Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...

(Foto: Reuters/Scanpix)
Jaan-Juhan Oidermaa
30.11.2016 13:20
Rubriik: Ühiskond

Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

Boyle'i ja Austraalias asuva New Englandi ülikooli psühholoogi Kathryn McKay teemat käsitlev essee ''Imepärane vale'' viis hiljuti nii mõneski tabloidis pealkirjadeni nagu ''Akadeemikutest Grinchid tituleerisid jõuluvana lapsi kahjustavaks valeks'' või ''Idioodist doktorit nuheldi väidete eest, et jõuluvana pole olemas ja vanemad kahjustavad muud väites oma lapsi''. ERR Novaator uuris psühholoogilt, miks ta inimeste tuju rikkuda otsustas.

Kõigepealt, kuidas idee sellel teemal essee kirjutada üleüldse sündis? See pole ei Teie ega McKay tüüpiline uurimisteema.
Mõte oli tegelikult õhus aastaid. Nagu essees mainisin, me oleme kõik kunagi lapsed olnud ja ka meil endil on enamasti millalgi lapsed. Hakkasin juba ülikooli astudes mõtlema, kas moraalselt on ikka õige neile valetada. Nüüd leidsin viimaks aega mõtted paberile panna.

Mõnel tasemel võib öelda, et ühiskond on valgetest valedest niigi läbi imbunud. Mis muudab lapsed erijuhtumiks, et sellele peaks kuidagi eriliselt tähelepanu pöörama?
See on täielikult tõsi. Essee ilmus eelmisel nädalal. Sellest asjast saadik on teemapüsitust peegeldatud kümneteks artiklites enam kui 30 keeles ja läinud täielikult viraalseks. Inimestele läheb teema selgelt hinge.

Kuid töö tuumaks pole tegelikult see, et inimesed ei tohiks valgeid valesid kasutada või väikesel viisil petta. Esitasime lihtsa küsimuse, kas inimesed ise on nende laiast levikust teadlikud või miks selliseid situatsioone üleüldse loome. Kasutasime jõule aastaajale-kohase näitena. Essee oli mõeldud küllaltki kergekoelise ja mängulisena, kuid muundus mõnes ajalehes surmtõsiseks.

Mis siis on need peamised ''ohud'', millesse vanemad oma lapsi jõulude valget valet kasutada panna võivad või mida tuleks kohe kindlasti neid kasutades vältida?
Ma ei ütleks, et nende näol on tegu ohtude kui sellistega. On isegi veidi kohatu neid niimoodi nimetada. Umbes pooled telefonikõned ja e-kirjad, mis ma sain, olid päris kenad, teistes üritati mulle nii mõndagi selgeks teha. Mõned, see ei ole kohe kindlasti esinduslik valim, pidasid peamiseks probleemiks, et nende vanemad jätkasid neile valetamist isegi pärast seda, kui nad neilt ise otse jõuluvana kohta küsisid. See on ilmselt teema juures kõige tähtsam probleem.

Jõulud on iseenesest tore idee ja lapsepõlve tähtis osa, kuid kui su lapsed nuputavad iseseisvalt välja, et kingitusi teevad tegelikult vanemad, ei tohiks valetamist jätkata. Praegusel sotsiaalmeedia ja interneti ajastul on lastel seda lihtsalt kergem ära tabada.

Täiesti teine aspekt seostub vanemate majandusliku ebavõrdsusega. See määrab selle, milliseid kinke nende lapsed saavad. See ei tohiks ju nii olla. Võiks arvata, et need, kellel niigi elus asju vähem on, saavad suuremad kingid. Piltlikult öeldes, kui jõuluvana oleks olemas, poleks ta kohe kindlasti sotsialist.

Ja muidugi peame küsima, kas pikemat aega valetamine on kohane. Üks mulle kirjutanud inimene meenutas mulle noorusest hetke, kui ta sõbrad rääkisid talle mänguväljakul, et jõuluvana pole päris. Ta vastas seepeale, et tema vanemad ei valetaks talle. Teisisõnu usuvad lapsed millessegi oma vanemate tõttu ja see võib viia hilisemas elus probleemideni.

Mainisite ka essees, et ähvardada lapsi jõuluvanast ilma jätta, peaks olema karistusena täielikult välistatud?
Ma ei arva, et on eriti hea lapse kasvatamiseks rääkida, kuidas üks paks punase mantliga tüüp jätab sind kingitustest ilma, kui sa oma tuba ei korista või nõusid ei pese. Seda tüüpi kontrollmehhanismi kasutamine ei ole ilmselt parim lahendus.

Võib tekkida küsimus, miks me nii altilt jõuludega seotud müüte säilitame? Kindlasti on need kuidagi kasulikud, kui need on seni nii hästi ajahambale vastu pidanud. Isegi kui müüdid ei seisa alati kõige loogilisematel alustel...
Kindlasti kätkevad need endas teatavat kasu. Peame aga küsima, kas säilitame neid müüte laste või täiskasvanute jaoks. Elu on väga paljudele inimeste raske. Pole seega ime, et oleme loonud müütilisi ja fantastilisi maailmu. Olgu näiteks kasvõi nüüdiskultuuri ja aastaaega arvestades ''Tähtede sõda'', mille raames riietuvad täiskasvanud printsess Leiaks, Skywalkeriks ja Han Soloks ning lapsed kokkutulekule kaasa võtavad.

Kas see on normaalne käitumine? Tõenäoliselt on, aga see on samas ka näide sellest, kuidas täiskasvanud tahavad hoida kinni ideest, et kuskil on parem maailm.

On võimalik, et täiskasvanutes tekib aastate möödudes veendumus, et lapsepõlv või vähemalt osa sellest oli nende igapäevaelust märksa parem. Eriti jõulud, kuna need on olnud enamike jaoks maagiline aeg.

Toimetuses ja ka tuttavate seas tehtud kiirest küsitlusest selgus muu hulgas, et osad vanemad hoiavad müüti üleval, kuna kardavad, et vastasel juhul eralduvad nende lapsed üldisest massist ja langevad kiusamise ohvriks...
See on oluline. Muidugi ei usu kõik jõuluvanasse, ei räägi sellest näiteks religioossetel põhjustel oma lastele ning ei levita seega ka müüti. Samas ei taha nad teiste laste rõõmu rikkuda ja tunnevad end kohustatuna seda siiski tegema. Kuid on tõsi, et mõned vanemad üritavad kaitsta oma lapsi jõuluvana müüti säilitades neid nende naeruvääristamise eest. Seda mainis ka mulle paar vanemat. Kui saadad lapsed kooli, riietad sa nad kindlal viisil. See langeb samasse auku, kuna sa ei taha nende elu asjatult raskeks teha.

Teisalt ütlesid mõned, et jõulude valge vale pakub lastele ideaalset õppetundi. Maailmas ei tohiks kedagi jäägitult usaldada, kõige vähem oma vanemaid...
Seda mainisime essees ka meie. Võibolla on see väga raske õppetund, kuid mõistmine, et sugugi mitte kõik ei räägi alati tõtt, õpetab lapsi olema veidi skeptilisemad. Eluterve skeptitsism tuleb aga ainult kasuks. Mõnes mõttes võib see olla tõesti positiivne õppetund.

Isiklikust kogemusest rääkides ei mäleta ma, millal jõuluvanasse uskumise lõpetasin või seda üldse tegin. Nii on mul ka raske mõista, miks inimesed teema suhtes niivõrd hellad on või see neile nii palju korda läheb.

Minu enda jaoks olnud viimased paar päeva äärmiselt huvitavad. Seda on kajastanud nii palju väljaanded ja see on mõneti päris mõistatuslik. Naasin suhteliselt äsja pärast kuut aastat Austraaliast ja seal on inimesed loo peale kohe eriti vihased.

Arvan, et osaliselt taandub asi sellele, et paljud meediaväljaanded pole esseed ennast üldse lugenud, toetusid vaid pressiteatele ja hakkasid seejärel üksteist võimendama. Muidugi viis see selleni, et meid hakati esimeste autoritena kutsuma tujurikkujateks, kes nõuavad vanematelt, et nad jõuluvanast rääkimise lõpetaksid.

See on puhas jama, kuna küsisime vaid jõulude kontekstis küsimusi, kes neist valgetest valedest kasu lõikab või miks need üldse eksisteerivad, kuid see võttis hoopis proportsioonid. Kuigi vähemalt pani see inimesed loodetavasti mõtlema, millal on sobilik lastele valetada, eriti nooremas eas.

Kui meenutan hetke, kui sain ise teada, et jõuluvana pole olemas, olin ma väga pettunud. Ema viis mind endal pisarad kööki ja ütles mulle: ''Jah! Jõuluvana pole olemas,'' kuna ma talt seda otse küsisin. Kuid ma ei tohtinud sellest kellelegi rääkida. Mu vend oli minust kolm aastat noorem ja oli tähtis müüti ülal hoida, sest ta pidi sellest samuti iseseisvalt teada saama.

Intervjuud on toimetatud ja lühendatud.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01 Uuendatud Eile 15:00

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    30.12

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    30.12

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    29.12

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    28.12

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    24.12

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    23.12

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    22.12

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    22.12

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Lõbus video: vahukommi eksperiment ilma vahukommita ja Eesti lastega
    21.12

    Stanfordi ülikoolis viidi juba 1960ndatel läbi esimene vahukommieksperiment, kus jäeti nelja-aastased lapsed üksi tuppa koos vahukommi või soolakringlikesega. Neile anti teada, et kui nad teatud aja ilma maiust söömata ära kannatavad, saavad nad preemiaks veel teisegi maiuse.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.

  • foto
    Tartu ülikool kuulutas välja rektori valimised
    2016

    Alates tänasest kuni 20. veebruarini saab esitada kandidaate Tartu ülikooli rektori ametikohale. Rektori valimised toimuvad uuel aastal 30. märtsil.

  • foto
    Galerii: Ligi 3000 osalejaga sTARTUp Day Tartus? Võimatu!
    2016

    Just nii oleksin reageerinud, kui keegi oleks veel suve lõpul öelnud, et 9. detsembril toimunud sTARTUp Day’le tuleb ligi 3000 osalejat ja registreerimine on vaja enne üritust sulgeda, kirjutab Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura.

  • foto
    Mobiilne raha aitab vaesusest pageda
    2016

    Kümnekonna aasta eest Kenyas juurutatud mobiilse raha süsteem päästis pea 200 000 leibkonda vaesusest. Tulemused viitavad, et sarnaste tõhusate ja turvaliste raha liigutamise kanalite loomine võiks parandada arengumaades tuhandete inimeste majanduslikku olukorda.

  • foto
    Akadeemilises loengus analüüsiti soolist võrdõiguslikkust
    2016

    Täna, 7. detsembril kell 16.15 toimus Tartu ülikooli aulas sotsiaalõiguse professori Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloeng „Sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?”.

  • foto
    Videolood: mida tehakse Eesti teaduse tippkeskustes?
    2016

    Tänavu märtsist tegutseb Eestis eurotoetuste abil üheksa teaduse tippkeskust. Toetuse maht tippkeskuse kohta on keskmiselt 4,3 miljonit eurot. Kuidas keskused selle rahaga Eesti ja maailma järgmise seitsme aasta vältel paremaks muudavad?

  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    2016

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    2016

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    2016

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    2016

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    2016

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    2016

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    2016

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.