ERR Novaatori arutelu: miks on tõde üha suhtelisem?

Video
Marju Himma, Jaan-Juhan Oidermaa
13.08.2016 17:23
Rubriik: Ühiskond

Miks teevad inimesed infoühiskonnas, kus tõenduspõhist teavet on üha rohkem ja üha vabamalt kätte saada, valikuid info kasuks, mis ei ole tõendatud? Kas me elame üldse infoühiskonnas või hoopis andmete ühiskonnas? Milline oskus on olulisim sellisel infoväljas ellu jäämiseks?

Just sellisel teemal arutasid Arvamusfestivalil toimunud ERR Novaatori arutelul perearst ja TÜ peremeditsiini vanemteadur Marge Oona, jurist Maarja Pild ja teadusajakirjanik Arko Olesk. Arutelu juhtis ERR Novaatori vastutav toimetaja Marju Himma.

Andmeühiskonna džungel
Interneti andmerikkus muudab just endale sobiva maailmapildi koostamise lihtsamaks kui kunagi varem. ''Kui tahame leida informatsiooni, et oma arusaamale kinnitust leida, siis internetist selle ka leiame. [...] Süsteem, et inimesed oskaksid infot kriitiliselt hinnata, väga hästi ei toimi,'' nentis Olesk. Suureks küsimuseks on seeläbi, kas meetodeid, millega informatsioonile usaldusväärsust omistada, saab kuidagi ühtlustada, et tekiks üldine usaldusväärsuse foon nagu kunagi paberlehtede puhul.

''Inforevolutsiooniga on kaasnenud see, et üksikisik on hakanud end tundma järjest võimekamana ja tundma, et alati polegi eksperte vaja,'' lisas Olesk.

Psühholoogide poolt on nähtus hästi dokumenteeritud – mida vähem inimene mingist valdkonnast teab, seda kõrgemaks eksperdiks ta end selles hindab.

Igaühe eksperdiks muutvat inforikkust ei peaks Oona hinnangul pidama ilmtingimata millekski halvaks. ''Arstina on väga hea, et patsientidele on info kättesaadav. Igaüks saab terviseteadlikkuse tõstmiseks väga palju ära teha,'' laiendas vanemteadur.

Infoküllus pakub uusi võimalusi ka õigusteaduses. ''Kui leiad lahendi kolmandast riigist ja suudad kohtunikku veenda, siis võid selle abil võita,'' tõi Maarja Pild näite. Nii on juba ammu eelis juristidel, kes oskavad kasutada paremini andmebaase ja ei lähtu mitte vaid Eesti, vaid ka Euroopa Kohtu lahenditest.

Janu lihtsate lahenduste ja alternatiivi järele
Marje Oona märkis, et sageli ei tõuka inimesi alternatiivide poole mitte tavameditsiinis pettumine, vaid iha näiliselt lihtsamate lahenduste järele ja soov proovida midagi uut. Seda eriti raskemate haiguste puhul. ''Peamine erinevus seisneb võimalustes aja ja raha näol ning (alternatiivmeditsiin) läheb nende vaimulaadiga kooskõlla,'' laiendas vanemteadur.

Arko Oleski hinnangul pole need ainsad inimeste käitumist mõjutav tegurid. ''Inimesed usaldavad teiste vahetut kogemust. Teise inimese kogemuse jõud on üks peamisi hoobasid, mis inimeste käitumist tänapäeval suunab. Ekspertide võim on taandunud ja naabrinaise võim esile tulnud,'' lisas teadusajakirjanik.

Teadus pole samal ajal oma veetlust kaotanud. Selle ehedaks on tellimusuuringuid teostavad firmad ja laborid, mis lisavad oma kvaliteedimärgi näiteks toidulisanditele. ''Teaduslik tõestatus annab tootele lisakvaliteedi. Kuigi see on filosoofiliselt vastuoluline ja küsitav. Teadus pole tõde, vaid meetod. Leitakse viiteid ja seoseid, mille põhjal inimesed võivad teha väiteid. Lõplikku tõde, millele teaduslikult tõestatud viitab, kunagi ei saa,'' rõhutas Olesk.

Teadusliku tõestatuse pitserit kasutatakse ka juristide poolt kohtunike veenmiseks. ''Kohtunikud usaldavad tehnoloogiat pimesi. [...] Meil on selle suhtes, mis on teaduse mõttes usaldusväärne, palju harimist teha,'' nentis Maarja Pild. Argumentide paremuse tõestamisel põhinevat võistlusprotsessi kohtab õnneks siiski peamiselt tsiviilhagides.

Olesk toonitas, et ühiskond peaks põhjalikult läbi kaaluma, kellele tuleks õigus millegi teadusliku tõestatuse otsustamise üle anda. Teaduse käest tundub see olevat igal juhul käest libisenud.

Tõenduspõhine elulaad
Alati võib viidata, et kõike polegi veel jõutud teaduslikult uurida, sh mitmeid alternatiivseid raviviise. Kas nende suhtes meele suletuna hoidmine on ikka põhjendatud? ''Kõik ei saa olla võrdne. Inimese tervisesse sekkumine on suur vastutus. [...] See peab olema võimalikult tõenduspõhine,'' toonitas Marje Oona. Vanemteadur lisas, et tegelikult on üsna paljusid alternatiivmeditsiini meetodeid uuritud ja leitud, et need ei toimi, tuues näitena aadri laskmise ja homöopaatia.

Arko Olesk märkis, et kuigi vastandumine ei saa absoluutne ehk eos pole mõtet välistada kõike, mida ei ole kinnitatud, ja hallid alad on tõepoolest olemas, siis täielikult sellest ei pääse. ''Virtuaalsfääris on tore mõtiskleda reptiilide üle. [...] Kuid kui hakkame mõtteid tegelikkus elus katsetama, siis tõenduspõhiste asjade puhul saame olla üsna kindlad, et need vastavad tegelikule,'' laiendas nooremteadur.

Arstid ja juristid vastandamisest ei pääse, kinnitas Maarja Pild. ''Paratamatult pead tuginema sellele, mis on tõendatud. Kui toetud informatsioonile, mille (paikapidavuses) pole sa ise kindel, siis ei saa sa soovitusi anda,'' laiendas jurist.

Vastandumisest väärtusteni
Ent kuidas jõuda inimesteni, kelle maailmapilt tõendatud faktidega kokku ei lähe? Vastandumine ja inimeste lahterdamine ei pruugi olla kasvõi vaktsineerimist ümbritseva umbusu näitel parim lahendus ja võib anda soovitule hoopis vastupidiseid tulemusi.

''Kui ütled inimestele, et oled rumal, siis ta ei vasta sulle, et ohhoo, tõepoolest, vaid hakkab oma seisukohta kaitsma. Otsused on tehtud teatud motivatsioonidel ja põhjustel,'' kinnitas Olesk. Teadusajakirjanik lisas, et inimesed pole enamasti rumalad ja võivad olla oma erialal vägagi edukad. Nii võiks argumenteerimisest sageli piisata. Inimestele lähenemisek võiks mängida aga nende väärtustele. Olgu selleks kasvõi soov kaitsta enda ja lähedaste tervist.

Oona nõustus, et diskussioon peab käima väärtuste ja emotsioonide pinnal. ''Arstid üritavad kasutada ratsionaalseid argumente. Kuid mida nutikamad inimesed on, seda osavamad on nad leidma argumente oma seisukoha toetuseks, mis viib selleni, et seisukoht tugevneb veelgi,'' nentis vanemteadur.

''Tark inimene on tänapäeval see, kes suudab oma seisukohti muuta, kui tõestusmaterjal ütleb midagi muud,'' lisas Oona.

''Ühiskonna oleks hea, kui arvamusi oleks võimalik muuta, kui suudad seda põhjendada ja toetud faktidele. Põhjendamist võiks olla rohkem ühiskonna igas aspektis,'' nõustus Olesk.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.