Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata

Leedu kaitseväelased suurõppusel Pikselöök 2015 (Foto: Leedu kaitsevägi)
Taavi Rebane, Tartu ülikool
23.11.2016 8:12
Rubriik: Ühiskond

Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

Palun selgitage, mis on militaarsotsioloogia?

Militaarsotsioloogia on üks sotsioloogia uurimisvaldkondi ja sotsioloogia on teadus, mis uurib ühiskonda ja sotsiaalset käitumist. Seega militaarsotsioloogia uurib militaarset käitumist, inimesi, kes teenivad riigikaitses ning nende suhteid ühiskonnaga.

Kuid oluline on teada, et ma olen õppinud politoloogiks. Ma arvan, et üks erinevus politoloogia ja militaarsotsiolooga vahel on see, et politoloogia tihti keskendub institutsioonidele, praegusel juhul siis militaarsetele institutsioonidele. Militaarsotsioloogia vaatab rohkem inimesi.

Miks meil seda vaja on?

Sellepärast, et insititutsioonid on loodud inimeste poolt. Oluline on mõista inimeste käitumist, nende suhteid institutsioonidega ja samuti suhteid muu ühiskonnaga.

Milline peab üks militaarsotsioloog olema?

Nagu sõjavägi peab olema paindlik, peab olema ka akadeemik, kes uurib sõjaväge, paindlik. Riigikaitset uurides ei tohi keskenduda ainult ühele valdkonnale, vaid peab uurimise käigus hõlmama ka mitmeid teisi, et täielikult mõista riigikaitse olemust.

Riigikaitset, sõjaväe ülesehitust mõjutavad paljud aspektid, näiteks eelnevatest sõdadest või relvakonfliktidest saadud kogemused, ajalugu ja kultuurinormid, riigi demograafiline olukord, ohupilt, milles riik on. Kuulumine erinevatesse organisatsioonidesse nagu näiteks NATO, ÜRO.

Samuti mõjutab kaitseväelase heaolu riigi sotsiaalpoliitika. Selleks, et mõista mingi konkreetse riigi riigikaitse olemust ei saa piirduda ainult kaitsedoktriini, väe ülesehituse ja materiaalse baasiga, sõjavägi on institutsioon kindla riigi kindlas kontekstis.

Milline on militaarsotsioloogide mõju sõjaväele?

Militaarsotsioloogidel on väga suur mõju riigikaitsele. Sõjaväed, kindlasti ka USA sõjavägi, mõistavad erinevate vaatenurkade, uurimuste ja teadustööde väärtust, mis identifitseerivad olulisi riigikaitset mõjutavaid trende ja faktoreid. Sõjavägi on sellele tundlik, nagu iga sõjavägi peakski olema.

Sotsioloogid, politoloogid ja antroploogid, kes näitavad valgust riigikaitse tegevuse tähtsusele, on teadlased, kes peaksid olema ühes avatud ühiskonnas väärtustatud.

Miks sõjaväelised riigipöörded juhtuvad?

Need juhtuvad sellepärast, et sõjaväe, poliitiliste juhtide ja rahva vahel puudub koostöö. Miks riiki võib tabada sõjaväeline või muu siseriigiline riigipööre, kirjeldab minu vastavuse teooria (concordance theory).

Ma arvan, et sõjaväe, poliitiliste juhtide ja ühiskonna vahelises suhtluses on partnerlus väga oluline. On kindlad küsimused, millele peaks tähelepanu pöörama. Näiteks ohvitserkonna sotsiaalne koosseis, poliitiliste otsuste tegemise protsess ja kuidas riik inimesi sõjaväkke värbab. Nende kolme partneri vahel peaksid olema kokkulepped selleks, et ära hoida riigipöördeid ning luua positiivseid suhteid sõjaväe ja ühiskonna vahel.

Miks on oluline uurida, kuidas sõdur käitub või tunneb?

Esiteks kogu sõjavägi kaitseb riiki ja on üks olulisemaid institutsioone riigis. Ainuüksi sellepärast on oluline mõista, kes sinu sõjavägi on, sest see mängib nii keskset rolli ühes ühiskonnas. Ma arvan, et see on esimene ja kõige tähtsam põhjus.

Teiseks on oluline mõista mitmeid gruppe ühiskonnas, erinevaid tegureid ja mis rolli nad mängivad. Kas see on siis sõdur sõjaväes või poliitik parlamendis või mõni muu eriala ühiskonnas. Kõik see on osa riigi agregaatist ja seda on oluline mõista, et inimesed riigis ja välismaal saaksid paremini aru sõjaväe olemusest.

Kuidas militaarsotsioloogid sõjaveterane aitavad?

Sotsioloogid saavad osutada olukordadele, milles veteranid võivad ennast peale teenistuse lõppu leida ning sellest teada anda mitte ainult ühiskonnale, vaid ka poliitikutele. See aitab näiteks valitsusel sotsioloogilistest vaatenurkadest ja tõlgendustest veteranide rolli ühiskonnas paremini mõista ja seejärel nende heaolu mõjutada.

USA sõjaväes on palju naisi, Norras on ajateenistus naistele kohustulik ning Eestis räägitakse üha enam naiste suuremast kaasamisest riigikaitsesse. Mida see näitab riigi ja ühiskonna kohta?

See näitab suurt austust mitmekesisuse vastu. Naised mängivad suurt rolli erinevates ühiskonna osades. Miks nad ei peaks suurt rolli mängima ka sõjaväes?

Milline see naiste roll sõjaväes ikkagi oleme peaks?

Ükskõik milline. USA-s on meil naised nüüd lahingurollides. Miks nad ei peaks olema? Seega ma arvan, et naistele peaksid kättesaadavad olema igasuguse tasemega rollid.

Kuidas sõjavägi selle tulemusel muutub?

Ma arvan, et sõjavägi muutub institutsioonina paremaks, sest see kohaneb mitmekesisusega. Sõjavägi kohaneb oma ühiskonna mitmekesisusega, mis leidub riigi populatsioonis. Samuti muutub sõjavägi tihti mitmekesisuse liidriks, kes võtab omaks erinevused kultuuris. Näiteks USA-s võttis sõjavägi omaks aafrika-ameerika kogukonna, mis oli USA kodanikuõiguste liikumise eelmänguks.

Miks sõjavägi on kiire uusi lahendusi vastu võtma?

Efektiivne sõjavägi peab olema paindlik. See peab suutma kohaneda pidevalt muutuva keskkonnaga, mis riiki ümbritseb. Sõjaväe peamine eesmärk ja prioriteet on riiki kaitsta. Nagu ma ka vestluse alguses ütlesin, sõjavägi on riigi kaitsmisel eesrindel.

Kui su riik ei ole kaitstud ja piirid turvalised, ei saa sa ka mitte midagi muud teha. See on suur vastutus ja selleks, et seda täita, peab sõjavägi olema paindlik ja suutma kohaneda rahvusvaheliste suhetega, eriti praegu. Seetõttu on sõjavägi kiire uusi lahendusi ja strateegiaid rakendama.

Kuidas peaks militaarsotsioloogiat õpetama tsiviilülikoolides?

Ma arvan, et see oleneb riigist ja ülikoolist. Üks põhjusi, miks militaarsotsioloogia on nii oluline, on see, et militaarsotsioloogia tihti vaatab kultuurilist konteksti. Riigikaitse kultuuriline kontekst on riigiti erinev. Eesti kontekst erineb näiteks USA, Saksamaa või Afganistaani kontekstist.

Ma arvan, et vastus sellele küsimusele on see, et sarnaselt, kuidas me õpetame militaarsotsioloogiat, peame me vaatama ka riigi, kus me õpetame, kultuurilist konteksti ning samuti ka ülikooli ja ühiskonna kultuuri. Samuti on oluline ka teoreetiline vaatenurk. Oluline on teada, millised on selle ala peamised teooriad, sest teoreetiline vaatenurk annab arusaama uuritavast. See on väga oluline asjaolu, millega arvestada.

Rebecca Schiff käis Balti kaitsekolledžis ja Tartu ülikoolis tsiviil-militaarsuhetest loengut pidamas fondi Baltic-American Freedom Dountation toel. Rebecca Schiff on concordance theory ehk vastavuse teooria autor. Tema teadustöö on suuresti mõjutatud maailmakuulsa sotsioloogi Morris Janowitzi poolt, kes oli üks militaarsotsioloogia asutajatest. Rebecca Schiff on alates 2009. aastast Harvard Medical Schooli arendusjuht ning aastast 2013 U.S. Naval War College’is abiprofessor. Oma töös kasutab ta sageli militaarsotsioloogilisi vaatenurki, aga ka antropoloogiat ja politoloogiat.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar