Maailma keelte põhisõnades on valdavalt ühed ja samad häälikud
Ni hao, ütleb hiinlane tervituseks olukorras, kus eestlane ütleks tere. Ega see tänapäeval eriti kedagi ei üllata, et keeled ongi erinevad. Enamgi veel, viimased sadakond aastat on maailma keeleteaduses laialt valitsenud arusaam, et sõnad on lõppkokkuvõttes ikkagi täiesti suvalised häälikujadad ja see, mis mõistet mingi häälikujada tähistab, on lõppkokkuvõttes puhtalt sattumuse asi.
Mõningast ettevaatust selle seisukoha suhtes võib tuua see, kui sagedasti on ''Eesti keele etümoloogiasõnastikus'' kasutatud sõnatüve võimalikul päritolule viidates väljendit ''häälikuliselt ajendatud tüvi'', justkui oleks asjade ja häälikute vahel mingi olemuslik seos, mille on ära tabanud meie esivanemate kõrv ja suu.
Kuid nüüd on rühm keeleteadlasi, informaatikuid ja füüsikuid eesotsas psühholoog Morten Christianseniga New Yorgist Cornelli ülikoolist ja Taanist Arhusi ülikoolist analüüsinud suurt hulka maailma keeli ja jõudnud järeldusele, et statistiliselt sisaldavad väga paljud sõnad eri keeltes ühtesid ja samu häälikuid.
Nad toovad Ameerika Ühendriikide riikliku teadusakadeemia toimetistes esile, et näiteks nina kohta kasutatav sõna sisaldab paljudes keeltes n-häälikut ja näiteks keele kohta kasutatav sõna l-häälikut.
Nad analüüsisid enam kui pooli tänapäeval maailmas kõneldavast enam kui 6000 keelest, valides igast keelest välja 40–100 põhisõnavara sõna. Nende sõnade seas tähistasid paljud kehaosi, nagu eeltoodud näideteski, aga ka enamlevinud esemeid ja nähtusi inimeste argiümbrusest.
Eesti keele seisukohalt läks enamvähem täkke nende tähelepanek, et lehte tähistav sõna sisaldab maailma keeltes tihtilugu l-häälikut, aga teisalt ka p-häälikut, mida meie lehe-sõnas ei ole. Ka ei toeta eesti keel nende tähelepanekut, et asesõnas ''sina'' puudub suuremas osas keeltest s-häälik.
Kuid tegu ongi statistikaga ja on loomulik, et keskmisest esineb kõrvalekaldeid. Igal juhul pakub tulemus keeleteadlastele palju põnevust ja ka mõistatamist, kust need seosed häälikute ja mõistete vahel siis ikkagi tulevad.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa