Ürginimesed tapsid kaaslasi vähemalt 430 000 aasta eest
Enam kui poolesajast väiksemast fragmendist kokku sobitatud Hispaania põhjaosast leitud 430 000 aasta vanuse kolju uurimisel leiti, et ürginimene tapeti kahe löögiga pähe. Leidu võib pidada kõige varasemaks teadaolevaks vägivallailminguks, mida ürginimeste seas nähtud.
Kui mõrvahüpotees paika peab, asetaks see ka teised riigi põhjaosas asuvast Sima de los Huesos'i koopast leitud inimsäilmed paremasse konteksti. Kuna koopasse pääseb vaid 13 meetri pikkuse püstloodis kulgeva tunneli kaudu, peeti seda alternatiivse hüpoteesi kohaselt looduslikuks surmalõksuks.
Carlos III terviseinstituudi paleontoloog Nohemi Sala peab aga kolleegidega vähetõenäoliseks, et keegi oleks pärast kaaslase õnnetuse läbi hukkumist talle koopasse järele roninud, et siis talle täiendavalt vastu pead virutada. Sala oletab kolleegidega, et ka teised koopast päevavalgele tulnud ürginimesed visati auku pärast nende eelnevat tapmist või hukkumist.
Viimane vihjab omakorda, et ürginimesed tegid oma liigikaaslaste matmise või vähemalt nende ühte kokku kogumisega algust arvatust tunduvalt varem. Eelnevalt olid teadlased järeldanud Suurbritannias Walesis asuvast Pontnewyddi koopast leitud 15 neandertallase luustikku uurides, et need paigutati sinna sihilikult.
Sima de los Huesos'i koopastt leitud koljul näha olevate löögijälgede kujust ja asukohast saab järeldada, et need tekitati sama löögiriistaga kolju sama piirkonda sihtides. Nii lükkavad need ka sihiliku vägivaldse käitumise juured kaugemale minevikku.
Uurimus ilmus ajakirjas PLOS ONE.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa