Uuring: Kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste suhted on jahenenud
Kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste vahel on viimastel aastatel märgata mõningast suhete jahenemist. Hea on aga see, et ühendused on muutunud professionaalsemateks. Paremini osatakse oma arenguvajadusi analüüsida, organisatsiooni arendamiseks tuge otsida ning ollakse paremini kursis valdkonna alusdokumentidega, selgub täna esitletavast uuringust.
Tallinna ülikooli ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) eestvedamisel valminud uuringust, mida tehakse kord iga viie aasta jooksul, selgub, et peamiselt tegutsevad Eesti mittetulundusühingud (MTÜ-d) endiselt kohalikul tasandil ehk on seotud vahetu elukeskkonnaga, näiteks harrastus- ja huvitegevuste ning kohaliku kultuuri edendavate tegevustega. Aegajalt võtab ligemale kaks kolmandikku ühendustest midagi ette ka maakondlikult ja umbes pooled mitme maakonna üleselt või üle-eestiliselt. Euroopa Liidus ja rahvusvaheliselt on tegevusi umbes kolmandikul MTÜ-dest. Viimase viie aasta jooksul on EL-is ja rahvusvaheliselt tegutsevaid MTÜ-sid pisut juurde tulnud.
Peamised tegevusvaldkonnad on aga viie aasta vältel samaks jäänud. Ka mullu tegutses lõviosa MTÜ-dest spordi ja kehakultuuri, kultuuri ja kunsti ning vaba aja veetmise ja huvitegevusega.
Märgata on aga seda, et viie aasta jooksul on jäänud MTÜ-des vähemaks palgatöötajaid. See langus oli märgatav juba viie aasta eest ning tänaseks on langustrend veelgi süvenenud. Mõnevõrra on kasvanud aga nende MTÜ-de osa, kes ei kaasa organisatsiooni tegevusse vabatahtlikke. Ent need MTÜ-d, kes võtavad appi vabatahtlikke, on seekord märkinud sagedamini, et nende organisatsioonil on tekkinud nii-öelda püsivabatahtlikud ehk kindlad inimesed, kelle poole vajadusel pöörduda.
Eesti ja vene MTÜ-de vahel vähem erinevusi
Eesti aktiivsete MTÜ-de keskmine vanus on võrreldes eelmise uuringuperioodiga veidi kasvanud, ent ligi veerand praegu tegutsevatest organisatsioonidest on asutatud viimase viie aasta jooksul. Kõige suurem on noorte ühenduste osakaal Lääne-Virumaal (39% küsitlusele vastanutest), Harjumaal (31%), Hiiumaal (30%) ja Ida-Virumaal (30%).
Erinevused peamiselt eesti ja peamiselt vene keelt kasutavate MTÜ-de vahel on vähenenud, seda eriti märgatavalt viimase dekaadi perspektiivis. Võib öelda, et erineva keelega organisatsioonide tegevusväljad ja tegutsemise viisid on sarnasemad kui viimase 20 aasta jooksul. See tähendab, et enam ei tegutseta selgelt eristuvatel tegevusvaldkondades ning tegutsemisviisid ja seatud eesmärgid on muutunud sarnasemaks.
Vabaühendus = 15 naisliiget
Kodanikualgatuslike organisatsioonide suurus on viimase kümne aasta jooksul vähenenud. Keskmisse vabaühendusse kuulus kümne aasta eest 30 liiget, viis aastat tagasi 20 ja 2014. aastal 15 liiget. See tähendab, et Eestis on praegu kõige rohkem MTÜ-sid, mille liikmeskonnas on 15 inimest. Keskmiselt on liikmeskonnas enamuses naised, kel vanust 40 ja enam eluaastat.
Liikmeskondade kahanemisega paralleelselt on vähenenud ka MTÜ-de juhatuse keskmine suurus. Seega on ühe pikemaajalise arengusuunana näha inimeste hulga vähenemist, seda puudutab nii palgatööjõudu, liikmeid, aktiivseid liikmeid, juhatuse liikmeid, kui ka vabatahtlikke.
Samas sooviks enamik MTÜ-dest oma tegevusse kaasata pigem rohkem inimesi. Kolmveerand neist tegeleb mingil viisil uute liikmete otsimisega. Oma liikmetega suhtlemine ja neile organisatsiooni tegevuse kohta kirjaliku teabe jagamine on viimasel ajal MTÜ-de tegevuses mõnevõrra sagenenud. Ent teised organisatsiooni ja liikmeskonna edendamisega seotud tegevused edenemise märki endas ei kanna – näiteks üldkogu kokkusaamised ja organisatsiooni pikemaajalise arengukava koostamised toimuvad täna pigem harvemini kui viie aasta eest.
Praegu sõltub paljude MTÜ-de tegevus ennekõike liikmemaksudest või ühest rahastajast. Mitmest erinevast allikast saab rahastust oluliselt väiksem osa organisatsioone kui eelmisel uuringperioodil. See muudab tegutsemise ebastiilsemaks, mitmetes MTÜ-des on tulnud vähendada tegevusi või loobuda palgatööjõust, märgitakse uuringus.
Kahanenud on toetused Eesti ettevõtetelt (toetused eraisikutelt kasvasid pisut) ning Euroopa Liidu programmidest. Maakonniti on organisatsiooni sissetulekute vähenemist täheldanud teistest enam nendes maakondades, kus MTÜ-del on kohaliku omavalitsusega tihedamad koostöösuhted: need on Lääne-, Rapla-, Jõgeva- ja Ida-Virumaa ühendused. Pisut enam kui pool MTÜ-dest hindas oma majanduslikku jätkusuutlikkust rahuldavaks, ligi kolmandik leidis, et sellega on kõik hästi või väga hästi ning 15% vastanute hinnangul ei ole nende organisatsioon majanduslikult jätkusuutlik.
1. jaanuaril 2014 oli Eestis registreeritud 29 530 mittetulundusühingut.
Toimetaja: Marju Himma