Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme

Slevepildid ei muuda noori isekamaks, see on pigem viis näidata end koos oma sõpradega. (Foto: Benjamin Linh VU / Creative Commons)
Marju Himma
9.11.2016 9:50
Rubriik: Ühiskond

Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

Daniel Miller on briti etnograaf ja meediauurija, kes möödunud nädalal pidas Tartus ettekandeid nii siinsetele meediauurijatele kui antropoloogidele. Praegu käsilolevatest uurimisprojektidest üks suuremaid kannab pealkirja Why we post ehk miks me postitame ning küsimus käib muidugi ühismeedia kohta. ERR Novaator usutles Millerit ühismeedias postitamise teemal.

Kas teie postitate ühismeedias?

Jah, ma postitan väga erinevates ühismeediakanalites: Facebook, LinkedIn, Twitter peamiselt. Aga ma olen veel ka paljudes teistes kanalites, kus ma lihtsalt ka jälgin teisi inimesi.

Minu jaoks sai ühismeedia uurimine alguse ühest isiklikust kogemusest. Ma töötasin palju Trinidadis, kust on praeguseni säilinud side paljude sõpradega Facebooki vahendusel. Alguse sai see uurimine aga ühest MTV auhindade jagamisest, kus oli tihe võistlus Taylor Swifti ja Kayne Westi vahel. Märkasin, et Trinidadi elanike hulgas tekitas see elavat arutelu. Samal ajal ingliskeelne kultuuriruum ühismeedias vaikis selle koha pealt.

See oli esimene kord, kus mul tekkis mulje, et erinevad inimesed maailma eri paigus kasutavad Facebooki erinevalt.

Trinidadi ja Euroopa riikide puhul on väga erinev on ka see, millise kuvandi inimesed endast ühismeedias loovad.

Võtame näiteks selle, mis juhtub Facebookis kui Euroopa naine saab lapse. Kui varem postitasid naised pilte endast, siis emaks saamise järel hakatakse rohkem postitama pilte endast, kuni profiilipildini välja.

Ligikaudu aasta jooksul näeb nende naiste profiilidel kesksel kohal vaid emaks olemist puudutavat sisu.

Aga kui vaatame sama sündmust Trinidadis, näeme et sealsete naiste puhul on emaks saades hoopis olulisem näidata, et nad on jätkuvalt noored ja seksikad, glamuursed ega ole kaotanud oma identiteeti. See ei tähenda, et nad päriselus ei väärtustaks emaks olemist või poleks selle üle uhked. Selles peegeldubki Facebookis ilmnev kultuuriline vahe Trinidadi ja Inglismaa vahel.

Identiteedi kujundamisest ühismeedias räägitakse sageli rohkem teismeliste puhul. Kuidas ühismeedia mõjutab tänapäeva noorte identiteedikujundamist?

Üks asi, millega me ühismeedia puhul oleme eksinud, on kujutlus, et ühismeedia on meid muutnud individualistlikemaks ja eneseimetluslikemaks. Aga ma arvan, et tegelikult ei ole päriselt uuritud, mida noored ühismeedias teevad.

Võtame näiteks sõna selfie. Inglise keeles kõlab see väga sarnaselt sõnale selfish ehk isekas. Ja sellest järeldatakse automaatselt, et tegu on eneseimetlusega. Aga me analüüsisime erinevaid teismeliste selfie'sid Facebookis.

Selgus et selfie'sid, kus noored on koos oma sõpradega, on viis korda enam kui neid, kus nad on üksi. Nende teismeliste jaoks on väga oluline näidata, kellega nad on lähedastes sõprussuhetes. See on palju olulisem kui näidata endas glamuurseid pilte. Kuidas see saavad sõpradega olla isekamad kui üksi tehtud selvepildid?

Lisaks hakkab olulisemat rolli mängima see, kui keegi teine märgib teismelise pildi peal. See ei ole enam iseenda identiteedi kujundamine, vaid usaldamine selle kellegi teise järgi.

Meil on suur hulk eelarvamusi, et noored on muutunud isekamateks ja eneseimetluslikemaks. See pole aga nii, selleks et seda väita, on vaja oluliselt rohkem süstemaatilist uurimist.

Teie nimekaim on teinud USAs uuringu, mille keskmes oli küsimus, kas ja miks inimesed internetis valetavad. Ma küsin selle küsimuse teilt – kas ja miks inimesed valetavad?

Valetamine on väga ülelihtsustatud mõiste. Kui ma panen end teatud moel riidesse, võib ju alati küsida, kas see olen tõesti mina või on see kujutluspilt, mille ma endast loon?

Kas inimesed valetavad, kui nad lähevad hommikul tööle ja käituvad seal teist moodi kui nad kodus oma lähedastega? Me paratamatult käitume erinevalt. Kas tõeline mina tuleb esile kodus või tööl?

Kas see, millisena ma näen inimest Facebookis on vääram sellest, kui ma lähen inimesega kohvikusse? Tegu on kahe erineva keskkonnaga, kus me käitumegi ja olemegi erinevad. Kumbki neist ei ole vale.

Tõde on, et ei olegi olemas üht inimest, kes on ühesugune igal pool. Pole olemas üht tõde ega üht reaalsust.

Üks teie uurimisvaldkonnast on ka tarbimiskultuur ja kaubandus veebis. Kas ühismeedia on muutnud seda, kuidas ettevõtted inimesi tarbima meelitavad?

Mina uurin seda külge, kuidas inimesed tajuvad seda turundust. Mulle oli üllatav teada saada, et inimestel tegelikult ei ole midagi selle vastu, kui nende kohta kogutakse näiteks ühismeedias andmeid. Seda nii kaua kui see ei mõjuta nende igapäevaelu.

Reklaamindus ja turundus on aga muutunud väga palju personaalsemaks ja sihitumaks. Ja mina puutun sellega kokku oma respondentide kaudu tarbija seisukohalt.
Ma toon näite oma tööst hospiitsi patsientidega, kellel on vähk. Neile inimestele oli väga häiriv saada aru, et keegi väljastpoolt teab, et neil on vähk ning kasutab seda ära turunduslikel eesmärkidel.

Paljud minu respondentidest suhtusid väga raevukalt sellesse, et ettevõtted on nende kohta kogunud infot ning kasutasid seda väga privaatset teavet ära turunduses. See toob omakorda kaasa kõrvalnähu: inimesed hakkavad reklaamitavaid tooteid hoopis vältima. Ma arvan, et see teadmine ei meeldi turundajatele ja reklaamimüüjatele.

Mis on järgmine Facebook või Twitter – mis on järgmine suur asi ühismeedias?

Üks põhjus, miks ma Tartusse tulin, on just vaadata edasi tulevikku. Ma arvan, et ühismeedia on küll oluline, kuid üha enam koguvad populaarsust hoopis nutirakendused, mis on personaalsemad. Ühismeediat hakkab üle võtma personaalsemad nutirakendused.

Minu järgmine suurem uurimisvaldkond ongi tervisega seotud nutirakenduste kasutamine. Juba praegu on olemas kõiksugu tervisega seotud rakendusi: rinnaga toitmise äpp, toitumise jälgimise äpp, kehalise aktiivsuse jälgimise äpp jne.

Ma hakkan uurima, millised on taoliste nutirakenduste kasutamise mõjud. Kas inimesed hakkavad nende tõttu vähem arstil käima? Mida see omakorda tähendab terviseteenustele ja nende kättesaadavusele? Milliseid tervisealaseid teadmisi on seetõttu inimestel tarvis? Kuidas see mõjutab kaubandust – arvestades, et enamik nendest nutirakendustest on tasuta?

Seega minu järgmine uurimisteema on seotud sellega, kuidas kasutada personaalseid nutirakendusi ja teadmist, mille me oleme saanud ühismeedia uurimisest.

Huvitavaid fakte Why we post uuringu tulemustest:


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.