Volli Kalm: kas sõnum ununeb aastaga?

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm (Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool)
Volli Kalm, TÜ rektor
28.09.2016 5:39
Rubriik: Ühiskond

Aasta tagasi suvel ilmus vabariigi Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raport teadus- ja kõrgharidusasutuste reformi vajadusest.

Raporti kokku kirjutanud “avatud uksest sisse murdev diletant ja tehnokraatlik-administraator” Gunnar Okk suutis kõrghariduses ja teaduses hõivatuid inspireerida sedavõrd, et kadedust võiksid tunda kõik sama valdkonna riiklikud strateegiad.

Ei mäleta, et TAN-i raporti esimeses lauses nimetatud “Teadmistepõhise Eesti” vastuvõtmine 2014. aastal oleks sarnast reaktsiooni tekitanud. Ometi on just see, koos “Eesti elukestva õppe strateegia 2020-ga” need riiklikult heakskiidetud kavad, mille suhtes võiks öelda, et raport tuli osaliselt lahtist ust avama. Seda oma rõhumisega kvaliteedile, konkurentsivõimele, ühiskonna arengusse panustamisele, toimimisele globaalselt avatud keskkonnas, aga eesti keelt säilitades.

Miks siis strateegiaid ja nende koostajaid pole diletantlikkuses või tehnokraatlikkuses süüdistatud, küll aga seda raportit?

Põhjusi võib olla kaks: esiteks, strateegiaid pole suure hulga varasemate ja täitmata jäänud arengukavade kogemusest üldse loetudki, või siis seepärast, et need strateegiad on oma tegevuskavades jäänud ebakonkreetseks. Raport läheb aga detailidesse, nimeliselt ja radikaalselt, välistades tabud ja hoiaku, et “mis minu asutusest ja töökohast nüüd saab”.

Üsna ilmekas on asjaolu, et toimunud ja praeguseks vaibunud avalik diskussioon ei vaidlustanud raportis taas korratud vajadust teha riiklikul tasemel strateegilisi valikuid, mis viiksid hariduse ja teaduse kvaliteedi tõusule, suurendaks nende eesmärgipärasust ja sellega seoses ka konkurentsivõimet. Olekski arusaamatu, kui neis soovides konsensust poleks. Järelikult on probleemid mitte ühiselt mõistetud eesmärkides ja vajaduses teha strateegilisi otsuseid, vaid julguses neid teha konkreetsete tegudena. Sama ütleb tööandjate keskliidu tugev toetusavaldus kõrghariduse ja teaduskorralduse sisulisele reformimisele, aga seda koos viitega, et eriti rahvuskultuuri puudutava õppe ja teaduse korraldust ei saa reformida ainult majandusloogikale tuginedes.

Eesti kõrghariduse ja teaduse praegune suhteliselt hea seis, eriti ajalooliste saatusekaaslastega võrreldes, tugineb 90-datel tehtud reformi- ja rahastamisotsustel. Paraku see eelis ja hoog hakkab kaduma, sest kokkulepitud eesmärke ei täideta ei sisulistes reformides ega rahastamises.

90-datel polnud riiklikke strateegiaid ega TAN-i raportit, kuid otsustajatel jätkus meelekindlust alustada Eesti teaduste akadeemia uurimisinstituutide integreerimist ülikoolidega.

Selle esimese konsolideerimislainega ülikoolidega ühinenud instituudid (füüsika instituudi ja Eesti mereinstituudi ühendamine Tartu ülikooliga; keemia, küberneetika, geoloogia ja energeetika instituudid Tallinna tehnikaülikooliga; zooloogia ja botaanika instituut Eesti maaülikooliga; ökoloogia ja ajaloo instituudid Tallinna ülikooliga) on paari erandiga täielikult integreerunud ülikoolide töösse. Kõik need instituudid või nende järeltulijad on kindlasti oma teadusliku taseme ning rahvusvahelise nähtavuse poolest paremad kui enne ja nii mõnegi jaoks kadus oht kollektiivselt pensioneeruda.

Analoogne on situatsioon ülikoolidega ühinenud kõrgkoolidega (Narva kõrgkool, Tartu õpetajate seminar, õigusinstituut, Pärnu majanduskool, Viljandi kultuuriakadeemia ühinesid TÜ-ga; Virumaa kõrgkool ja Tallinna kommertskool TTÜ-ga ja Tallinna pedagoogiline seminar ja Eesti humanitaarinstituut TLÜ-ga). Päris mitmel kõrgkoolil nii hästi ei läinud ja neist on tänaseks saanud ajalugu.

Tollel perioodil õnnestus isegi Baltimaade-üleselt koondada kõrgeim militaarharidus Balti kaitsekolledžisse. Kahjuks jäi sama tegemata kõrgemas merendus- ja lennundushariduses ning nüüd pingutavad väikesed riigid oma väikeste ja kallite kõrgkoolide ja erialadega omaette. Mõned näited teadus- ja haridusasutuste ühinemisest ülikoolidega (Akadeemia Nord, mereakadeemia, Eesti geenivaramu) on ka selle sajandi algusest olemas.

Kas keegi oskaks näidata kahju, mida need konsolideerimised on toonud Eesti kõrgharidusele ja teadusele? Miks peaksid ülikoolid teadusinstituutides tehtava teaduse ära tapma?

Pigem tugineb meie eelpool viidatud suhteliselt hea teaduse ja kõrghariduse tase toonastele otsustele, millele viimasel kümnendil on jõulist tuge andnud Euroopa Liidu tõukefondid.

Tähtsaim, mis saavutati on teaduse laiem kaasamine kõrgharidusse, sest olulisim, millega ülikoolid ühiskonda teenivad, on haritud inimesed. Alles seejärel tulevad teenused avalikkusele, rakendused tööstusele ja kõik muu millega targad inimesed ühiskonda rikastavad.

Paraku on arenguhoog seisma jäämas, siseriiklik rahastus ei kasva juba rida aastaid. Välisabi-sõltuvus seevastu kasvab, vaatamata sellele, et 2018. aastast peaksid rakenduma abist väljumise strateegiad.

Ülikoolidevaheline kõrghariduse vastutusvaldkondade ära jaotamine on toimunud vaid kosmeetilises vormis ja sisulist dubleerimist pole vähendatud. Tüüpiline ja paljukorratud näide on õigusteaduse õpetamine kolmes ülikoolis; riigiteaduste, avaliku halduse või nende lihtsalt teise nimega “lähisugulaste” õpetamine toimub neljas ülikoolis; majandust ja selle alajaotusi uuritakse-koolitatakse samuti neljas ülikoolis. Selliseid näiteid on veel ja argument kodumaise konkurentsi tekitamises ei ole tõsiselt võetav olukorras, kus riiklikuks, sh ülikoolide eesmärgiks on rahvusvaheline konkurentsivõime.

Miks õpib OECD riikides 6000 ehk ühe keskmise Eesti ülikooli jagu Eestist pärit üliõpilasi, paljud neist erialadel, mida kodumaal õpetame pea igas ülikoolis?

Ilmselt sellepärast, et nemad on juba enne minekut mõistnud, mida tähendab konkurentsivõime avatud maailmas! Neid noori oleks Eestisse, sealhulgas ülikoolidesse tagasi vaja, siis areneks ka meie arusaam tegelikust ehk globaalsest konkurentsikeskkonnast.

Samas oleks ebaõige igasse kodumaisesse dubleerimisse ühetaoliselt negatiivselt suhtuda. Loodusteaduste ja tehnika õppesuunad on riiklikult prioriteetseteks nimetatud ja ülikoolidelt oodatakse rohkem just neid lõpetajaid. Paraku ei saa mõned ülikoolid neile erialadele planeeritud õppijate arvu täis isegi täiendavat vastuvõttu korraldades. Puudu jääb ka õpetajaks õppida soovijaid, kuid mõlema näite puhul on suur osa probleemide põhjustest – eelkõige hilisema töö atraktiivsus ja ühiskondlik tunnustus – väljaspool ülikoolide mõjuvälja.

Meie üldisem probleem ja mitte ainult teaduses ning kõrghariduses, seisneb selles, et me ei soovi teadvustada (strateegiatesse kirjutatud) eesmärkide ja selleks kavandatud tegevuste mittevastavust.

Šveits, Singapur ja Taani on mõned meie eeskuju-ühiskonnad kõrghariduse, tehnoloogilise arengu ja innovatiivsuse osas. Soovime oma kodus sarnaseid arenguid, kuid kõrgharidussektori finantseerimine jääb 2,5 korda eeskujudest maha! Tänased kodumaised võimalused ei anna paraku optimismi varsti Taanile ja teistele rahastamises järele jõuda. Seda enam peame olemasolevat ressurssi võimalikult vähe hajutama ja teaduse ning kõrghariduse maksimaalselt integreerima. See oli ka TAN-i raporti põhisõnum ja nüüd oleks aeg esimeste otsuste ning järgmiste ettevalmistamiseni jõuda. Meil on omaenda minevikust selliste reformide positiivne kogemus olemas.

On arusaadav, et emotsionaalselt ja poliitilisele kapitalile mõeldes pole kerge langetada otsuseid, millest lähiajal tuleb vaid lisatööd ja pahandusi ning positiivne ilmneb võibolla alles 5–10 aasta pärast. Aga see oleks riigimehelik.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.