RAKE analüütik: mida teevad ministeerium ja naabrimees palgalõhe vähendamiseks?
Tartu ülikool sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse (RAKE) projektijuht-analüütik Kerly Espenberg kirjutab, kellest peaks algama palgalõhe vähendamine.
Meeste-naiste palgalõhe on väga hea teema, kui on soov seltskonnas kirgi kütta. Igaühel on oma arvamus: kes leiab, et see on mõttetu pseudoprobleem, kes peab seda väga oluliseks naiste diskrimineerimise näitajaks, kes arvab midagi kolmandat. Seda, et Eesti paistab Euroopa Liidu riikide hulgas silma kõrge soolise palgalõhega, teab nüüdseks juba enamik. Kui Eurostat avaldab pingerea, siis tekitab teema ajaleheveergudel ja muudes meediakanalites elavat vastukaja.
Olin hiljuti ühel seminaril, kus kõne all oli sooline palgalõhe. Juhtusin paari inimesega juttu ajama ja üks neist küsis: “Aga mida nüüd siis ministeerium meeste-naiste palgalõhe kaotamiseks ette võtab?” See küsimus jäi mind oma rõhuasetuse pärast kummitama: „Mida ministeerium ette võtab?“
Tundub, et sooline palgalõhe on justkui fantoom, mis käib salamisi ringi, mida keegi ise ei näe, aga kardetakse, et ta on kuskil varitsemas. Enamasti ei tundu inimesed mõistvat, et palgalõhe puudutab tegelikult igaüht, kes töötab ja et minul kui töötajal või tööandjal on siin sõna sekka öelda.
Paar aastat tagasi tegid kolleegid Tartu ülikooli majandusteaduskonnast huvitava uuringu. Nad kõrvutasid Eesti ühe suurema tööotsinguportaali CV Keskuse andmete põhjal meeste ja naiste palgaootusi. Selgus, et naised küsivad meestest madalamat palka. Sama olen ma näinud ise tööintervjuudel tööandja poolel olles. Seega üks osa probleemist on tegelikult meis endis, naistes. Miks peaks tööandja soovima maksta rohkem, kui ma ise oma tööd väärtustan?
Tegelikult võib ta seda teha küll. Näiteks siis, kui ettevõttes on palgasüsteem läbipaistev. Ma ei tea, kui paljudes ettevõtetes see on nii. Meil igatahes on. Seda seepärast, et selline töökorraldus ehk laiemas mõttes organisatsioonikultuur aitab leida väga häid inimesi. Neid inimesi, kes peavad oluliseks ka palkade õiglust, nii enda kui kolleegide suhtes.
Ka meil ei saa kõik töötajad ühesugust palka, ka siis mitte, kui ametinimetus on sama. Palganumbri määrab töö sisu ja vastutuse aste, mida on ükskõik millises palgalõhe arvutuses raske arvestada. See tegelikult ei olegi kõige olulisem, määrav on tegelikult see, et igaüks meist töötajana ja tööandjana mõjutab tegelikult palgalõhe suurust.
Mida naabrimees soolise palgalõhe vähendamiseks teeb, ma ei tea. Peab millalgi küsima. Ent tegelikult pole oluline mitte niivõrd see, mida teeb selleks naabrimees või ministeerium. Oluline on, mida teen selleks mina ja mida teed sina.
Kliki pildil, et näha sotsiaalministeeriumi videoklippide sarjast “Vaata, kas näed stereotüüpi” palgalõheteemalist lühivideot.
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool