Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...

(Foto: Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
30.11.2016 13:20
Rubriik: Ühiskond

Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

Boyle'i ja Austraalias asuva New Englandi ülikooli psühholoogi Kathryn McKay teemat käsitlev essee ''Imepärane vale'' viis hiljuti nii mõneski tabloidis pealkirjadeni nagu ''Akadeemikutest Grinchid tituleerisid jõuluvana lapsi kahjustavaks valeks'' või ''Idioodist doktorit nuheldi väidete eest, et jõuluvana pole olemas ja vanemad kahjustavad muud väites oma lapsi''. ERR Novaator uuris psühholoogilt, miks ta inimeste tuju rikkuda otsustas.

Kõigepealt, kuidas idee sellel teemal essee kirjutada üleüldse sündis? See pole ei Teie ega McKay tüüpiline uurimisteema.
Mõte oli tegelikult õhus aastaid. Nagu essees mainisin, me oleme kõik kunagi lapsed olnud ja ka meil endil on enamasti millalgi lapsed. Hakkasin juba ülikooli astudes mõtlema, kas moraalselt on ikka õige neile valetada. Nüüd leidsin viimaks aega mõtted paberile panna.

Mõnel tasemel võib öelda, et ühiskond on valgetest valedest niigi läbi imbunud. Mis muudab lapsed erijuhtumiks, et sellele peaks kuidagi eriliselt tähelepanu pöörama?
See on täielikult tõsi. Essee ilmus eelmisel nädalal. Sellest asjast saadik on teemapüsitust peegeldatud kümneteks artiklites enam kui 30 keeles ja läinud täielikult viraalseks. Inimestele läheb teema selgelt hinge.

Kuid töö tuumaks pole tegelikult see, et inimesed ei tohiks valgeid valesid kasutada või väikesel viisil petta. Esitasime lihtsa küsimuse, kas inimesed ise on nende laiast levikust teadlikud või miks selliseid situatsioone üleüldse loome. Kasutasime jõule aastaajale-kohase näitena. Essee oli mõeldud küllaltki kergekoelise ja mängulisena, kuid muundus mõnes ajalehes surmtõsiseks.

Mis siis on need peamised ''ohud'', millesse vanemad oma lapsi jõulude valget valet kasutada panna võivad või mida tuleks kohe kindlasti neid kasutades vältida?
Ma ei ütleks, et nende näol on tegu ohtude kui sellistega. On isegi veidi kohatu neid niimoodi nimetada. Umbes pooled telefonikõned ja e-kirjad, mis ma sain, olid päris kenad, teistes üritati mulle nii mõndagi selgeks teha. Mõned, see ei ole kohe kindlasti esinduslik valim, pidasid peamiseks probleemiks, et nende vanemad jätkasid neile valetamist isegi pärast seda, kui nad neilt ise otse jõuluvana kohta küsisid. See on ilmselt teema juures kõige tähtsam probleem.

Jõulud on iseenesest tore idee ja lapsepõlve tähtis osa, kuid kui su lapsed nuputavad iseseisvalt välja, et kingitusi teevad tegelikult vanemad, ei tohiks valetamist jätkata. Praegusel sotsiaalmeedia ja interneti ajastul on lastel seda lihtsalt kergem ära tabada.

Täiesti teine aspekt seostub vanemate majandusliku ebavõrdsusega. See määrab selle, milliseid kinke nende lapsed saavad. See ei tohiks ju nii olla. Võiks arvata, et need, kellel niigi elus asju vähem on, saavad suuremad kingid. Piltlikult öeldes, kui jõuluvana oleks olemas, poleks ta kohe kindlasti sotsialist.

Ja muidugi peame küsima, kas pikemat aega valetamine on kohane. Üks mulle kirjutanud inimene meenutas mulle noorusest hetke, kui ta sõbrad rääkisid talle mänguväljakul, et jõuluvana pole päris. Ta vastas seepeale, et tema vanemad ei valetaks talle. Teisisõnu usuvad lapsed millessegi oma vanemate tõttu ja see võib viia hilisemas elus probleemideni.

Mainisite ka essees, et ähvardada lapsi jõuluvanast ilma jätta, peaks olema karistusena täielikult välistatud?
Ma ei arva, et on eriti hea lapse kasvatamiseks rääkida, kuidas üks paks punase mantliga tüüp jätab sind kingitustest ilma, kui sa oma tuba ei korista või nõusid ei pese. Seda tüüpi kontrollmehhanismi kasutamine ei ole ilmselt parim lahendus.

Võib tekkida küsimus, miks me nii altilt jõuludega seotud müüte säilitame? Kindlasti on need kuidagi kasulikud, kui need on seni nii hästi ajahambale vastu pidanud. Isegi kui müüdid ei seisa alati kõige loogilisematel alustel...
Kindlasti kätkevad need endas teatavat kasu. Peame aga küsima, kas säilitame neid müüte laste või täiskasvanute jaoks. Elu on väga paljudele inimeste raske. Pole seega ime, et oleme loonud müütilisi ja fantastilisi maailmu. Olgu näiteks kasvõi nüüdiskultuuri ja aastaaega arvestades ''Tähtede sõda'', mille raames riietuvad täiskasvanud printsess Leiaks, Skywalkeriks ja Han Soloks ning lapsed kokkutulekule kaasa võtavad.

Kas see on normaalne käitumine? Tõenäoliselt on, aga see on samas ka näide sellest, kuidas täiskasvanud tahavad hoida kinni ideest, et kuskil on parem maailm.

On võimalik, et täiskasvanutes tekib aastate möödudes veendumus, et lapsepõlv või vähemalt osa sellest oli nende igapäevaelust märksa parem. Eriti jõulud, kuna need on olnud enamike jaoks maagiline aeg.

Toimetuses ja ka tuttavate seas tehtud kiirest küsitlusest selgus muu hulgas, et osad vanemad hoiavad müüti üleval, kuna kardavad, et vastasel juhul eralduvad nende lapsed üldisest massist ja langevad kiusamise ohvriks...
See on oluline. Muidugi ei usu kõik jõuluvanasse, ei räägi sellest näiteks religioossetel põhjustel oma lastele ning ei levita seega ka müüti. Samas ei taha nad teiste laste rõõmu rikkuda ja tunnevad end kohustatuna seda siiski tegema. Kuid on tõsi, et mõned vanemad üritavad kaitsta oma lapsi jõuluvana müüti säilitades neid nende naeruvääristamise eest. Seda mainis ka mulle paar vanemat. Kui saadad lapsed kooli, riietad sa nad kindlal viisil. See langeb samasse auku, kuna sa ei taha nende elu asjatult raskeks teha.

Teisalt ütlesid mõned, et jõulude valge vale pakub lastele ideaalset õppetundi. Maailmas ei tohiks kedagi jäägitult usaldada, kõige vähem oma vanemaid...
Seda mainisime essees ka meie. Võibolla on see väga raske õppetund, kuid mõistmine, et sugugi mitte kõik ei räägi alati tõtt, õpetab lapsi olema veidi skeptilisemad. Eluterve skeptitsism tuleb aga ainult kasuks. Mõnes mõttes võib see olla tõesti positiivne õppetund.

Isiklikust kogemusest rääkides ei mäleta ma, millal jõuluvanasse uskumise lõpetasin või seda üldse tegin. Nii on mul ka raske mõista, miks inimesed teema suhtes niivõrd hellad on või see neile nii palju korda läheb.

Minu enda jaoks olnud viimased paar päeva äärmiselt huvitavad. Seda on kajastanud nii palju väljaanded ja see on mõneti päris mõistatuslik. Naasin suhteliselt äsja pärast kuut aastat Austraaliast ja seal on inimesed loo peale kohe eriti vihased.

Arvan, et osaliselt taandub asi sellele, et paljud meediaväljaanded pole esseed ennast üldse lugenud, toetusid vaid pressiteatele ja hakkasid seejärel üksteist võimendama. Muidugi viis see selleni, et meid hakati esimeste autoritena kutsuma tujurikkujateks, kes nõuavad vanematelt, et nad jõuluvanast rääkimise lõpetaksid.

See on puhas jama, kuna küsisime vaid jõulude kontekstis küsimusi, kes neist valgetest valedest kasu lõikab või miks need üldse eksisteerivad, kuid see võttis hoopis proportsioonid. Kuigi vähemalt pani see inimesed loodetavasti mõtlema, millal on sobilik lastele valetada, eriti nooremas eas.

Kui meenutan hetke, kui sain ise teada, et jõuluvana pole olemas, olin ma väga pettunud. Ema viis mind endal pisarad kööki ja ütles mulle: ''Jah! Jõuluvana pole olemas,'' kuna ma talt seda otse küsisin. Kuid ma ei tohtinud sellest kellelegi rääkida. Mu vend oli minust kolm aastat noorem ja oli tähtis müüti ülal hoida, sest ta pidi sellest samuti iseseisvalt teada saama.

Intervjuud on toimetatud ja lühendatud.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.