Uuring: enam kui 650 peres elavad välismaal töötavate vanemate lapsed omapäi Eestis
Eestis ei pea vanemad teavitama ühtki ametkonda sellest, kui lähevad välismaale tööle ning jätavad lapsed üksi koju. Pole täpselt teada, kui palju täpselt neid peresid on, kuid politsei ja sotsiaaltöötajad saavad neist teada enamasti siis kui lastega tekivad probleemid. Kuid kui palju on selliseid üksi kasvavaid lapsi ning kuidas omapäi elamine neile mõjub?
Neile küsimustele püüti vastata täna esitletavas sotsiaalministeeriumi tellitud uuringus, mille tegi TÜ uuringukeskus RAKE. 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL) andmetel töötab välismaal kokku 24 907 inimest, mis on ligikaudu neli protsenti kõigist hõivatutest.
Kõige rohkem on välismaal töötavate vanemate hulgas üksikemaga leibkondi.
Tegelikkuses on inimesi, kes töötavad välismaal ning kuuluvad vaatlusalustesse leibkondadesse, märkimisväärselt rohkem. Näiteks töötab välismaal 4713 inimest, kes kuuluvad vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega abielupaariga leibkonda ja 3857 isikut, kes kuuluvad vähemalt ühe alla 18-aastase lapsega vabaabielupaariga leibkonda.
Vanemaid, kes on välismaale minnes lapse üksi või kellegi hoolde jätnud, on enam kui 650, neist 358 on üksikemade ja 132 üksikisade pered.
"Tegu on väga olulise teemaga, sest selliseid peresid on üha enam. Mitmed uuringud näitavad, et peremudel mõjutab seda, millised täiskasvanud lastest saavad ja kuidas nad tulevikus oma lapsi kohtlevad," ütles uuringu üks läbiviija, TÜ RAKE juhataja Kerly Espenberg.
Kui vaadata, kus on kõige enam välismaal töötava vanemaga leibkondi, tõuseb kõige enam esile Harjumaa.
Arvestades kõigi maakonna hõivatutega, on välismaal töötavate vanemate osakaal kõigist hõivatutest suurim Pärnumaal. Osakaalud on küll üsna madalad ning neid vanemaid, kes kuuluvad leibkonda, kus mõlemad vanemad töötavad või üksikvanem töötab välismaal, on tegelikkuses võrdlemisi vähe.
Riikidest, kus eestlased töötavad, tõusevad tugevalt esile Põhjamaad, eelkõige Soome. Vene emakeelega ja muust rahvusest elanike hulgas on olulisim sihtriik Venemaa.
Välismaal töötavad vanemad on peamiselt 35–44-aastased. Kui vaadelda kõiki välismaal töötavaid Eesti elanikke, siis on ka nende seas kõige enam 30–49-aastaseid inimesi. Nende vanemate hulgas on küll kõige enam keskharidusega inimesi, kuid on ka võrdlemisi palju kõrgharituid. Silma torkab, et välismaal töötatakse eelkõige majanduslikel põhjustel. Kõige rohkem hõivatuid on oskus- ja lihttööliste ametites, kuid palju on ka tippspetsialiste. Välismaal töötatakse peamiselt tegevusaladel, mis on seotud ehituse (18,6%), haldus- ja abitegevuste (15,1%) ning töötleva tööstusega (10,2%).
Peredes, kus mõlemad vanemad töötavad välismaal, on kuni 6-aastaseid lapsi 41,6 protsenti ning 12–17-aastaseid lapsi 46,8 protsenti. 7–11-aastaseid lapsi on nendes leibkondades 29 protsendil juhtudest. Kui vähemalt üks vanem töötab Eestis, siis kuuluvad sellised vanemad sagedamini leibkondadesse, kus on kuni 6-aastaseid lapsi.
Madalam rahulolu eluga
Uuringus tuuakse välja, et välismaal töötavate vanemate lapsed ei ole oma eluga nii rahul kui lapsed, kelle mõlemad vanemad töötavad ja elavad kodus. Emotsiooni intensiivsus sõltub ka teistes riikides tehtud uuringute tulemuste kohaselt sellest, kas ära läheb ema või isa. Varasematest uuringutest on välja tulnud, et ema äraolek toob teismeeas lastel välja tugevamad ja negatiivsemad emotsioonid võrreldes isa äraolekuga – need lapsed, kelle ema töötab välismaal, tunnevad end sagedamini hüljatuna, nad on agressiivsemad, neil on madalam enesehinnang ja pessimistlikum vaade oma elule kui nendel lastel, kellel töötab välismaal isa.
Tartu ülikooli teadlaste Kairi Talvese ja Dagmar Kutsari uuringu tulemustest selgus, et Eestis on välismaal töötavate vanemate laste üldine hinnang eluga rahulolule ja oma tuleviku suhtes selgelt madalam kui lastel, kelle vanemad ei tööta välismaal. Näiteks, kui laste käest küsiti, kui rahul (skaalal 0–10) nad on sellega, kuidas täiskasvanud nendega arvestavad, siis välismaal töötava vanemaga laste skoor oli keskmiselt 7,87 ning nende laste skoor, kelle vanemad ei tööta välismaal, oli keskmiselt 8,56.
Igatsus, üksindus ja kurbus
Vanemate välismaale tööle minemine võib mõjutada laste tervist nii hästi kui halvasti. Mõnedes uuringutes on leitud, et lastel, kelle üks või mõlemad vanematest töötab välismaal, esineb suurema tõenäosusega depressiooni, psüühika- ja käitumishäireid ning muid terviseprobleeme kui neil lastel, kelle vanemad ei tööta välismaal. Samas mõned teised teadlased on oma uuringutega jõudnud vastupidisele tulemusele – laste tervis, kelle mõlemad vanemad töötavad välismaal, võib olla ka parem.
Uuringu tarvis intervjueeritud inimesed tõid oma kogemusele toetudes näiteid, kus lapse tugev igatsus ja kurbus on viinud psühhosomaatiliste vaevusteni: näiteks tekkisid lapsel pea-, kõhu- ja seljavalud, mida arstid ei osanud füsioloogiliselt seletada. Aja jooksul sümptomid leevenesid ning laps harjus olukorraga.
Teistes riikides tehtud uuringud on toonud esile, et lapsed, kelle vanemad töötavad välismaal, on emotsionaalselt haavatavamad ning nad tunnevad sagedamini, et nad on üksi ning tunnetavad oma vanemate armastuse ja kiindumuse puudumist. Ka Eesti lapsed seostavad vanemate välismaal töötamist sagedamini negatiivsete emotsioonidega – näiteks kardetakse vanemate võõraks jäämist ning seda, et kriitilises olukorras ei saada vanemaid õigeaegselt kätte. Välismaal töötavate vanemate lastel esineb sagedamini unehäireid, agressiivsust ja usaldamatust vanemate suhtes ning üldise ärevuse ja frustratsiooni kasvu. Sõnad, millega üksi jäetud lapsed oma tundeid kirjeldavad on igatsus, üksindus ja kurbus.
Suhted paranevad
Kuigi võiks arvata, et lahusolek teeb laste ja vanemate suhted keeruliseks ning kehvemaks, selgus uuringust pisut muud. Kuigi sel ajal, mil vanemad töötavad välismaal ning lapsed on nendest eemal kodumaal, võivad peresuhted muutuda pingelisemaks, siis pärast vanemate töömigratsiooni lõppu võib laste heaolu paraneda.
Kui vanemad tagasi koju tulevad, on mõlemal poolel olemas äraoleku kogemus. See omakorda paneb nii vanemaid kui lapsi enam väärtustama ühiselt veedetud aega ja nii võivadki suhted paraneda. Näiteks tõid mõned intervjueeritud vanemad välja, et kodus olles püüavad nad veeta võimalikult palju aega koos lapsega. Lisaks tõid mõned intervjueeritud vanemad välja, et igapäevaste asjade üle varasemast vähem vaieldakse lapsega, mistõttu on ka pingeid vähem ja osatakse üksteist enam väärtustada.
Ettepanekud: teavitustöö ja teatamiskohustus
Lisaks infovoldikutele ja koolitustele, mida võiks teha eraldi vanematele, lastele ja ametnikele, soovitatakse uuringus seda, et vanemad teavitaksid äraolekust kooli ja lasteaeda. Nii oskaksid lastega tegelevad õpetajad paremini märgata lapse hakkamasaamise raskusi, teavitada sellest vanemaid ja pakkuda vajadusel koostöös nende ja spetsialistidega abi. Kindlasti on vajalik, et kool teaks ka selle inimese kontakte, kes kannab vanemate äraolekul lapse eest hoolt, et vajadusel saaks kiiresti ühendust võtta, märgitakse raportis.
Nii hoolitsuseta kui ka seadusliku esindajata jäänud lapsest teada saamist võiks hõlbustada see, kui lapsevanemad oleksid kohustatud teatama välisriiki tööle asumisest või peaks tööandja teavitama ametnikke töötaja pikemaajalistest välislähetustest. Tegelikult lasub kohustus teavitada enda ja lapse elukoha muutumisest vanematel ka praegu, kuid kuna selle kohustuse täitmise kohta puudub järelvalve, seda lihtsalt ei tehta. Kõige lihtsam oleks see, kui lapsevanemal lasuks kohustus anda välismaale tööle asumisest teada kohalikule omavalitsusele.
Sotsiaalministeerium soovib selle uuringu tulemuste ja ettepanekute põhjal koostada loogilise sündmuste järgnevuse, millest oleks võimalik vanematel, ametnikel, õpetajatel ning arstidel ja politseil juhinduda ning tegeleda nende lastega, kes jäävad Eestisse omapäi elama.