Volli Kalm: kas sõnum ununeb aastaga?

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm (Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool)
Volli Kalm, TÜ rektor
28.09.2016 5:39
Rubriik: Ühiskond

Aasta tagasi suvel ilmus vabariigi Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raport teadus- ja kõrgharidusasutuste reformi vajadusest.

Raporti kokku kirjutanud “avatud uksest sisse murdev diletant ja tehnokraatlik-administraator” Gunnar Okk suutis kõrghariduses ja teaduses hõivatuid inspireerida sedavõrd, et kadedust võiksid tunda kõik sama valdkonna riiklikud strateegiad.

Ei mäleta, et TAN-i raporti esimeses lauses nimetatud “Teadmistepõhise Eesti” vastuvõtmine 2014. aastal oleks sarnast reaktsiooni tekitanud. Ometi on just see, koos “Eesti elukestva õppe strateegia 2020-ga” need riiklikult heakskiidetud kavad, mille suhtes võiks öelda, et raport tuli osaliselt lahtist ust avama. Seda oma rõhumisega kvaliteedile, konkurentsivõimele, ühiskonna arengusse panustamisele, toimimisele globaalselt avatud keskkonnas, aga eesti keelt säilitades.

Miks siis strateegiaid ja nende koostajaid pole diletantlikkuses või tehnokraatlikkuses süüdistatud, küll aga seda raportit?

Põhjusi võib olla kaks: esiteks, strateegiaid pole suure hulga varasemate ja täitmata jäänud arengukavade kogemusest üldse loetudki, või siis seepärast, et need strateegiad on oma tegevuskavades jäänud ebakonkreetseks. Raport läheb aga detailidesse, nimeliselt ja radikaalselt, välistades tabud ja hoiaku, et “mis minu asutusest ja töökohast nüüd saab”.

Üsna ilmekas on asjaolu, et toimunud ja praeguseks vaibunud avalik diskussioon ei vaidlustanud raportis taas korratud vajadust teha riiklikul tasemel strateegilisi valikuid, mis viiksid hariduse ja teaduse kvaliteedi tõusule, suurendaks nende eesmärgipärasust ja sellega seoses ka konkurentsivõimet. Olekski arusaamatu, kui neis soovides konsensust poleks. Järelikult on probleemid mitte ühiselt mõistetud eesmärkides ja vajaduses teha strateegilisi otsuseid, vaid julguses neid teha konkreetsete tegudena. Sama ütleb tööandjate keskliidu tugev toetusavaldus kõrghariduse ja teaduskorralduse sisulisele reformimisele, aga seda koos viitega, et eriti rahvuskultuuri puudutava õppe ja teaduse korraldust ei saa reformida ainult majandusloogikale tuginedes.

Eesti kõrghariduse ja teaduse praegune suhteliselt hea seis, eriti ajalooliste saatusekaaslastega võrreldes, tugineb 90-datel tehtud reformi- ja rahastamisotsustel. Paraku see eelis ja hoog hakkab kaduma, sest kokkulepitud eesmärke ei täideta ei sisulistes reformides ega rahastamises.

90-datel polnud riiklikke strateegiaid ega TAN-i raportit, kuid otsustajatel jätkus meelekindlust alustada Eesti teaduste akadeemia uurimisinstituutide integreerimist ülikoolidega.

Selle esimese konsolideerimislainega ülikoolidega ühinenud instituudid (füüsika instituudi ja Eesti mereinstituudi ühendamine Tartu ülikooliga; keemia, küberneetika, geoloogia ja energeetika instituudid Tallinna tehnikaülikooliga; zooloogia ja botaanika instituut Eesti maaülikooliga; ökoloogia ja ajaloo instituudid Tallinna ülikooliga) on paari erandiga täielikult integreerunud ülikoolide töösse. Kõik need instituudid või nende järeltulijad on kindlasti oma teadusliku taseme ning rahvusvahelise nähtavuse poolest paremad kui enne ja nii mõnegi jaoks kadus oht kollektiivselt pensioneeruda.

Analoogne on situatsioon ülikoolidega ühinenud kõrgkoolidega (Narva kõrgkool, Tartu õpetajate seminar, õigusinstituut, Pärnu majanduskool, Viljandi kultuuriakadeemia ühinesid TÜ-ga; Virumaa kõrgkool ja Tallinna kommertskool TTÜ-ga ja Tallinna pedagoogiline seminar ja Eesti humanitaarinstituut TLÜ-ga). Päris mitmel kõrgkoolil nii hästi ei läinud ja neist on tänaseks saanud ajalugu.

Tollel perioodil õnnestus isegi Baltimaade-üleselt koondada kõrgeim militaarharidus Balti kaitsekolledžisse. Kahjuks jäi sama tegemata kõrgemas merendus- ja lennundushariduses ning nüüd pingutavad väikesed riigid oma väikeste ja kallite kõrgkoolide ja erialadega omaette. Mõned näited teadus- ja haridusasutuste ühinemisest ülikoolidega (Akadeemia Nord, mereakadeemia, Eesti geenivaramu) on ka selle sajandi algusest olemas.

Kas keegi oskaks näidata kahju, mida need konsolideerimised on toonud Eesti kõrgharidusele ja teadusele? Miks peaksid ülikoolid teadusinstituutides tehtava teaduse ära tapma?

Pigem tugineb meie eelpool viidatud suhteliselt hea teaduse ja kõrghariduse tase toonastele otsustele, millele viimasel kümnendil on jõulist tuge andnud Euroopa Liidu tõukefondid.

Tähtsaim, mis saavutati on teaduse laiem kaasamine kõrgharidusse, sest olulisim, millega ülikoolid ühiskonda teenivad, on haritud inimesed. Alles seejärel tulevad teenused avalikkusele, rakendused tööstusele ja kõik muu millega targad inimesed ühiskonda rikastavad.

Paraku on arenguhoog seisma jäämas, siseriiklik rahastus ei kasva juba rida aastaid. Välisabi-sõltuvus seevastu kasvab, vaatamata sellele, et 2018. aastast peaksid rakenduma abist väljumise strateegiad.

Ülikoolidevaheline kõrghariduse vastutusvaldkondade ära jaotamine on toimunud vaid kosmeetilises vormis ja sisulist dubleerimist pole vähendatud. Tüüpiline ja paljukorratud näide on õigusteaduse õpetamine kolmes ülikoolis; riigiteaduste, avaliku halduse või nende lihtsalt teise nimega “lähisugulaste” õpetamine toimub neljas ülikoolis; majandust ja selle alajaotusi uuritakse-koolitatakse samuti neljas ülikoolis. Selliseid näiteid on veel ja argument kodumaise konkurentsi tekitamises ei ole tõsiselt võetav olukorras, kus riiklikuks, sh ülikoolide eesmärgiks on rahvusvaheline konkurentsivõime.

Miks õpib OECD riikides 6000 ehk ühe keskmise Eesti ülikooli jagu Eestist pärit üliõpilasi, paljud neist erialadel, mida kodumaal õpetame pea igas ülikoolis?

Ilmselt sellepärast, et nemad on juba enne minekut mõistnud, mida tähendab konkurentsivõime avatud maailmas! Neid noori oleks Eestisse, sealhulgas ülikoolidesse tagasi vaja, siis areneks ka meie arusaam tegelikust ehk globaalsest konkurentsikeskkonnast.

Samas oleks ebaõige igasse kodumaisesse dubleerimisse ühetaoliselt negatiivselt suhtuda. Loodusteaduste ja tehnika õppesuunad on riiklikult prioriteetseteks nimetatud ja ülikoolidelt oodatakse rohkem just neid lõpetajaid. Paraku ei saa mõned ülikoolid neile erialadele planeeritud õppijate arvu täis isegi täiendavat vastuvõttu korraldades. Puudu jääb ka õpetajaks õppida soovijaid, kuid mõlema näite puhul on suur osa probleemide põhjustest – eelkõige hilisema töö atraktiivsus ja ühiskondlik tunnustus – väljaspool ülikoolide mõjuvälja.

Meie üldisem probleem ja mitte ainult teaduses ning kõrghariduses, seisneb selles, et me ei soovi teadvustada (strateegiatesse kirjutatud) eesmärkide ja selleks kavandatud tegevuste mittevastavust.

Šveits, Singapur ja Taani on mõned meie eeskuju-ühiskonnad kõrghariduse, tehnoloogilise arengu ja innovatiivsuse osas. Soovime oma kodus sarnaseid arenguid, kuid kõrgharidussektori finantseerimine jääb 2,5 korda eeskujudest maha! Tänased kodumaised võimalused ei anna paraku optimismi varsti Taanile ja teistele rahastamises järele jõuda. Seda enam peame olemasolevat ressurssi võimalikult vähe hajutama ja teaduse ning kõrghariduse maksimaalselt integreerima. See oli ka TAN-i raporti põhisõnum ja nüüd oleks aeg esimeste otsuste ning järgmiste ettevalmistamiseni jõuda. Meil on omaenda minevikust selliste reformide positiivne kogemus olemas.

On arusaadav, et emotsionaalselt ja poliitilisele kapitalile mõeldes pole kerge langetada otsuseid, millest lähiajal tuleb vaid lisatööd ja pahandusi ning positiivne ilmneb võibolla alles 5–10 aasta pärast. Aga see oleks riigimehelik.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.