Vanarahva kingispikker, mida võib meeles pidada ka tänasel naistepäeval
Millised on kingitused, millega on läbi aegade püütud tagada armastuse õnnelik ja pikk püsimine? Millised on kingitused, mis armastuse lõppu kuulutavad?
Sellest on juttu möödunud aastal ilmunud raamatus “Armastus Eesti rahvapärimuses” armastuse hoidmisest kõnelevas peatükis. Raamatu autor Reet Hiiemäe on Eesti kirjandusmuuseumi teadur, Tartu ülikooli doktorantuuris uurib ta rahvausundi psühholoogilist aspekti ja usundilisi kaitsemehhanisme.
Armastuse hoidmine
Lõviosa armumaagiast keskendus soovitava partneri köitmisele ja temaga paariminekuni jõudmisele, kuid vähemal määral on ka juba kättevõidetud armastuse kestmisele pühendatud abinõusid. Näiteks on Saksamaal 12. sajandist säilinud ladinakeelseid palvesõnu, mis pidid kindlustama abikaasade armastuse püsimise, nendes mainitakse Aadamat ja Eevat ning Joosepit ja Maarjat kui ideaalseid partnereid, eesmärgiga kanda samasugune harmoonia üle ka sõnade lausuja paarisuhtesse (HDA 1933: 1279).
Mitmest kultuurist on andmeid armastuse pikka iga kindlustavatest amulettidest. Eesti pärimus tunneb selliseid amulette siiski vähe. Nii Eesti kui ka Eestimaa venekeelse populatsiooni tänapäevases pulmatavandis on populaarne komme, et abiellujad lukustavad oma nimedega tabalukke sildade külge. Kuigi tihti kinnitatakse, et see on vana tava, sai see komme Euroopas suurema hoo sisse alles 2000. aastatel. Siiski on lukusümboolika olnud mõnevõrra teistsugusel moel tuntud ka vanemas pärimuses, näiteks järgmises kirjelduses: „Soovid sa omale soovitava armukese saada, pane lahtikäänatud lukk maha, kust arvad, et see üle läheb, keda sina armastada soovid. Vaata aga, et keegi tõine sellest üle ei lähe. Kääna lukk siis kinni, kui tema sellest üle läheb, siis võid julge olla, et armastus enne teie vahel külmaks ei lähe, kui lukk lahti keeratakse“ (E 43716 (9) < Rõuge khk, 1903).
Samuti on vanemast pärimusest teada sümboltähendusega kingitusi, mille abiga püüti tagada armastuse õnnelik ja pikk püsimine. Teati ka mitmesuguseid tabusid ja keelde (näiteks teravate ja lõikavate esemete kinkimine), millest tuli kinni pidada, et armastus ei lõpeks.
Kinkida paaris asju
Kui noored inimesed üksteisele midagi kingivad, olgu kas sõpruses, tutvuses ehk armastuses, siis pidavad kingitud asjad ikka paaris olema, näituseks kui kingitakse rätik, siis pidavat üks teine asi veel lisaks olema, ükskõik mis. Kui antakse maiustusi, näituseks kommisid, siis pidavat kommid paaris olema. Antakse kosilastele või armastajale süüa, siis pidavat koogid või kanamunad laual ikka paaris olema. Kui asjad paaris, siis saavat armastajatest paarrahvas, aga kui asjad üksikud juhtuvad, siis saavat armastajate asjad untsu minema.
ERA II 113, 242/3 (153) < Saarde khk (1931)
Ära armsamale nuga kingi
Kui noormees oma pruudile nuga kingib, siis lõpeb nende armastus, nuga leikab armastuse paelad katki.
H II 65, 675 (79) < Jüri khk (1898)
Keelatud kingid
Kallimale mitte nuge, pusse ja kääre kinkida, lõikab armastuse katki.
ERA I 4, 109 (1) < Kolga-Jaani khk (1932)
Jälgi esimest kingitust
Nõela ega jalanõusid ei kästud armastajaid teha esimeseks kingituseks ükstõisele, neist siis ikka paari ei saavat.
ERA II 42, 607 (38) < Karksi khk (1932)
Kuidas vältida tülliminekut
Armastajad ehk ka sõbrad jalutades ei tohi lasta endi vahelt kivi, posti ehk ka teist inimest läbi, mis tähendab samuti tülliminekut.
ERA I 4, 62 (47) < Halliste khk (1932)
Armastuse talisman
Meeldivaim kõigest on aga kanda väikest tähtsusetut asjakest põues või taskus, mida armastatult salaja üle on löödud. See aitab tingimata edus. See on umbes sarnane neegrite igasugustele armupulbritele. Kui me armsad kodanikud peaksid meeles need pisiebausukesed, siis nad võiksid varsti teadlikult vaadata tulevikku.
ERA I 4, 157 (6) < Tallinn (1932)
Armastuse hoidmine
Nõidusega saavutatud abielus muutub armastus vihkamiseks. Selle ärahoidmiseks tuleb leiva või saia peale lugeda laulatussõnu tagurpidi ja leib või sai abielulistele nende teadmata sisse sööta.
RKM II 277, 513 < Pilistvere khk (1970)
Ööseks oma naise juurde magama
Virtsu mees rääkinud teiste töömeestele Tallinnas, et tal olla suur armastus naese vastu. Kevade, kui ta Tallinna töösse tulnud, läinud veel Koluvere maa seest ööseks koju naese juure magama. Aga kui kaugemale saanud, siis ei olla enam läinud.
E 82573 (l) < Hanila khk (1897)
Üks nõiajutt
Nüüd, kui üks naisterahvas tahab saada, et tema mees ei lähe teiste juurde, tema teeb nii, et vötab üks täitsa must obu, täitsa must, et valget märki kuskil ei ole. Selle obuse sabast vötab ta kolm jöhvi, sölmib üheksa sölme sisse ja loeb:
„Kuldsed taevaväravad, minge lahti,
kuulga minu palvet, mis ma palun,
et minu mehel ei läheks mitte kövaks teiste naiste pääle,
et ta peab sedamoodi sorgus olema kui see munasaba!“
Siis paneb need rulli, süljeb sölmede sisse: „See peab minu peale just üksi, aga mitte teiste peale!“ Võtab mehe pintsaki krae lahti tagant ja paneb jöhvid sinna sisse. Kui läheb nende riietega, et siis ei seisa tal mitte.
Kuuldud 22-aastasena Kuressaare linnas ühelt lesknaiselt.
ERA II 302, 517/18 (357) < Tallinn < Kuressaare (1942)
Toimetaja: Katre Tatrik, Tartu ülikool