Teadlased ei pea loomkatsete totaalkeeldu vajalikuks
Euroopa Liidu kodanikualgatus “Lõpp loomkatsetele” ehk “Stop Vivisection” korraldajad kohtusid esmaspäeval Euroopa Parlamendi ja Komisjoni esindajatega, et tutvustada lähemalt loomkatsete keelustamist taotlevat petitsiooni. Euroopa riikides pea 1,2 miljonit toetusallkirja kogunud kodanikuinitsiatiiv on tekitanud teadlaskonnas vastuseisu.
Kodanikualgatusele “Stop Vivisection” allakirjutanud kutsuvad Euroopa Komisjoni tühistama direktiivi 2010/63/EL, mis käsitleb teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitset. Petitsiooniga liitunud kodanikud kutsuvad institutsiooni üles esitama hoopis uut ettepanekut, mis keelaks ära loomkatsed ja teeks selle asemel biomeditsiinilises ja toksikoloogilises uuringutes kohustuslikuks otseselt inimeste kohta käivate andmete kasutamise.
Muu hulgas tuuakse petitsioonis välja, et 92 protsenti loomadel edukalt katsetatud ravimitest ei anna inimestel läbiviidavate kliiniliste uuringute puhul samasuguseid tulemusi. Lisaks osutavad kodanikud tõigale, et loomkatsed ei näita 81 protsendil juhtudest ravimitega kaasnevaid tõsiseid kõrvalmõjusid.
Kodanikualgatus on aga kaasa toonud suuremate teadusasutuste vastureaktsiooni. Näiteks kirjutasid 122 Euroopa ülikooli, heategevusorganisatsiooni ning ravimifirmat alla ühispöördumisele. Selles märgitakse, et loomade kasutamine uurimistöös on võimaldanud meditsiinivaldkonnas jõuda läbimurdeliste saavutusteni, mis on omakorda parandanud nii inimeste kui ka loomade tervist.
Sestap toetab teadlaskond loomkatsete jätkamist juhtudel, kus alternatiivsed meetodid puuduvad või kaaluvad võimalikud positiivsed tervisemõjud üles tekitatava kahju. Samuti olukordades, kus suudetakse järgida üldaktsepteeritavaid eetilisi ja loomade heaolu kindlustavaid standardeid. Pöördumise osalised märgivad, et senise seadusandluse tagasipööramine tooks kaasa loomade heaolu halvenemise EL-s ning tähendaks Euroopa liidrirolli lõppu nii inimeste kui ka loomade tervise edendajana.
Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja Eero Vasar ütles kodanikualgatust kommenteerides, et EL senine loomkatseid puudutav seadusandlus on juba praegu varasemast rangem ning selles on piisavalt tõkendeid, et ei toimuks eetikanormidele mittevastavaid kuritarvitusi. Samuti tõi Vasar välja, et loomuuringute vastu võitlevad inimesed saavad tänu senistele loomkatsetele teha seda 25 aastat kauem: “See on sisuliselt sama, kui lõpetada vaktsineerimine – siis on ohtlikud nakkushaigused meil tagasi. Kas läheme siis edaspidi ravimite katsetamise puhul loomadelt täielikult üle inimestele?”
Vasara sõnul kasutatakse uuringuteks loomi seetõttu, et paljusid asju pole võimalik inimestel uurida. “Kui räägime geenidest, siis näriliste puhul näeme geenide muundamise tagajärgi lühikese ajaga, mis organismis juhtub ja milleni see kõik välja viib. Kahtlemata on tegemist hindamatu informatsioon,” lausus Vasar. Toksikoloogilisi uuringuid võiks teadlase kinnitusel teha ka rakukultuuris, ent samas peab olema võimalus näha asju ka tervikorganismis, sest ainult rakukultuuris testimine võib viia hoopis teistsuguste tulemusteni.
Vasar märkis, et loomkatsete totaalne keelustamine tähendaks majanduslikus plaanis Euroopa hääbumist biotehnoloogia ja farmaatsiatööstuse valdkonnas. Euroopa Liit loovutaks vabatahtlikult liidrirolli mitmetes valdkondades Ameerika Ühendriikidele ja Hiinale. Ühe hiljutise raporti andmetel tegeleb ainuüksi Euroopas biotehnoloogia valdkonnas enam kui 1700 ettevõtet ning sektori käive ulatub üle 17 miljardi euro.
Euroopa Komisjonil on aega 3. juunini, et otsustada, kas kodanikuinitsiatiivi “Lõpp loomkatsetele” ettepanekutega minnakse edasi seadusandlikul tasandil, leitakse mõni teine viis kodanikualgatuse eesmärkide saavutamiseks või jäetakse tegutsemata. 2013. aasta märtsis jõustus Euroopas loomadel katsetatud kosmeetikatoodete täielik turustamiskeeld. Kosmeetikatoodetega seotud loomkatsed on Euroopa Liidus keelati juba aastal 2004 ja koostisainetega seotud loomkatsed 2009. aastast.