Inauguratsiooniloeng teaduse rahastamisest

Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski. (Foto: Andres Tennus)
18.10.2016 11:41
Rubriik: Ühiskond

Tartu ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professor Kadri Ukrainski pidas teisipäeval ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Konkurents, stiimulid ja ratsionaalsus teaduse rahastamises“.

Otseülekannet inauguratsiooniloengust nägi Tartu ülikooli televisioonis ja ERR Novaatoris:

Kadri Ukrainski kirjeldas, et Eestis arutletakse nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate hulgas vajaduse üle tõsta teaduse avalikku rahastamist ühe protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

„Selle eesmärgiga on raske mitte nõustuda, kuid kas teaduse rahastamise juures on oluline ainult rahastuse maht või määrab teaduse tulemuslikkuse ühiskonna jaoks ka see, kuidas teadust rahastatakse,“ küsis Ukrainski.

Majandusteaduse ja empiirilise teaduspoliitika uuringute vaatepunktist tõstatab Ukrainski veel mitmeid teisi küsimusi, millele loengus vastused annab:

  • kas konkurents teadusgrantide pärast tagab teaduse kõrge kvaliteedi?
  • miks teadlased konkurentsipõhist rahastamist eelistavad?
  • mis on konkurentsi toimimise eeltingimused ja mis juhtub, kui need ei ole täidetud?
  • missuguseid stiimuleid pakuvad erinevad rahastamisviisid teadlastele?

Professor Kadri Ukrainski lõpetas 1996. aastal Tartu ülikooli majandusteaduskonna ning kaitses 1998. aastal samas teadusmagistri kraadi.
Doktorantuuri ajal, alates 2001. aastast on Ukrainski töötanud TÜ majandusteaduskonnas erinevatel ametikohtadel ning peale doktorikraadi kaitsmist 2008. aastal vanemteadurina. 2015. aastal valiti ta teadus- ja innovatsioonipoliitika professoriks.

Ukrainski uurimisteemad on seotud innovatsiooniga metsa- ja puidusektoris, innovatsioonipoliitikaga ning viimastel aastatel ka teaduspoliitikaga. Täna toetab ta oma uuringutega teaduspoliitika kujundamist nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsioonides TIPS/RITA programmi ja OECD rahastatud teadustöö kaudu.

Alates 2014. aastast on ta Horizon 2020 programmikomitee ekspert ja 2015. aastast Eesti teaduspoliitika komisjoni liige. Kadri Ukrainski on avaldanud üle 80 teaduspublikatsiooni ja uuringuraporti.

Loe ka TÜ sotsiaalteaduste valdkonna Facebooki lehel avaldatud intervjuud Kadri Ukrainskiga:

Mis on teie peamine uurimisvaldkond ja kuidas selleni jõudsite?

Minu peamine uurimisvaldkond on teadus- ja innovatsioonipoliitika ja ma jõudsin selleni rakendusuuringuid tehes. Tegelikult oli juba minu doktoritööga samamoodi, et valisin esialgu ühe teise teema, kuid hiljem hakkasid rakendusprojektid rohkem huvitama ning vahetasin teemat.

2006. aastal kutsus rahvusvahelise tippkeskuse PRIME üks juht mind ja Jaan Massot Eesti teaduse rahastamisest kirjutama. Mulle tundus see teema huvitav ja olen sellega edasi tegelenud. Osalt ka selle tõttu, et haridus- ja teadusministeeriumil on olnud selle vastu huvi läbi TIPS programmi ja praegu läbi RITA.

On selgunud, et oleme Eestis olnud nn katselabor, kus ajame teadusrahastuse projektipõhisuse äärmusse ja vaatame, mis saab. Teiste riikide teadlased ja poliitikakujundajad on olnud sellest kogemusest väga huvitatud, kuna nemadki liiguvad sinnapoole. Nad mõistavad, et meie oleme sarnaselt Uus-Meremaa ja Sloveeniaga vindi veidi üle keeranud. Keegi teistest riikidest ei taha sellesse äärmusesse jõuda.

Millist teksti soovitate lugeda, et saada parim sissejuhatus teie erialasse?

Ajanappuses mitte-majandusteadlastele soovitan lugeda professor Hans-Werner Sinn'i 2014. aastal kirjutatud leheküljelist lühiülevaadet sellest, mida majandusteadlased teevad ja miks.

Minu kolleeg professor Jüri Sepp on selle ka eesti keelde tõlkinud ja olen nii eesti, inglise kui ka saksakeelset versiooni kasutanud mitte-majandustudengitele õppematerjalina – see on lühike ja ülevaatlik kirjeldus sissejuhatuseks.

Sisu rohkem tundvatele inimestele on see liiga lihtsustav käsitlus, kuid sissejuhatuseks sobib. Kel rohkem aega, siis soovitan Tim Harfordi “The Undercover Economist” ja “The Undercover Economist Strikes Back”. Mulle meeldib esimene raamat rohkem, kuna olen mikroökoonoomika fänn rohkem kui makroökonoomika oma.

Milline on teie peamine eesmärk professorina ning kuidas te selle saavutate?

Professorina on mul palju eesmärke, sest see ametikoht on väga mitmetahuline – on eesmärgid teaduses, rakendusuuringutes, õppetöös, õppetooli juhtimises, teaduskonna juhtimises.

Teaduses tahan jõuda selleni, et saaksin tegeleda rohkem baasteadusega. Praegu on minu tegevus liiga rakendusuuringute poole kaldu – palju huvitavate artiklite mustandeid on pooleliolevana sahtlis ja kuidagi ei jõua nende avaldamiskõlbulikuks kirjutamiseni. Teiste minu teenuste osas valitseb lihtsalt hetkel ülenõudlus.

Samas on väga oluline panustada Eesti teadus- ja innovatsioonipoliitka aruteludesse, kuna mulle tundub, et see on kriitiline koht. Samuti annab see hea võimaluse koostööd teha teiste ülikoolide ja valdkondade teadlastega Eestis.

Õppes tahaksin koos kolleegidega ühe inglisekeelse õpiku välja anda. See puudutab avaliku sektori juhtimist ja selle õpetamist majandusteaduse üliõpilastele. Selle draftiga töötame juba kaks aastat ja see on väga huvitav teema. Olen neid teemasid katsetanud tudengite peal ja tundub, et võetakse päris hästi vastu. Takistuseks on saanud projektipõhine rahastus, mis on liiga lühike, et seda raamatut valmis saada. Me oleme saanud kaks väikest rahasüsti ning olen optimistlik, et see eesmärk saab täidetud.

Õppetoolis on hetkel käimas põlvkondade vahetus ja selle korraldamine võtab omajagu aega. Samuti tuleb kasvatada doktorantidest uus põlvkond, sest avaliku sektori majandusega tegelejaid on Eestis ajaloolistel põhjustel suhteliselt vähe ja väga raske on leida välismaalt sobivat inimest, kes oleks valmis Eesti projektipõhise teadlase eluga kaasa tulema.

Teaduskonna juhtimise juures olen veel vähe olnud, aga olen püüdnud ühiseid teemasid ja koostööalgeid tekitada näiteks matemaatika, statistika ja arvutiteaduste instituudiga, kuid see võtab omajagu aega ja ei teki iseenesest. Meil on ühise maja taustal tekkivaks sünergiaks vaja rohkem sisulist tööd teha, et see annaks nii kõigile instituutidele kui ka ühiskonnale suuremat kasu. Praegu on see veidi kontseptsiooni seisus – näeme võimalusi, aga praktilisi samme on veel üksikuid (nt uus inglisekeelne ühisõppekava arvutiteaduste instituudiga), aga ma olen ettevaatlikult optimistlik. Meie jaoks on see koostöö väga positiivse laenguga, sest matemaatikaga oleks meil huvi koostööks majandusteaduse teoreetilise poole ja statistika ning informaatikaga just rakendusliku majandusteaduse andmeanalüüsi poole pealt.

Millised tegevused laevad teie akusid kõige paremini?

Ma laen oma akusid kõige paremini kodus. Kuna elan linnast väljas ja mul on suur aed, kus saan ka suhtlemist vältida ja omaette mõelda, kui seda vajan.

Tegelikult olen just viimastel aastatel õppinud enda kohta, et mind laeb hästi ka aktiivne puhkus ja seetõttu sõidan suvel maastikurattasarju ja talvel tegelen bailatino ja kaasaegse jazztantsuga. Olen teisigi meie sotsiaalteaduste valdkonna kolleege ja tudengeid mõlematel tegevusaladel märganud, nii et tundub, et need alad sobivad akude laadimiseks. Viimastel aastatel on ka lapsed nii suureks kasvanud, et on pigem sõbrad kui abivajajad – nendega suhtlemine on huvitav ja värskendav. Mulle tundub, et mul on akudega praegu kõik hästi!

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.