Volli Kalm: kas sõnum ununeb aastaga?

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm (Foto: Andres Tennus, Tartu ülikool)
Volli Kalm, TÜ rektor
28.09.2016 5:39
Rubriik: Ühiskond

Aasta tagasi suvel ilmus vabariigi Teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raport teadus- ja kõrgharidusasutuste reformi vajadusest.

Raporti kokku kirjutanud “avatud uksest sisse murdev diletant ja tehnokraatlik-administraator” Gunnar Okk suutis kõrghariduses ja teaduses hõivatuid inspireerida sedavõrd, et kadedust võiksid tunda kõik sama valdkonna riiklikud strateegiad.

Ei mäleta, et TAN-i raporti esimeses lauses nimetatud “Teadmistepõhise Eesti” vastuvõtmine 2014. aastal oleks sarnast reaktsiooni tekitanud. Ometi on just see, koos “Eesti elukestva õppe strateegia 2020-ga” need riiklikult heakskiidetud kavad, mille suhtes võiks öelda, et raport tuli osaliselt lahtist ust avama. Seda oma rõhumisega kvaliteedile, konkurentsivõimele, ühiskonna arengusse panustamisele, toimimisele globaalselt avatud keskkonnas, aga eesti keelt säilitades.

Miks siis strateegiaid ja nende koostajaid pole diletantlikkuses või tehnokraatlikkuses süüdistatud, küll aga seda raportit?

Põhjusi võib olla kaks: esiteks, strateegiaid pole suure hulga varasemate ja täitmata jäänud arengukavade kogemusest üldse loetudki, või siis seepärast, et need strateegiad on oma tegevuskavades jäänud ebakonkreetseks. Raport läheb aga detailidesse, nimeliselt ja radikaalselt, välistades tabud ja hoiaku, et “mis minu asutusest ja töökohast nüüd saab”.

Üsna ilmekas on asjaolu, et toimunud ja praeguseks vaibunud avalik diskussioon ei vaidlustanud raportis taas korratud vajadust teha riiklikul tasemel strateegilisi valikuid, mis viiksid hariduse ja teaduse kvaliteedi tõusule, suurendaks nende eesmärgipärasust ja sellega seoses ka konkurentsivõimet. Olekski arusaamatu, kui neis soovides konsensust poleks. Järelikult on probleemid mitte ühiselt mõistetud eesmärkides ja vajaduses teha strateegilisi otsuseid, vaid julguses neid teha konkreetsete tegudena. Sama ütleb tööandjate keskliidu tugev toetusavaldus kõrghariduse ja teaduskorralduse sisulisele reformimisele, aga seda koos viitega, et eriti rahvuskultuuri puudutava õppe ja teaduse korraldust ei saa reformida ainult majandusloogikale tuginedes.

Eesti kõrghariduse ja teaduse praegune suhteliselt hea seis, eriti ajalooliste saatusekaaslastega võrreldes, tugineb 90-datel tehtud reformi- ja rahastamisotsustel. Paraku see eelis ja hoog hakkab kaduma, sest kokkulepitud eesmärke ei täideta ei sisulistes reformides ega rahastamises.

90-datel polnud riiklikke strateegiaid ega TAN-i raportit, kuid otsustajatel jätkus meelekindlust alustada Eesti teaduste akadeemia uurimisinstituutide integreerimist ülikoolidega.

Selle esimese konsolideerimislainega ülikoolidega ühinenud instituudid (füüsika instituudi ja Eesti mereinstituudi ühendamine Tartu ülikooliga; keemia, küberneetika, geoloogia ja energeetika instituudid Tallinna tehnikaülikooliga; zooloogia ja botaanika instituut Eesti maaülikooliga; ökoloogia ja ajaloo instituudid Tallinna ülikooliga) on paari erandiga täielikult integreerunud ülikoolide töösse. Kõik need instituudid või nende järeltulijad on kindlasti oma teadusliku taseme ning rahvusvahelise nähtavuse poolest paremad kui enne ja nii mõnegi jaoks kadus oht kollektiivselt pensioneeruda.

Analoogne on situatsioon ülikoolidega ühinenud kõrgkoolidega (Narva kõrgkool, Tartu õpetajate seminar, õigusinstituut, Pärnu majanduskool, Viljandi kultuuriakadeemia ühinesid TÜ-ga; Virumaa kõrgkool ja Tallinna kommertskool TTÜ-ga ja Tallinna pedagoogiline seminar ja Eesti humanitaarinstituut TLÜ-ga). Päris mitmel kõrgkoolil nii hästi ei läinud ja neist on tänaseks saanud ajalugu.

Tollel perioodil õnnestus isegi Baltimaade-üleselt koondada kõrgeim militaarharidus Balti kaitsekolledžisse. Kahjuks jäi sama tegemata kõrgemas merendus- ja lennundushariduses ning nüüd pingutavad väikesed riigid oma väikeste ja kallite kõrgkoolide ja erialadega omaette. Mõned näited teadus- ja haridusasutuste ühinemisest ülikoolidega (Akadeemia Nord, mereakadeemia, Eesti geenivaramu) on ka selle sajandi algusest olemas.

Kas keegi oskaks näidata kahju, mida need konsolideerimised on toonud Eesti kõrgharidusele ja teadusele? Miks peaksid ülikoolid teadusinstituutides tehtava teaduse ära tapma?

Pigem tugineb meie eelpool viidatud suhteliselt hea teaduse ja kõrghariduse tase toonastele otsustele, millele viimasel kümnendil on jõulist tuge andnud Euroopa Liidu tõukefondid.

Tähtsaim, mis saavutati on teaduse laiem kaasamine kõrgharidusse, sest olulisim, millega ülikoolid ühiskonda teenivad, on haritud inimesed. Alles seejärel tulevad teenused avalikkusele, rakendused tööstusele ja kõik muu millega targad inimesed ühiskonda rikastavad.

Paraku on arenguhoog seisma jäämas, siseriiklik rahastus ei kasva juba rida aastaid. Välisabi-sõltuvus seevastu kasvab, vaatamata sellele, et 2018. aastast peaksid rakenduma abist väljumise strateegiad.

Ülikoolidevaheline kõrghariduse vastutusvaldkondade ära jaotamine on toimunud vaid kosmeetilises vormis ja sisulist dubleerimist pole vähendatud. Tüüpiline ja paljukorratud näide on õigusteaduse õpetamine kolmes ülikoolis; riigiteaduste, avaliku halduse või nende lihtsalt teise nimega “lähisugulaste” õpetamine toimub neljas ülikoolis; majandust ja selle alajaotusi uuritakse-koolitatakse samuti neljas ülikoolis. Selliseid näiteid on veel ja argument kodumaise konkurentsi tekitamises ei ole tõsiselt võetav olukorras, kus riiklikuks, sh ülikoolide eesmärgiks on rahvusvaheline konkurentsivõime.

Miks õpib OECD riikides 6000 ehk ühe keskmise Eesti ülikooli jagu Eestist pärit üliõpilasi, paljud neist erialadel, mida kodumaal õpetame pea igas ülikoolis?

Ilmselt sellepärast, et nemad on juba enne minekut mõistnud, mida tähendab konkurentsivõime avatud maailmas! Neid noori oleks Eestisse, sealhulgas ülikoolidesse tagasi vaja, siis areneks ka meie arusaam tegelikust ehk globaalsest konkurentsikeskkonnast.

Samas oleks ebaõige igasse kodumaisesse dubleerimisse ühetaoliselt negatiivselt suhtuda. Loodusteaduste ja tehnika õppesuunad on riiklikult prioriteetseteks nimetatud ja ülikoolidelt oodatakse rohkem just neid lõpetajaid. Paraku ei saa mõned ülikoolid neile erialadele planeeritud õppijate arvu täis isegi täiendavat vastuvõttu korraldades. Puudu jääb ka õpetajaks õppida soovijaid, kuid mõlema näite puhul on suur osa probleemide põhjustest – eelkõige hilisema töö atraktiivsus ja ühiskondlik tunnustus – väljaspool ülikoolide mõjuvälja.

Meie üldisem probleem ja mitte ainult teaduses ning kõrghariduses, seisneb selles, et me ei soovi teadvustada (strateegiatesse kirjutatud) eesmärkide ja selleks kavandatud tegevuste mittevastavust.

Šveits, Singapur ja Taani on mõned meie eeskuju-ühiskonnad kõrghariduse, tehnoloogilise arengu ja innovatiivsuse osas. Soovime oma kodus sarnaseid arenguid, kuid kõrgharidussektori finantseerimine jääb 2,5 korda eeskujudest maha! Tänased kodumaised võimalused ei anna paraku optimismi varsti Taanile ja teistele rahastamises järele jõuda. Seda enam peame olemasolevat ressurssi võimalikult vähe hajutama ja teaduse ning kõrghariduse maksimaalselt integreerima. See oli ka TAN-i raporti põhisõnum ja nüüd oleks aeg esimeste otsuste ning järgmiste ettevalmistamiseni jõuda. Meil on omaenda minevikust selliste reformide positiivne kogemus olemas.

On arusaadav, et emotsionaalselt ja poliitilisele kapitalile mõeldes pole kerge langetada otsuseid, millest lähiajal tuleb vaid lisatööd ja pahandusi ning positiivne ilmneb võibolla alles 5–10 aasta pärast. Aga see oleks riigimehelik.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.