Kelle jaoks teadlane teadust teeb?

Stockholmi ülikooli foneetika laboris toimunud katse hingamismustrite salvestamiseks eestikeelsetes spontaansetes vestlustes. Loe lähemalt ERR Novaatori artiklist "Kätlin Aare: kuidas hingamine vestluseid mõjutab?". (Foto: Kätlin Aare)
7.11.2016 15:07
Rubriik: Ühiskond

Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

Viimaste nädalate jooksul on teaduse populariseerimisest kirjutanud nii Eesti Kultuurkapitali uus juhataja Kertu Saks, ERRi teadustoimetaja Marju Himma kui ka meediaspetsialist Raul Veede. Esimene väljendab muret selle üle, et sageli populariseeritakse oma eriala vaid seepärast, et sellistele projektidele on lihtsam rahastust saada. Teine arvab, et teadustöö tutvustamise kõrval peaks noortele näitama ka teadlaste argielu, mitte ainult meelelahutuslikku sinist tossu. Kolmas kirjeldab teadusrahastuse pikaajalisi põhiprobleeme. Artiklite autorid juhivad õigustatult tähelepanu teaduse populariseerimise kitsaskohtadele. Nende artiklite valguses tuleks aga konkreetsemalt rõhutada populariseerimise peamist eesmärki – teadus ei tohigi jääda vaid laborisse.

Teadlaste uurimisobjektid ja -eesmärgid puudutavad kõiki ühiskonna liikmeid, sest ei saa uurida midagi, mis ei ole osa meie maailmast või elu kaudseltki ei mõjutaks. Seega võiks teadlased aeg-ajalt oma tööprotsessist ja -tulemustest rääkida ka väljapool oma töörühma: mitte ainult teistele uurijatele, vaid tervele avalikkusele. Sest kelle jaoks teadlane ometi teadust teeb?

Kui Eestis räägitakse teaduse populariseerimisest, siis mõeldakse selle all tavaliselt loodus- ja täppisteaduste (nt Teadusbuss, Teadusteater, Rakett69) või eksperimentaalpsühholoogia (Psühhobuss) populariseerimist.

Nendes teadusharudes on populariseerimine hõlbus, sest rakendatakse katselisi meetodeid, mida on efektne publikule esitada. Samas ei kasutata katselisi meetodeid ainult nendes teadusharudes, vaid ka mujal, näiteks keeleteaduses. Keeleteaduslike katsetega ei kaasne toss ja pauk, mistõttu võib tunduda, et nende esitamine ei ole stereotüüpiliselt meelelahutuslik. Seetõttu jäävad klassikalised humanitaarteadused populariseerimiserallis paraku varju.

Keeleteaduse populariseerimisest

Keeleteaduse sisu on laiemale avalikkusele üsna tundmatu. Seda ei kategoriseerita tavaliselt empiiriliseks teadusvaldkonnaks, ehkki suur osa tänapäeva keeleteadusest just seda on.

Tänapäeva keeleteaduses on tavaline kasutada katselisi meetodeid, suuri andmekogusid ja kvantitatiivset analüüsi (loe “Kuhu lähed, (eesti) keeleteadus?”). Andmeid võib keeleteadlane empiiriliselt koguda mitmeti, näiteks sõites sugulaskeelte lindistamiseks välismaale, mõõtes katseisiku lihaspinget teatud häälikute produtseerimisel või paludes katseisikutel hinnata mõne sõnastuse loomulikkust.

Selleks, et keeleteadust rohkem pildile tuua, toimuvad sel sügisel koolides haridus- ja teadusministeeriumi “Eesti keele väärtustamise” projekti raames erinevad loengud ja töötoad. Üldhariduskoolide eesti keele ja kirjanduse tundides käsitletakse keeleteaduse erinevaid tahke väga põgusalt ja nii on lihtne tekkima mulje, et keeleteadus tegelebki vaid puuduvate komade lisamisega. Selle kummutamiseks tutvustavad keeleteadlased nendes loengutes ja töötubades, millega nad igapäevaselt tegelevad, olgu see eksperimentaalse või teoreetilise keeleteadusega seonduv.

Eksperimentaalset lähenemist näitlikustatakse projekti käigus mitme uurimisteema abil. Näiteks järgneb üldkeeleteaduse teadur Ann Veismanni “Inimese ja keele” loengule interaktiivne semantika töötuba, kus õpilased saavad osaleda päriselt teadustöös rakendatud keeleteaduslikus katses. Kui tavaliselt katses osalejad teiste tulemusi ei näe, siis selles töötoas tahetaksegi õpilastele tulemusi reaalajas kuvada, et nad mõistaksid, kui erinevalt samadest asjadest aru võib saada ja kuidas sellist vastuste kogumit analüüsida võiks.

Keeleteadus koolidesse

Peale selle tutvustatakse näiteks välitööde läbiviimist eesti keel võõrkeelena dotsent Madis Arukase loengus “Läänemeresoome keeled” ja keeletehnoloogia värskemaid arenguid üldkeeleteaduse teadur Heili Orava loengus “Eesti keeletehnoloogia – ülevaade ja suundumus”.

Projekti raames on tellitud loenguid, mida esialgu pakutavate teemade nimekirjas pole. Näiteks pidas foneetika doktorant Kätlin Aare loengu “Keelte uurimine keeleteaduslike meetoditega”, kus muu hulgas tutvustati erinevaid keeleteadusliku uurimistöö etappe, eksperimentide läbiviimist, katseisikute valimise põhimõtteid, andmeanalüüsi ja katsetulemuste rakenduslikke võimalusi.

“Eesti keele väärtustamise” projekti eesmärk on viia keeleteadus koolidesse, et tutvustada seda kui teadusharu, selle tulemusi ja rakendusvõimalusi. Populariseerimise põhieesmärk on saada teadus laborist välja ja kui mõni osavõtjatest pärast külalisloengut tulevikus keeleteadust õppima asubki, on see boonus. See põhimõte võiks kehtida kõikide teadusharude puhul. Ühiskonna liikmetel on õigus teada, millega teadlased tegelevad ja mida uut on avastatud – just populariseerimine toobki selle info laiema avalikkuseni.

Tartu ülikooli keeleteadlased peavad “Eesti keele väärtustamise” projekti raames 2016. aasta augustist detsembrini erinevates haridusasutustes lühiloenguid ja korraldavad töötube. Projekti rahastab haridus- ja teadusministeerium ning selle eesmärk on väärtustada eesti keelt ning teavitada koolipersonali ja õpilasi uuematest eesti keele alastest uurimustest. Samuti tutvustatakse õpilastele Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi erialasid.

Toimetas
Katre Tatrik, Tartu ülikool

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01 Uuendatud Eile 15:00

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    23.12

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    22.12

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    22.12

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega
    21.12

    Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    2016

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.