Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata

Leedu kaitseväelased suurõppusel Pikselöök 2015 (Foto: Leedu kaitsevägi)
Taavi Rebane, Tartu ülikool
23.11.2016 8:12
Rubriik: Ühiskond

Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

Palun selgitage, mis on militaarsotsioloogia?

Militaarsotsioloogia on üks sotsioloogia uurimisvaldkondi ja sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja sotsiaalset käitumist. Seega militaarsotsioloogia uurib militaarset käitumist, inimesi, kes teenivad riigikaitses ning nende suhteid ühiskonnaga.

Kuid oluline on teada, et ma olen õppinud politoloogiks. Ma arvan, et üks erinevus politoloogia ja militaarsotsiolooga vahel on see, et politoloogia tihti keskendub institutsioonidele, praegusel juhul siis militaarsetele institutsioonidele. Militaarsotsioloogia vaatab rohkem inimesi.

Miks meil seda vaja on?

Sellepärast, et insititutsioonid on loodud inimeste poolt. Oluline on mõista inimeste käitumist, nende suhteid institutsioonidega ja samuti suhteid muu ühiskonnaga.

Milline peab üks militaarsotsioloog olema?

Nagu sõjavägi peab olema paindlik, peab olema ka akadeemik, kes uurib sõjaväge, paindlik. Riigikaitset uurides ei tohi keskenduda ainult ühele valdkonnale, vaid peab uurimise käigus hõlmama ka mitmeid teisi, et täielikult mõista riigikaitse olemust.

Riigikaitset, sõjaväe ülesehitust mõjutavad paljud aspektid, näiteks eelnevatest sõdadest või relvakonfliktidest saadud kogemused, ajalugu ja kultuurinormid, riigi demograafiline olukord, ohupilt, milles riik on. Kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse nagu näiteks NATO, ÜRO.

Samuti mõjutab kaitseväelase heaolu riigi sotsiaalpoliitika. Selleks, et mõista mingi konkreetse riigi riigikaitse olemust ei saa piirduda ainult kaitsedoktriini, väe ülesehituse ja materiaalse baasiga, sõjavägi on institutsioon kindla riigi kindlas kontekstis.

Milline on militaarsotsioloogide mõju sõjaväele?

Militaarsotsioloogidel on väga suur mõju riigikaitsele. Sõjaväed, kindlasti ka USA sõjavägi, mõistavad erinevate vaatenurkade, uurimuste ja teadustööde väärtust, mis identifitseerivad olulisi riigikaitset mõjutavaid trende ja faktoreid. Sõjavägi on sellele tundlik, nagu iga sõjavägi peakski olema.

Sotsioloogid, politoloogid ja antroploogid, kes näitavad valgust riigikaitse tegevuse tähtsusele, on teadlased, kes peaksid olema ühes avatud ühiskonnas väärtustatud.

Miks sõjaväelised riigipöörded juhtuvad?

Need juhtuvad sellepärast, et sõjaväe, poliitiliste juhtide ja rahva vahel puudub koostöö. Miks riiki võib tabada sõjaväeline või muu siseriigiline riigipööre, kirjeldab minu vastavuse teooria (concordance theory).

Ma arvan, et sõjaväe, poliitiliste juhtide ja ühiskonna vahelises suhtluses on partnerlus väga oluline. On kindlad küsimused, millele peaks tähelepanu pöörama. Näiteks ohvitserkonna sotsiaalne koosseis, poliitiliste otsuste tegemise protsess ja kuidas riik inimesi sõjaväkke värbab. Nende kolme partneri vahel peaksid olema kokkulepped selleks, et ära hoida riigipöördeid ning luua positiivseid suhteid sõjaväe ja ühiskonna vahel.

Miks on oluline uurida, kuidas sõdur käitub või tunneb?

Esiteks kogu sõjavägi kaitseb riiki ja on üks olulisemaid institutsioone riigis. Ainuüksi sellepärast on oluline mõista, kes sinu sõjavägi on, sest see mängib nii keskset rolli ühes ühiskonnas. Ma arvan, et see on esimene ja kõige tähtsam põhjus.

Teiseks on oluline mõista mitmeid gruppe ühiskonnas, erinevaid tegureid ja mis rolli nad mängivad. Kas see on siis sõdur sõjaväes või poliitik parlamendis või mõni muu eriala ühiskonnas. Kõik see on osa riigi agregaatist ja seda on oluline mõista, et inimesed riigis ja välismaal saaksid paremini aru sõjaväe olemusest.

Kuidas militaarsotsioloogid sõjaveterane aitavad?

Sotsioloogid saavad osutada olukordadele, milles veteranid võivad ennast peale teenistuse lõppu leida ning sellest teada anda mitte ainult ühiskonnale, vaid ka poliitikutele. See aitab näiteks valitsusel sotsioloogilistest vaatenurkadest ja tõlgendustest veteranide rolli ühiskonnas paremini mõista ja seejärel nende heaolu mõjutada.

USA sõjaväes on palju naisi, Norras on ajateenistus naistele kohustulik ning Eestis räägitakse üha enam naiste suuremast kaasamisest riigikaitsesse. Mida see näitab riigi ja ühiskonna kohta?

See näitab suurt austust mitmekesisuse vastu. Naised mängivad suurt rolli erinevates ühiskonna osades. Miks nad ei peaks suurt rolli mängima ka sõjaväes?

Milline see naiste roll sõjaväes ikkagi oleme peaks?

Ükskõik milline. USA-s on meil naised nüüd lahingurollides. Miks nad ei peaks olema? Seega ma arvan, et naistele peaksid kättesaadavad olema igasuguse tasemega rollid.

Kuidas sõjavägi selle tulemusel muutub?

Ma arvan, et sõjavägi muutub institutsioonina paremaks, sest see kohaneb mitmekesisusega. Sõjavägi kohaneb oma ühiskonna mitmekesisusega, mis leidub riigi populatsioonis. Samuti muutub sõjavägi tihti mitmekesisuse liidriks, kes võtab omaks erinevused kultuuris. Näiteks USA-s võttis sõjavägi omaks aafrika-ameerika kogukonna, mis oli USA kodanikuõiguste liikumise eelmänguks.

Miks sõjavägi on kiire uusi lahendusi vastu võtma?

Efektiivne sõjavägi peab olema paindlik. See peab suutma kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga, mis riiki ümbritseb. Sõjaväe peamine eesmärk ja prioriteet on riiki kaitsta. Nagu ma ka vestluse alguses ütlesin, sõjavägi on riigi kaitsmisel eesrindel.

Kui su riik ei ole kaitstud ja piirid turvalised, ei saa sa ka mitte midagi muud teha. See on suur vastutus ja selleks, et seda täita, peab sõjavägi olema paindlik ja suutma kohaneda rahvusvaheliste suhetega, eriti praegu. Seetõttu on sõjavägi kiire uusi lahendusi ja strateegiaid rakendama.

Kuidas peaks militaarsotsioloogiat õpetama tsiviilülikoolides?

Ma arvan, et see oleneb riigist ja ülikoolist. Üks põhjusi, miks militaarsotsioloogia on nii oluline, on see, et militaarsotsioloogia tihti vaatab kultuurilist konteksti. Riigikaitse kultuuriline kontekst on riigiti erinev. Eesti kontekst erineb näiteks USA, Saksamaa või Afganistaani kontekstist.

Ma arvan, et vastus sellele küsimusele on see, et sarnaselt, kuidas me õpetame militaarsotsioloogiat, peame me vaatama ka riigi, kus me õpetame, kultuurilist konteksti ning samuti ka ülikooli ja ühiskonna kultuuri. Samuti on oluline ka teoreetiline vaatenurk. Oluline on teada, millised on selle ala peamised teooriad, sest teoreetiline vaatenurk annab arusaama uuritavast. See on väga oluline asjaolu, millega arvestada.

Rebecca Schiff käis Balti kaitsekolledžis ja Tartu ülikoolis tsiviil-militaarsuhetest loengut pidamas fondi Baltic-American Freedom Dountation toel. Rebecca Schiff on concordance theory ehk vastavuse teooria autor. Tema teadustöö on suuresti mõjutatud maailmakuulsa sotsioloogi Morris Janowitzi poolt, kes oli üks militaarsotsioloogia asutajatest. Rebecca Schiff on alates 2009. aastast Harvard Medical Schooli arendusjuht ning aastast 2013 U.S. Naval War College’is abiprofessor. Oma töös kasutab ta sageli militaarsotsioloogilisi vaatenurki, aga ka antropoloogiat ja politoloogiat.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    23.12

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    22.12

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    22.12

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.