Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele

Hetk etendusest "Ühtne Eesti". (Foto: Postimees/Scanpix)
Merilyn Säde
26.11.2016 12:16
Rubriik: Ühiskond

Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

Poliitiline teater tähendab üldistatult, et tegemist on ühiskonnaga suhestuva teatriga. Teatriga, mis ütleb midagi nüüdisaja maailma kohta.

Kui Pesti õppis 2005.–2006. aastal Berliinis, käis ta väga palju teatris ning märkas erinevust Eesti ja seal nähtu vahel. "Peamine erinevus oli, et sealne teater kõneles midagi väga olulist selle ühiskonna kohta, ja teravalt. Tol ajal oli Eestis seesugune ühiskonnaga suhestuv ja ühiskonnakriitiline teater veel vähetuntud ja -kasutatud," sõnas ta.

Kui ta hakkas 2005. aastal poliitilist teatrit uurima, siis ei kasutatud Eestis veel kuigi palju rühmaloome strateegiat. "Eestis on alati olnud üks selge näide, Von Krahli teater ja nemad on tegutsenud juba 1990. aastate algusest. Võib öelda, et nemad kasutavad rühmaloome meetodit üsna läbivalt ja mitmel viisil."

Nüüd aastate möödudes on näha, kuidas see suundumus ka Eestis aina süveneb. "Rühmategemised imbuvad ka suurtesse teatritesse, sellega ei tegele ainult väikesed erateatrid või mõttekaaslaste trupid."

Rühmaloome meetod tähendab, et lavastuse tegemise aluseks ei ole näidend. "Tavaliselt tuleb kokku mõttekaaslaste rühm, kellel on mingisugune idee või probleem, mida nad soovivad arutada. Nii nad hakkavadki seda koos lahendama ja tulemuseks on lavastus."

Rühmaloome puhul ei ole lavastuse loomisel hierarhilist ülesehitust ning lavastaja ei ole kõikidest kõrgem, vaid ta on trupi üks liige. "See annab võimaluse kõikidel häältel kõlada ning olemas ei ole ainult üks ja ainus tõde, vaid ideede paljusus," kirjeldas Pesti.

Ka Vanemuise teatris on tekkinud seesuguseid kooslusi, kes on tulnud kokku ilma eelneva näidendita ja midagi koos loonud. "Näiteks Mehis Pihla lavastus "Ilus on noorelt", mis on noorte näitlejate ühistöö. Lavastaja tuli mõtetega, aga kõik näitlejad andsid oma panuse. See on hea näide, kuidas suure struktuuri sees on võimalik teha midagi täiesti katselist."

Poliitmaastik aeti ärevile

Mainides poliitilist teatrit, tuleb ilmselt paljudele meelde NO99 teatri 2010. aasta lavastus "Ühtne Eesti", kus kasutati mitmeid poliitilise teatri võtteid. "Loomulikult tekitas see tol ajal pingeid, ajas kogu poliitmaastiku ärevile ning sellel olid oma tulemused. Ma ei taha öelda, et poliitiline teater peab lahendama ühiskondlikke probleeme, kuid kunsti ülesanne on juhtida tähelepanu ja esitada küsimusi. Panna inimesed mõtlema,” ütles Pesti. Just seda "Ühtne Eesti" ka saavutas.

Poliitilise teatri üks strateegia on ka rakendusteater. Rakendusteatri praktika hõlmab tavaliselt väiksemaid rühmi ning ei jõua alati massideni. ”"Ühtne Eesti" on selles mõttes kolossaalne näide, aga sealsamas ka väga erandlik. See jõudis väga paljude inimesteni, aga oli ka pikk protsess."

Pesti tõi välja huvitava kõrvutuse, kuidas 2000. aastal lõi üks Saksamaal tegutsev trupp midagi "Ühtse Eestiga" sarnast. "Saksamaal loodi päris partei ning lavastaja sai tutvustada nii kunstilisi kui ka ühiskondlikke ideid." Ka "Ühtse Eesti" puhul oli õhus pinge, kas erakond luuakse või mitte.

Pesti sõnul kasutati "Ühtse Eesti" lavastuses selgelt dokumentaalseid strateegiaid, sest paljuski tugineti tõsiasjadele, intervjueeriti inimesi, kasutati dokumente, kuid sealsamas segunes see väljamõeldisega. Lavastuses kasutati ka rühmaloomet, sest lavastuse lõid paljud inimesed üheskoos. "Teatud mõttes oli seal ka taasetendamise võtteid, kuna partei kongress taasetendati. Muidugi loodi see väljamõeldud ainestikust, aga paljuski oli kasutatud materjali, mis põhineb päriselul."

Nii NO99 kui ka Von Krahli teater etendasid 2006. aastal nafta lõppemist käsitlevad lavastused. "Nende mõte oli näidata, et inimene ei muuda kohe oma käitumist, vaid et inimesed peaksid üldse hakkama nendele teemadele mõtlema ja siis võib mõtlemisest kasvada välja ka tegutsemine." Pesti arvates ongi oluline, et kunst tekitaks pinget: "Nagu pillikeel, mis on väga pingul, ja sel juhul on see keel ka teravam ja täpsem."

Pesti järeldab oma töös, et Eesti poliitiline teater ei erine välismaal olevast kuidagi. "Eesti kuulub täieõiguslikult n-ö Lääne-Euroopa kultuuri hulka. Mingisugused suundumused on välismaal muidugi kiiremad. Kõik minu uurimuses käsitletud võtted, rühmaloome, dokumentaalsus ja eriti rakendusteater, olid seal juba varem tugevamalt esil, kui siin."

Muuta maailm paremaks

Doktoritöös vaadeldi peale rühmaloomestrateegia veel dokumentaalteatri ja rakendusteatri strateegiaid. "Strateegiaid on veel, kuid mind huvitasid rohkem laiemad teemad ning seetõttu ei keskendunud ma väga ka isikulugudele."

Rakendusteatri mõistetega on Eestis tegutsetud viimased 10–15 aastat. "See tähendab, et tegeletud on teatriga, mille eesmärk on pakkuda peale kunstielamuse veel midagi muud." Rakendusteatri alla kuuluvad ka foorumteater ja kogukonnateater.

"Eestis on üsnagi levinud sotsiaalsed ja pedagoogilised teemad. Näiteks räägitakse koolis koolivägivallast, luuakse lavastus ja seda sageli koos kooliõpilastega, kes panustavad oma mõtetega." Seejärel luuaksegi teos, mis kantakse ette, ning seeläbi esitatakse kunstiliste vahenditega mingisugust probleemi.

Madli Pesti käsitles oma töös ka Moskvas tegutsevat teatridokumentaali, kes on sealse võimu vastane. "Nad tegutsevad Moskvas väikeses keldris, sest võimud ajasid nad oma ruumidest välja. On arvatud, et kuna sinna keldrisse mahub kõige enam 50 inimest, siis nad on lihtsalt nii väikesed ja neil lastakse rahus tegutseda." Pesti sõnul on see silmakirjalik, sest teater saab käia välismaal paljudel festivalidel, mis näitaks justkui, et Venemaal on sõnavabadus.

"Lääne-Euroopas ja Põhja-Ameerikas on rakendusteatri puhul levinud, et minnakse vanglatesse ja uuritakse vangide elu. Pakutakse neile võimalust mõtestada, miks nad seal on, missugused on nende probleemid ja kuidas saaks neid aidata." Rakendusteatri idee on, et kunstivahenditega on võimalik muuta maailma ja inimeste elu paremaks.

Kogukonnateater on aga suund, mis tähendab kitsama ühiskonna rühmaga tegelemist. "Näiteks setosid käsitlevad Anne Türnpu lavastused, kus uuritakse seto identiteeti ja seda, mida tähendab olla seto nüüdisaja kapitalistlikus maailmas." Oluline on ka see, et vaataja ei pea tingimata olema seto, et nende teemade üle mõtiskleda.

Väljamõeldis seguneb dokumentaaliga

Dokumentaalteatri suunda kasutatakse lääne kultuuris väga palju, selleks võetakse materjale päris elust, intervjueeritakse inimesi, kasutatakse dokumente, uudiseid jne ning pannakse need lavastusse. Pesti sõnul huvitavad n-ö päris lood aina enam ka Eesti teatritegijaid. Samuti kuuluvad selle alla isikulood, näiteks Jaanika Juhansoni lavastus Helle Laasi elust, “Ajarefrään".

Dokumentaalteatrist toob Pesti näiteks veel NO99 teatri lavastuse "Tallinn – meie linn", mis on üles ehitatud ekskursioonina, kus koos näitlejaga liigutakse mööda Tallinna linna. Näitleja räägib giidina Tallinna linnavalitsuse hämaratest tegudest majade erastamisel ja müügil, tuginedes faktidele ja ajakirjanduse andmetele.

"Mulle tundub, et Eesti teatritegijad armastavad segada väljamõeldist ja dokumentaalsust, paljud lavastused saavad lähtepunkti mingisugusest ajaloolisest juhtumist ning sageli põimitakse sinna juurde mingeid väljamõeldud hetki." Seda teevad näiteks Ivar Põllu, Andrus Kivirähk ja Mart Kivastik. Pestile tundub, et Eesti teatrile on seesugune fiktsiooni ja dokumentaalsuse segamine iseloomulik.

Artikkel ilmus Tartu ülikooli ajakirjas Universitas Tartuensis.

Toimetas
Kristjan Jung, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.