TÜ haridusteadlane üliõpilaste eesti keele oskuses probleemi ei näe
Eelmisel nädalal avaldas ERR Novaator kokkuvõtte üliõpilaste eesti keele oskust analüüsivast võrdlusuuringust (2010-2015), milles Tartu ja Tallinna ülikoolide keeleteadlased tõid esile mitmeid probleemkohti.
Kõige suurem vajakajäämine oli uuringu autorite hinnangul suulise teksti (näiteks loengu sisu) mõistmine funktsionaalse keeleoskuse osas. (Loe uuringust pikemalt ERR Novaatorist: "Eesti üliõpilased oskavad koostada e-kirju, kuid jäävad hätta suulise teksti mõistmisel".)
Erialati toodi välja, et kõige paremaid tulemusi said keeleoskuse testis õigusteaduste üliõpilased, üle keskmise humanitaarteaduste ja keskpäraseid tulemusi kasvatusteaduste tudengid. Keeleoskuse uuringu tulemusi kommenteerib Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Krista Uibu:
Et uuringu tulemustele sisukat tõlgendust pakkuda, peab esmalt silmas pidama uuringu korrektset läbiviimist. Üliõpilaste keeleoskuse uuringu valim ei ole olnud esinduslik. Näiteks oli vastajate hulgas ainult üks üliõpilane kolme ülikooli majandusvaldkonnast või 17 üliõpilast kahe ülikooli kasvatusteaduste valdkonnast.
Teiseks näitab funktsionaalse keeleoskuse mõõtmisele keskenduva osa küsimuste sisemine usaldusväärsus, et sellesse plokki koondatud ülesanded ei mõõda ühte ja sama elementi. Järelikult ei saa üliõpilaste funktsionaalse keeleoskuse madala tulemuse kohta tehtud järeldusi lugeda teaduslikult usaldusväärseks.
Samuti ei ole päris õige rääkida noorema põlvkonna halvenenud keeleoskusest seni, kuni pole mõõdetud erinevate põlvkondade oskusi sama (usaldusväärse ja paikapidava) mõõtevahendiga.
Võin hinnata olukorda näiteks Eesti Haridusteaduste Ajakirja vastutava toimetaja seisukohalt. Ma ei ole täheldanud erinevusi eri põlvkondadesse kuuluvate autorite keelekasutuses, pigem on tegu individuaalsetes erinevustes. Küll aga annab tunda inglise keele mõju, mis avaldub peamiselt sõnavaras, kantseliidi kasutamises, sõnakordustes jms.
Mis puudutab uute tehnoloogiate ja sotsiaalmeedia võimalikku mõju erinevas vanuses inimeste eesti keele oskusele, siis selle kinnituseks oleks vajalik pikilõikeline mitmeid sünnikohorte hõlmav uuring, mida senimaani ei ole tehtud.
Tartu ülikooli haridusteaduste instituudis töötame järjepidevalt sellel kallal, et kõrgharitud lasteaia, alg- ja põhikooliõpetajate eesti keele oskus oleks hea. Selle saavutamiseks oleme reforminud kõiki õppekavasid ning kasvatanud mõõdukalt eesti keele, tekstiõpetuse ja kirjanduse õppeainete mahtu.
Samuti oleme lisanud õppekavadesse uusi ainekursusi, mis hõlmavad infootsingut, funktsionaalset lugemist ning kasvatanud nende õppetegevuste hulka, mis nõuavad eri tüüpi tekstide mõistmist, analüüsimist ning loomist. Ülikooli sisseastumisel läbivad kandidaadid erialakatse, mis muuhulgas mõõdab nende eesti keele ja funktsionaalse keeleoskuse taset, loogilist mõtlemist ja probleemülesannete lahendamise oskust (see kehtib alates 2015. aastast enamikul esmaõppe õppekavadel).
Viimaks võib esile tuua asjaolu, et suurenenud sisseastumiskonkursi tingimustes oleme saanud õppima võtta parema eesti keele oskuse ja ettevalmistusega üliõpilaskandidaate (keskmiselt kolm soovijat ühele kohale), kelle eesti keele keskmine sooritus oli näiteks klassiõpetaja õppekaval ligi 70 protsenti.
Kirjeldatud muudatused avaldavad eeldatavasti positiivset mõju tulevaste kasvatusteaduste valdkonna üliõpilaste eesti keele oskusele tervikuna.
Tartu ülikooli dotsent Krista Uibu. (Foto: Tartu ülikool)
Toimetaja: Signe Opermann, Tartu ülikool