Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat

Näide ISISe propagandast, mis on suunatud uute liikmete värbamisele. Läänemaailmale suunatud hirmu külvamise propaganda on visuaalselt sootuks teistsugune. (Foto: Combating Terrorism Center)
Marju Himma
9.11.2016 13:24
Rubriik: Ühiskond

Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

Möödunud nädalal toimus TÜ ühiskonnateaduste instituudi ja infoühiskonna keskuse koostöös seminar "The Age of Information (Overload)", kus Malmö ülikooli lektor Michael Krona pidas ettekande ISISe kommunikatsioonivahendite ja sotsiaalmeedia uurimisest.

Kas maailm on muutunud vägivaldsemaks või on see lihtsalt sotsiaalne konstruktsioon ja asi on selles, kuidas me seda näeme?

Ma ei usu, et maailmas on rohkem füüsilist vägivalda, kuid me puutume vägivallaga rohkem kokku. See tekitab meis rohkem hirmu ja negatiivseid tundeid. Maailma tajutakse rohkem vägivaldsena.

Kas ajakirjanikud on avalikkusele pildi konstrueerijatena jäänud tehniliselt ja oskuslikult maha näiteks ISISest, kes suudab oma ideid tugevamalt maailmale kommunikeerida?

Ma arvan küll, kuid ma ei süüdistaks selles ajakirjanikke. Meediaorganisatsioonid ja ajakirjanikud teevad kõik võimaliku oma süsteemi piirides. Äärmusrühmitustel on aga teadmised ja tehnoloogia, mis on arengus palju ees. Ma kardan, et äärmusrühmitused on palju arenenumad kui me teame.

Võtame näiteks paremäärmuslased. Kui neid suruti 1990ndate algsuse välja peavoolumeediast, olid nad sunnitud õppima uusi tehnoloogilisi võimalusi oma sõnumite edastamiseks avalikkusele. Ja nii muutusid nad palju osavamaks kui traditsiooniline meedia.

ISISe puhul on näiteks tehnoloogia ja massikommunikatsiooni vahendite kasutamise oskus palju suurem, kui me oleme seni julgenud ette kujutada.

Te mainisite oma ettekandes, et kui ISIS teeb video pantvangidelt pea maha võtmisest, levitavad nad seda 40 erineval moel, erinevates kanalites. See tähendab, et nad teevad kõik, et see jõuaks võimalikult suure avalikkuseni. Uudisajakirjanduses me ei tee seda oma sisuga.

Siin on ISIS muidugi erinev: nende eesmärk ongi jõuda väga konkreetsete sihtrühmadeni ning nad teevad suuri jõupingutusi, et nendeni jõuda. Uudisajakirjandus ei tee seda.

Teie uuringutest tuleb välja, kui mitmekülgne on ISISe porpaganda sisu tegelikult – avalikkus enamasti näeb vaid seda, mis on mõeldud hirmu külvamisest. Kes on need propagandameistrid, kes aitavad ISISel jõuda oma sihtauditooriumini nii osavalt – neile peab keegi väga hea nõu andma?

Ma arvan, et see on seotud laiahaardelise võrgustikuga. Siin taga ei olegi üht propagandameistrit, vaid neid on palju, see on sisuloome koostöö paljude võrgustike vahel, seda luuakse väga paljudes kohtades üle maailma ning jagatakse kalifaadi alt.

Selle gigantse meediasisu produktsiooni taga on tegelikult oluliselt suurem ressurss kui me julgeme ette kujutada. Võtma näite: iga kord, kui kuskil on kas või viis inimest väljas võitlemas, on neil kõigil kaasas kaamerad, et enda tegevust jäädvustada ja hiljem jagada. Kõike salvestatakse ja toimetatakse hiljem või kantakse otse üle.

Tavainimesel ei ole ilmselt vähimatki aimu kui palju meediasisu ISIS tegelikult toodab.


Näide sellest, kuidas ISISe värbamistaktika on muutunud inimeste meelitamistaktikaks. Kasutatakse pilte külluslikest poodidest, kalifaadi jäätisevabrikutest ja puidutöökojakestest, et meeldida võimalikult paljudele potentsiaalsetele liitujatele. / Allikas: Combating Terrorism Center

Aga kui me pöörame selle nüüd kommunikatsiooni mõttes ümber: kas on midagi, mida me võiksime neilt propagandatehnilises mõttes õppida, et rakendada näiteks lääne demokraatia huvides?

Seda on ehk kohatu öelda, aga lääne ettevõtetel oleks ehk üht-teist õppida näiteks turunduses. See ei ole ehk tingimata kasulik demokraatia edendamiseks. Kuid kui rääkida metoodilisest lähenemisest, siis võiksime neilt õppida, kuidas nad inimesi mõjutavad, kuidas nad oma sõnumi kohale viivad.

Selle asemel, et lihtsalt öelda, et neil on palju kanaleid, peaksime mõtlema, kuidas nad oma sõnumeid neis kanalites edastavad. Neid samu meetmeid saame luua nende vastu töötamisel.

Praegused vastumeetmed ei ole olnud kuigi tõhusad. Näiteks USA välisministeerium tegi kampaania, milles kutsus ISISega liitunuid arutlema. See oli täiesti mõttetu kampaania, sest neil, kes on ISISega liitunud, ei ole kuskilt otsast huvitatud arutama selle üle, kas ja mida nad valesti teevad.

Prantsuse valitsus tootis Youtube'i videoid ISISe jõhkrusi illustreerivaid videoid, kuid need ei töötanud, kuna need polnud visuaalselt pooltki nii atraktiivsed kui ISISe värbamisvideod, mistõttu seegi kampaania kukkus läbi.

Seesugune alternatiivne vastuvõitlus ei tööta ning praeguseks ei ole me õppinud ISISe propagandameetmeid metoodiliselt jäljendama viisil, mis võimaldaks neid rakendada nende vastu.

Seetõttu ongi minu uurimisvaldkond praegu väga oluline – enamik inimesi ei lähe, ega peagi suutma läbi analüüsida seda meediasisu, mida ISIS toodab. Arusaadav on ka see, et uudismeedia kajastab ISISe tegusid, kuid ajakirjanikel ei ole mõistetavalt võimalik analüüsida kogu seda sisu.

Sest tegu on sel hetkel uudisväärtusliku materjaliga.

Just!

Ingliskeelses ajakirjanduses on ütlemine if it bleeds it leads [kui veritseb, siis müüb]. Kuidas teie ISISt analüüsiva meediauurijana seda näete?

ISIS mõistab suurepäraselt lääne kultuuriruumi uudisteloogikat. Nad teavad, mis on uudisväärtuslik ja mis ajal.

Näiteks kasutavad nad väga teadlikult ära päevakajalisust. Kui mõni sündmus või uudis on maailmas olulisemaks muutumas, ajastavad nad mõne šokeeriva materjali avaldamise just sellele ajale, et tõmmata lääne ühiskondades oluliselt uudisteemalt tähelepanu ära. Samuti oskavad nad strateegiliselt ajastada oma terroritegusid olulistele kuupäevadele.

Lisaks eelnevale on nad väga täpselt kursis, mida nende kohta avaldatakse. Ajakirjanikkonnale tähendab see, et need, kes kajastavad ISISe tegusid on automaatselt rühmituse tähelepanu all. See omakorda tähendab, et lääne ajakirjanikud hakkavad tegelema enesetsensuuriga, et mitte ohtu sattuda. See on omamoodi viis, kuidas lääne meediat kontrolli all hoida.

Suve lõpus kaitses Tartu ülikoolis doktoritöö Mari-Liis Madisson, kes uuris, kuidas Eesti paremäärmuslikud rühmitused muutuvad oma kommunikatsioonis n-ö kõlakambriteks, kus hakkavad korduma ja moonduma ühesugused sõnumid. Kas ISISe kommunikatsioon muutub kõlakambriks?

Jah. Ja nad juba on. Kõlakoda, filtrimull – sel on erinevaid nimetusi – see aastoodab nende fundamentaalset viha, millest ISIS toitub. Nende viha toitub sellest rühmasisesest kajast.

Neid ideid ei seata kunagi kahtluse alla. See on osa nende identiteediloomest.

ISISe erinevus paremäärmuslikest rühmitustest on aga selles, et paremäärmuslased on ideoloogilised, ilma vägivallata. ISIS on aga vägivallale orienteeritud.

Kuna terrorirühmituste kommunikatsiooni eesmärk ongi ennekõige avalikkuses hirmu külvata, siis kas me üldse saame selle vastu võidelda?

Ma ei usu. Ühismeedia on seesuguse kogukondlikkuse loomiseks suurepärane viis – see ei nõua kahepoolset suhtlust, kuid võimaldab kuuluda ja ideedega kaasa minna.

Te olete oma uuringutes täheldanud, et ISISe kommunikatsioon on muutunud värbamisest kuulumise suunas, näidatakse elustiili ja kogukondlikkust. Kuhu nende kommunikatsioon edasi liigub?

Tulevikus on näha, et nende praegune kalifaadi struktuur muutub. Kalifaat keskse institutsioonina kaob, selle asemel hakkavad ISISe ideoloogiat ja administratiivset juhtimist edasi kandma praegu loodavad allüksused üle maailma.

Sageli arvavad inimesed, et ISISt juhitakse Süüriast. Tegelikkuses on nad palju üleilmsemad. Võib tunduda, et Süürias väheneb kalifaadi ja ISISe kese, kuid tegelikkuses laienetakse administratiivselt praegu üle maailma. Nad värbavad inimesi, kellelt koguda makse. Need on tavalised inimesed, kes otsivad kuuluvust. Ja ISIS pakub neile seda.

Üks hirmsamaid asju, mida ma olen oma uuringutes täheldanud, on see, et teised äärmusrühmitused, mis ei ole osa ISISest, on hakanud võtma eeskuju ISISest. Kuna ISIS on aga seadnud terrori levitamisega lati ekstreemselt kõrgele, on oodata ka teistelt äärmusrühmitustelt sama tugevaid ja vägivaldseid avaldusi. Taolisi rühmitusi oma maailmas üle 40.

Michael Krona uuringud kätkevad endas suurel hulgal ISISe kommunikatsioonisisu läbivaatamist ja analüüsimist, mistõttu on ta pidanud vaatama väga vägivaldset materjali. See on emotsionaalselt kurnav ning vajab ka psühholoogilist tuge. Michael Krona kavatseb ISISe teema uurimise lõpetada lähiaastatel, kui valmib tema teadustööd kokku võttev raamat.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.