Fakte Euroopa sotsiaaluuringust: keskkonna väärtustamine ja riigi keskkonnasäästlikkus ei käi käsikäes
Keskkonnateadlikkust ja looduse väärtustamist peetakse keskkonnasõbraliku käitumise eelduseks. Kuid riike, kus inimesed keskkonnast hoolivad, võib siiski iseloomustada madal keskkonnasäästlikkuse indeks.
See on nii näiteks Vahemere maades ja Ida-Euroopas ning sealhulgas Eestis, kus inimesed peavad puhast loodust ja keskkonnahoidu tähtsamaks kui paljudes teistes Euroopa riikides.
Tartu ülikooli teadlased kõrvutasid Euroopa sotsiaaluuringu keskkonna väärtustamise näitajaid riigi tootmise ja tarbimise keskkonnasõbralikkuse indeksiga. See Yale’i keskkonnaõiguse ja poliitika keskuse ja rahvusvahelise loodusteadusliku teabevõrgustiku poolt koostatud indeks võtab arvesse näiteks loodusvarade kasutamise säästlikkust, keskkonnakorralduse taset ja tootmisettevõtete keskkonnaalast seaduskuulekust.
Võrdlusest selgus, et need riigid, kus inimesed peavad keskkonnahoidu tähtsamaks, säästavad keskkonda tegelikult vähem. Säästlikuma keskkonnakorraldusega riigid on ka sotsiaalmajanduslikult paremal järjel.
Tulemused pärinevad Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika teadur Kati Orru ja Tallinna ülikooli doktorandi Laur Lilleoja Euroopa sotsiaaluuringu andmetel põhinevast peagi ilmuvast teadusartiklist ajakirjas Studies of Transition States and Societies.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool