Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele (1)

Liiklusõnnetus (Foto: Politsei)
Kristjan Jung, Tartu ülikool
13.02.2017 9:30
Rubriik: Ühiskond

Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

Töös kasutati analüüsi tegemiseks statistikaameti, riigi ilmateenistuse, Tartu observatooriumi, häirekeskuse ning politsei- ja piirivalveameti andmeid.

"Väärtustades juba kogutud andmeid ning neid terviklikult kasutades võime tulevikus prognoosida, kui tõenäoliselt teatud tingimuste korral teatud piirkonnas võib toimuda liiklusõnnetusi,” selgitab Ott Nauts oma töös. "Teades ilmaprognoosi ja lähenevaid riiklikke pühi, saab planeerida politsei, pääste ja kiirabi koosseise ning paiknemist, teavitada liiklejaid võimalikust ohust või korraldada liiklus potentsiaalsetes ohupiirkondades juba ennetavalt ümber – näiteks vähendades lubatud sõidukiirust."

Operatiivteenistused (politsei, kiirabi ja pääste) teevad Eestis liiklusõnnetustele rohkem kui 10 000 väljasõitu aastas. Kui liikluses hukkunute arv on aasta-aastalt pigem langustrendis, siis vigasaanute ning õnnetuste koguarv ei ole viimase kuue aasta jooksul langenud. Erinevalt Eestist on aga mujal Euroopa Liidus kannatanuga liiklusõnnetuste arv vähenenud. Liikluses hukkunud inimeste arvult miljoni elaniku kohta on Eesti ELi keskmisest pisut kõrgemal.

Õnnetusi on rohkem reedel, külma ilma ja jäite korral

Ott Nauts uuris ühe aasta liiklusõnnetuste andmeid perioodil 2015. aasta märtsist kuni 2016. aasta veebruarini. Sel perioodil toimus Eestis 6704 liiklusõnnetust ehk päevas keskmiselt 18,3 liiklusõnnetust. Õnnetustes sai vigastada 1758 ja hukkus 63 inimest.

Kõige enam liiklusõnnetusi 10 000 elaniku kohta toimus Ida-Virumaal (71) ja Tartumaal (66), kõige vähem aga Hiiumaal (28) ja Saaremaal (32). Harjumaal oli vastav näitaja 44, samas oli seal kannatanuga liiklusõnnetuste osakaal kõige suurem. See näitab, et suurema elanike arvuga piirkondades on tõenäolisem liiklusõnnetusse sattuda.

Veidi üle poolte (52,8%) õnnetustest toimus pimeda ja valge vahepealsel ajal, umbes kolmandik (32,6%) päevasel ajal ning vaid 14,6% pimedal ajal. Samas, kui öösel toimus liiklusõnnetus, oli kõige suurem tõenäosus, et õnnetuse tagajärjel saab mõni inimene kannata.

Analüüsitud perioodi jäi 12 riiklikku püha, mille jooksul toimus päevas keskmiselt 15,1 liiklusõnnetust – vähem kui tavalisel kalendripäeval (18,4). Ka riiklikule pühale järgneval päeval oli õnnetusi tavalisest vähem. “See näitab, et enamikel riiklikel pühadel ja neile järgnenud päevadel eelistavad inimesed pigem vähem liigelda või kui liiklevad, siis on tähelepanelikumad,” ütleb Ott Nauts. “Enne suuremaid pühasid toimuvad tihti ka teavituskampaaniad, milles kutsutakse inimesi üles arvestama teiste liiklejatega, joobeseisundis mitte sõidukit juhtima ning kasutama turvavarustust.”

Rasketest ilmastikutingimustest suurendasid liiklusõnnetuste toimumist kõige enam temperatuur alla -15 kraadi ja jäide, samas kui pimedas õnnetuste arv langes. Tuisk, temperatuur üle +25 kraadi, tugev tuul, tugev vihma- ja lumesadu ning õhuniiskus liiklusõnnetuste arvule olulist mõju ei avaldanud.

Kõige õnnetusterohkemaks päevaks oli reede, kõige vähem toimus liiklusõnnetusi pühapäeval. Kuude lõikes toimuskõige enam liiklusõnnetusi detsembris ja jaanuaris, samas kui kõige enam kannatanutega liiklusõnnetusi toimus suvel – mis ilmselt on seletatav jalakäijate ning jalg- ja mootorratturite suurema aktiivsusega.

Liiklusõnnetuste varaline kahju on suur

Liiklusõnnetused tähendavad ühiskonnale suuri kulutusi – Euroopa Liidus hinnanguliselt umbes 130 miljardit eurot aastas.

Liiklusõnnetuste kulud ei piirdu ainult operatiivressursside reageerimise või varalise kahju tekitamisega inimestele, kes õnnetusse sattusid. Õnnetuste tagajärjel on sageli häiritud sündmuskoha liiklus, mis olulise transiittee puhul avaldab otsest mõju majandusele. Kannatanuga liiklusõnnetustel võib olla negatiivne mõju aastateks. Paljude taoliste õnnetuste tagajärjel kaotavad inimesed osaliselt või isegi täielikult töövõime, mis omakorda mõjutab lisaks ka kannatanu lähedaste toimetulekut, on kuluks sotsiaalsüsteemile ning majandusele laiemalt.

Rasketes liiklusõnnetustes saab Euroopa Liidus aastas vigastada 135 000 inimest, mille tõttu kaotab EL aastas 2% sisemajanduse koguproduktist. Seetõttu on EL seadnud ambitsioonika eesmärgi vähendada 2020. aastaks liiklusõnnetuse tagajärjel hukkunute arvu poole võrra võrreldes 2010. aastaga.

Kriitilise tähtsusega on see, kui kiiresti jõuavad sündmuskohale operatiivteenistused ja saavad abivajajaid aitama hakata ning kannatanuid haiglasse toimetada. Seejuures on sageli olulised kõigi kolme valdkonna operatiivteenistuse reageerimise kiirused. Kiirabi kiirest sündmuskohale jõudmisest ei ole olulist abi, kui kannatanud on sõidukis kinni ja vaja oleks päästjaid nende autost väljalõikamiseks. Samuti on oluline politsei kiire reageerimine, sest tihti on vajalik liikluse reguleerimine või ümbersuunamine, et vältida ummikuid või uute õnnetuste teket.

Killustatud andmed raskendavad analüüsi

"Täna kasutatavates andmebaasides on kogu vajalik informatsioon juba olemas, kuid erinevate andmekogude vahel puudub süsteemsus ja liidestatus,” leiab Ott Nauts. "Nimelt koguvad ilmastiku kohta andmeid nii riigi ilmateenistus kui maanteeamet. Vajalik oleks ühiselt üle vaadata vaatlusvõrgustik ning vajadusel teha muudatusi, et seniseid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada kogu riigi, mitte ainult ühe organisatsiooni huvides.”

Eraldi infosüsteemidesse registreerib teavet liiklusõnnetuste kohta ka häirekeskus – sündmused, kuhu reageerivad päästjad ja kiirabi, sisestatakse päästeinfosüsteemi ning politsei reageerimist vajavad sündmused politseiinfosüsteemi. Vajalik oleks võtta kasutusele ühtne infosüsteem, kuhu saaks ühetaoliste klassifikaatorite järgi sisestada kõigi liiklusõnnetuste andmed, olenemata sellest, milline operatiivressurss sündmusele reageerima peab.

Ka elanikkonna teavitamine rasketest ilmastikutingimustest jaguneb praegu kolme organisatsiooni vahel: politsei- ja piirivalveamet, riigi ilmateenistus ja maanteeamet.

Vajaduspõhised liiklusmärgid ja operatiivressursid

Kui erinevate riigiasutuste kogutud andmed oleks koondatud ühtsesse infosüsteemi, võimaldaks see riskitaseme tõusu korral teatud piirkonnas võtta kasutusele ennetavaid meetmeid liiklusõnnetuste ärahoidmiseks ning kahjude vähendamiseks. Riskitaseme tõusu korral peaks toimuma ühtne kommunikatsioon nii elanikkonna kui koostööpartnerite suunal.

Operatiivteenistused saaksid vastavalt vajadusele planeerida tööle rohkem inimesi või paigutada ohupiirkondadesse ennetavalt pääste-, politsei- ja kiirabiressursse. Samuti võib ka politsei paigutada preventiivsel eesmärgil patrulle potentsiaalsetesse riskipiirkondadesse eesmärgiga olla liiklejate seas nähtav ning sellega liiklusvoogu rahustada, mis aitaks liiklusõnnetusi ja sellest tulenevaid kahjusid ära hoida.

Veel ühevahendina liiklusõnnetuste arvu vähendamiseks võiks kasutusele võtta muutuvteabega liikluskorraldusvahendid ehk kaugjuhitavad liiklusmärgid ja infotahvlid, mis võimaldaks vastavalt riskidele vähendada teelõikudel piirkiirust või teavitada liiklejaid ilmastikuoludest ja ohtudest.

"Riigi andmebaasides on juba täna olemasinformatsioon, mille abil on võimalik liiklusõnnetuste toimumise riske prognoosida. Tegemist on rakendamata potentsiaaliga. Ohtude ennetamine on soodsam kui tekkinud kahjude likvideerimine,” ütleb Ott Nauts.


Huvitavaid fakte varasematest liiklusalastest lõputöödest

  • Tallinn-Tartu maanteel ületavad liiklejad Järvamaal kiiruskaamerate vahelistes lõikudes endiselt kiirust ning piirkonnas ei ole kiiruskaamerate abil vähenenud ka kannatanuga liiklusõnnetuste arv.

  • Sirgel teel on suurem tõenäosus liiklusõnnetuse toimumiseks kui kurvilisel.

  • Suurema rahatrahvi saanud inimesed ületavad sagedamini uuesti kiirust ning kõige mõjusamaks meetmeks järgnevat kiiruseületamist ära hoida on juhtimisõiguse peatamine.
  • Suvel ja sügisel hukkub liikluses rohkem inimesi kui kevadel ja talvel, samas on liiklusõnnetuste arvuga võrreldes kõige enam hukkunuid talvel.

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.