jalgu jääma, samas kui linnas toodetavate kaupade ja pakutavate teenuste hulk kasvab isegi kiiremini kui elanike arv. Santa Fe instituudi ja Colorado ülikooli teadlased eesotsas Luis Bettencourti ja Scott Ortmaniga kirjutavad nüüd ajakirjas Science Advances, et nõnda oli lood tegelikult juba päris ammustel aegadel.
Bettencourt ja Ortman analüüsisid tänapäevase Mehhiko linna piirkonnast kogutud arheoloogilisi andmeid, sealsete asulate kohta läbi kahe tuhande aasta. Nad püüdsid iidsete templite ja muude hoonete põhjal välja nuputada, milline oli läbi aegade neis asulates elanike arv ja asustustihedus, ehitustempo ja ehitiste kasutusintensiivsus. Tuligi välja, et elanike arvu kasv ja toodete ning teenuste hulga kasv olid juba kauges minevikus omavahel üsna täpselt sama valemiga seotud, kui on täheldatud tänapäeva linnades.
See tuli teadlastele kergeks üllatuseks, sest Ortmani sõnul valitseb tänapäeval läänemaailmas üsna kindel arusaam, et tänu kapitalismile, industraliseerumisele ja demokraatiale erineb meie eluolu muistsete aegade omast radikaalselt, aga ennnäe, vähe on uut ka linnapäikese all.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: Scientific Advances