Miks me endiselt ei tea, kus on reisilennuk MH370?
Aasta tagasi naistepäeval startis Kuala Lumpurist lennuk pardal 239 inimest. See Malaysia Airlinesi lend MH370 pidanuks maanduma Pekingis, kuid ei jõudnud sinna kunagi. Lennuk koos reisijatega kadus jäljetult. Kuidas on tänapäevaste võimsate sidevahendite, moodsate satelliitide ja radarite juures endiselt võimalik, et üks nii suur asi koos mitmesaja inimesega kaob lihtsalt ära?
„Tänapäeval ei ole see siiski nii keeruline ja paljud vandenõuteooriad põhinevadki sellel, et kõik on pidevalt jälgimise all ja kõik on pidevalt nähtaval,“ selgitas majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ohutusjuurdluse keskuse juhataja Jens Aug Vikerraadiole. Kui kõrvutada ookeanikaarti näiteks Eestiga, on näha, kui suure alaga on tegemist. „Mingit pidevat jälgimist, kus iga lennuk ja indiviid on pidevalt ekraanil, seda kahjuks ei ole.“ Nii ongi võimalik, et kaob ära üks lennuk.
MH370 otsingud jätkuvad endiselt. Ala, kust otsida, on tohutu ning objekt, mida otsitakse, on võrreldes alaga ülitilluke. „Kui sama suur ressurss oleks pandud nõela otsimisele heinakujast, oleks see nõel ammu ja korduvalt leitud,“ ütles Aug. Tema sõnul tuleb otsing n-ö kaheks lüüa: esimene on otsingu ala tuvastamine, mis käib satelliitide andmete alusel, teine on oletatava piirkonna ookeanipõhja läbikammimine, mis on ajamahukas, tehniliselt keerukas ja sõltub ilmast.
Rusude leidmiseks ookeanist on olemas sisuliselt ainult üks meetod, selleks on veealune majakas, mis edastab helisignaali. Paraku on see mõeldud teatud sügavuste jaoks ja levib vaid piiratud raadiuses. Praeguseks on läbi otsitud umbes 25 tuhat ruutkilomeetrit ning Augi sõnul on tõenäoline, et see majakas ei satu otsijatele piisavalt lähedale. Lisaks töötab veealune majakas patareidel, millel on jaksu 30 päevaks.
Vandenõuteooriana levib ka arvamus, et lennuk siiski maandus kuskil, värviti üle ning... Sellegi kohta, mis võis saada inimestest, on mitmeid teooriaid.
„Ma olen äärmiselt skeptiline kõikide selliste vandenõuteooriate suhtes, sest on olemas radaripildid ja radarikommunikatsioonijäljed otsingute piirkonnast ja neid ei ole võimalik sinna tekitada.“ Vandenõuteoreetikute hinnangul muidugi on võimalik ka neid jälgi „tekitada“.
Miks inimesed usuvad vandenõuteooriaid, sellele annab ERR Novaatoris õige pea vastuse Tallinna ülikooli töö- ja inseneripsühholoogia lektor Avo-Rein Tereping.
Toimetaja: Marju Himma