Doktoritöö: ajalooõpetuses on toimunud murrangulised muutused
Ajaloo õpetamises on toimunud võrreldes nõukogude aja lõpuga toimunud murrangulise tähtsusega muutused, leiab Tallinna ülikooli ajaloodidaktika lektor Mare Oja oma doktoritöös. Näiteks on lisadunud sellele mitmeperspektiiviline põhimõte ja teadmiste laiendamise kõrvale on tõusnud olulisele kohale oskuste arendamine.
Muutused tulenevad teistsugusest ühiskonnakorrast, teisenenud õppekava suundumustest ja õppimise kontseptsioonist, samuti õpilaste eripäradest.
Oja nentis, et kuigi õppetöö alusdokumendiks on riiklik õppekava, on õpetajad juhindunud sageli pigem õppekirjandusest. Nii toimus ajaloo ainesisu muutus hoolimata õppekava põhimõtetest, mis rõhutasid õppijakeskset õpetust ja aktiivõppemeetodite kasutamist, õpetamispraktikast enam.
Muutuste kronoloogiat kommenteerides leidis ta, et esmalt jäeti kõrvale ideoloogiline, NSV Liidu keskne ainesisu, täideti nn valgeid laike ajaloos (eelkõige Eesti ajaloos) ja õpiti tundma euroopalikku ajalookäsitlust. 1990. aastate keskel lisandus ajalooõpetusele mitmeperspektiiviline põhimõte ja teadmiste laiendamise kõrval tõusis olulisele kohale ka oskuste arendamine.
Selles suunas mõjutas õppetööd pigem riigieksam, mis eeldas arutluse kirjutamist, allikate analüüsi ja kaardilugemise oskust. Tugevat mõju ajalooõpetusele avaldas ka ajalooõpetajate aineliit, mis on taganud näiteks võimaluse osaleda rahvusvahelises diskussioonis ajalooõpetuse üle.
Mare Oja dokumenteeris töö koostamise käigus perioodi jooksul toimunud muutused ning koondas informatsiooni ajalooõpetuse arengu eestvedajatest ja vastutajatest. Autor intervjueeris ja palus vastata küsimustikule muutusteperioodi algul ja tänases koolis töötavatel õpetajatel, et selgitada, kuidas hindasid muutuste protsessi ajalooõpetajad tol ajal ning kuidas teevad seda tagasivaates.
Doktoritöö „Muutused üldhariduskooli ajalooõpetuses alates 1987. aastast – nõukogulikust tänapäevaseks“ avalik kaitsmine toimub kell 12 Tallinna Ülikooli auditooriumis M-213 (Uus-Sadama 5). Oja juhendaja on Tallinna ülikooli vanemteadur Priit Raudkivi. Töö täistekst on kättesaadav Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu keskkonnas ETERA.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa