Etnobotaanik: looduslike taimede kasutus tuleb n-ö emapiimaga kätte saada

Video
Marju Himma
11.09.2016 10:57
Rubriik: Ühiskond

Renata Sõukand on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ja ta on etnobotaanik ehk uurib, kuidas inimesed taimi kasutavad. See uurimisteema on aga niivõrd eriline, et Euroopa teadusnõukogu (ERC) on otsustanud seda toetada ligi 1,5 miljoni euroga.

Õigupoolest on tegu väga mitmes mõttes erilise uuringuga. Nimelt õnnestub ERC toetusraha saada vaid ligikaudu kümnendikul esitatud uurimisprojektidest.

Lõviosa toetustest läheb loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonda. Seega sotsiaal- või humanitaarvaldkonna uuringuprojektil selles konkurentsis läbi lüüa on juba iseenesest erakordne. Kui siia lisada veel fakt, et ERC grandi saajate hulgas on kaks kolmandikku mehed, on Renata Sõukandi uuringuprojekti saatnud edu väga silmapaistev.

ERR Novaator tegi Renata Sõukandiga juttu teadustööst ja edasistest plaanidest, mis ERC grandi toel teostamist ootavad.

Te olete humanitaarile üldse mitte omaselt palju rahvusvaheliselt publitseerinud. Kuidas teil etnobotaanika vallas nii palju teadusartikleid kirjutada õnnestub?

Nagu eelnevad ERC grandi saajad on öelnud, on selle saamise taga palju tööd. Teaduse eesmärk on otsida vastuseid ja lahendusi. Etnobotaanika uurimisteemad on üha jõulisemalt tõusmas päevakorda seoses loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse vähenemisega, kliimamuutuse ja toidujulgeolekuga.

Eesti oli muu maailma jaoks pikka aega muu maailma jaoks tundmatu maa, eks me Raivo Kallega püüdsime seda tasa teha. Kuna teema on interdistsiplinaarne, on avaldamisvõimalusi ka rohkem, kui kitsastel distsipliinidel, milledel on parimal juhul üks-kaks kõrgetasemelist ajakirja. Seetõttu on minul humanitaarina võimalik avaldada nii loodus- kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirjades.

Kui oluline on etnobotaanika juures bioloogia ja botaanika tundmine? Mis teadmised selleks peavad olema?

Etnobotaanika käsitleb taimede kasutamist. Selleks, et aru saada, mis taimest inimene räägib, on vaja teada saada selle taime täpne liik. Seal tulebki mängu botaanika, sest see taim määratakse botaanika meetoditega.

Herbaareksemplar, mida me kogume või pildistame ja ära määrame, on nagu sild eemilise ja eetilise vahel [eemiline lähenemine uurib käitumist kultuurist seestpoolt ja põhineb peamiselt ühel kultuuril; eetiline lähenemine uurib käitumist väljastpoolt kultuurisüsteemi ja põhineb mitmel kultuuril – toim].

Ehk siis herbaareksemplar on sild inimese-poolse kasutuse ja teaduse vahel. Ilma taime täpse liigi määramata ei ole võimalik kindlalt väita, mis taime inimene kasutab.

Näiteks on nii ajalooliselt kui ka veel praegu kesalille nimetatud kummeliks ja kasutatud selliselt. Nime järgi võime arvata ühte, kuid taimi täpselt määrates saame teada, et tegelikkus on palju mitmekesisem.

Kumb on kummel, kumb kesalill? Fotod: herba.folklore.ee/bio.edu.ee.

Kuidas erinevate riikide elanikud üldse suhtuvad tänapäeval sellesse, et minnakse metsa ja korjatakse taimi söögiks või ravimiseks? Ja kuidas eestlased selles pildis paistavad?

Kusjuures Lääne-Euroopas kasutatakse looduslikke taimi üsna ohtralt. Meil võib tekkida selline tunne küll, et me oleme nii erandlikud – elame metsas ja muudkui kasutame neid.

Võib-olla ühe inimese kohta kasutame me neid palju, aga Lääne-Euroopas on valik suurem ja mitmekesisem ning ilmselt tänu sellele kasutavad nad siiani rohkelt looduslikke taimi salatiks ja hautises, seda eeskätt maapiirkondades.

Samas Poolas, Ungaris ja Bulgaarias oli ja siiani on au sees looduslike liikide fermenteerimine ehk hapendamine. Selle kaudu tõstetakse nende toiteväärtust, on kergem seedida, hävivad teatud mürgised ühendid, aga ka kindlustatakse säilimine neil aastaaegadel, mil värsket ei ole saada.

Muidugi sõltub palju kohalikust taimestikust, mõnes kohas on see rikkalikum, teises vaesem. Palju sõltub ka rahvakultuurist ja -traditsioonist ning riike omavahel niimoodi võrrelda on väga raske.

Mõjutegureid on muidki. Palju teadmist on hääbunud ka seetõttu, et lihtsam on näiteks osta poest kilo hapukapsast, kui hakata seda kodus köögis hapendama.

Kas toidutootmiskultuur, millesse oleme tarbimisühiskonnas arenenud, avaldab mõju ka pärimusele?

Jah, just nii. Pärimus muutub pidevalt. Kui võrdleme tänapäeva ja minevikku, siis on vähemalt looduslike toidutaimede kasutamise juures suur vahe. Meil on just ilmumas üks uuring Saaremaa kohta, kus koos kollegi Raivo Kallega võrdleme, mida inimesed mäletavad lapsepõlvest, milliseid toidutaimi kasutati ja mida nad tänapäeval kasutavad.

Ligikaudu kolmandik on kasutusi, mida inimesed jätkasid terve elu jooksul. Kolmandik on taimi, mida kasutati ainult lapsepõlves ja mida hiljem ei ole inimene ise kasutanud.

Natuke vähem on sellist kasutust, mille kasutus lõpetati 20–5 aastat tagasi. Ehk inimesed kasutasid neid küll oma täiskasvanueas, aga enam ei kasuta.

Kümme protsenti on neid kasutusi, mille inimene omandab väljaspool lapsepõlve, mis näitab tegelikult, et kui sa lapsepõlves konkreetset kasutust ei omanda, siis täiskasvanueas enam kuigi palju ei eksperimenteeri.

Seega võib naljaga pooleks öelda, et looduslike toidutaimede kasutus tuleb n-ö emapiimaga kätte saada. Ravimtaimede puhul tulevad mängu teised mehhanismid.

Mis tähendab seda, et laps, kes kasvab üles Londoni või Berliini kesklinnas, kunagi päris metsa ei satugi, metsmaasikat ei korja ja seent ammugi mitte, ei hakka ta tõenäoliselt ka oma täiskasvanueas seda tegema?

Mõni võib-olla hakkab, sest on inimesi, kel on sügav huvi selle vastu. Aga enamik inimesi tegelikult ei lähe sinna: see on nende jaoks võõras.

Pikas perspektiivis tähendab see, et nii jääb meie toidulaud hoopis vaesemaks, sest kui seda taime tööstuslikult ei toodeta ja metsast teda keegi ei korja, siis ta kaob meie toidulaualt. Kas võib nii olla?

See on kahe otsaga küsimus. Metsast looduslikke taimi, marju ja seeni välja tuua on üsna aja- ja töömahukas. Kui on olemas juurdepääs tööstuslikult ehk masskasvatatud taimedele, on palju lihtsam neid saada.

Aga see puudutab eriti neid hetki, kus on vaja saada lisaks vitamiine, mineraale, mis looduslikes taimedes on olemas ja mida paljast riisist või kartulist ei ole võimalik kätte saada.

Teine probleem on loodusliku mitmekesisuse küsimus, mis puudutab ka meie toidulauda. Maailm on praegu väga lai ja avatud. Me saame endale lubada Aafrikast pärit toitu. Meile praegu tundub, et saame seda endale lubada. Aga kui üks hetk on piirid kinni?

Kui ühiskonnast kaob looduslike söögitaimede kasutamise teadmine, jääb järgi väga haavatav toidulaud.

"Palju teadmist on hääbunud ka seetõttu, et lihtsam on näiteks osta poest kilo hapukapsast kui hakata seda kodus köögis hapendama."

Eestlasi huvitab ikka küsimus, kas me oleme kuidagi erilised ja Valdur Mikita on sellele nüüd oma metsarahvaks olemise müüdiga kõvasti hoogu juurde andnud – tunneme metsalõhnu ja maitseid. Kui hästi me siis ikkagi neid looduslikke toidu- ja ravimtaimi tunneme ja kas oleme siin kuidagi teistest erilisemad?

Ma ei arva, et me oleme nii väga erilised. Võib-olla tõesti linnastunud Lääne-Euroopa osa suhtes oleme erilised, aga see on ainult aja küsimus, millal neile järgi jõuame.

Loomulikult on meil maal olemas inimesed, kes tunnevad loodust, kes oskavad eristada võilille paiselehest; kes oskavad kasutada – tundmisest ainuüksi on vähe, sa pead teadma, mida selle taimega teha.

Ma arvan, et eks see Mikita loodud müüt on vajalik. Näiteks selleks, et rahvas end kuidagi ühtsena tunneks, et leida kokkupuutepunkt ja viia mõni inimene tagasi loodusesse.

Aga see, et kõik maal elavad inimesed käivad kogu aeg loodusest taimi korjamas, on ikkagi müüt. Reaalsus on siiski teine. On neid, kes teavad ja kasutavad. Aga seda, kui palju neid ikkagi meie ühiskonnas on, me ikkagi ei tea.

Kui ma näiteks võrdlen Ukrainat ja Eestit, siis ma erilist vahet ei näe. Jõukates piirkondades kasutatakse vähem kui piirkondades, mis on eraldatud ja peavad ise endaga hakkama saama. Mitmekesisus ja leidlikkus on neis piirkondades samuti suurem.

Samas Valgevenes nägime väga palju ka suhtumist, et taimi küll tunti, kuid metsas ei käidud, kuna selleks polnud aega.

Kuidas tänapäeval levib teave looduslike taimede kasutamise kohta? Mil moel mõjutab näiteks sotsiaalmeedia seda, kui kiiresti ja milline info pärimust edasi kannab?

Välitööde ajal me küsime otse, kust inimesed üht või teist asja teavad. See on tavaliselt ka üsna selgelt äratuntav, kas tegu on perekonnast tulnud teadmise, mis on pigem samas piirkonnas laiemalt levinud kasutuste moodi või kirjanduse, televisiooni või interneti mõjuga. Interneti ja raamatu ajastu on mõjutanud päris palju ja kiiresti.

Käisime just Valgevenes vabatekkelistel turgudel, kus müüdi seeni ja taimi. Kui ma müüjate käest taimede kohta küsisin, siis üsna sageli oli vastuseks, et minge internetti ja vaadake järgi. “Seda kasutatakse selle, selle ja selle vastu – aga minge vaadake täpsemalt Internetist!” Paarikümnest inimesest vaid üks ütles, et vaadake raamatust järgi.

Rahvad, keda me uurima hakkame, on kõik kirjaoskajad ja neile on raamatu mõju olnud suur. Raamatute mõju on oluliselt lihtsam kindlaks teha, aga kui tegu on televisiooni ja internetiga, siis see infohulk on niivõrd suur, et mõju täpset allikat kätte saada on palju keerulisem.

Siit jõuamegi otsapidi teie teadusprojekti teema juurde. Nõukogude ajal levis taimede kohta kirjasõna samamoodi ja äkki sellel riigikorral ei olnudki mingit mõju?

Seda me saamegi teada, kas tsentraliseeritud riigikord tegelikult mõjus. Tegu on väikerahvastega, kellest ükski ei räägi vene keelt emakeelena, seega otseste mõjutajate valik on suhteliselt väike.

Nendest neljast etnilisest vähemusrahvast kaks olid jagatud Nõukogude Liidu piiriga juba peale Teist maailmasõda, teised kaks jagati hiljem nelja iseseisva riigi vahel. Praegu jagab neid rahvaid igal pool Euroopa Liidu ja (endiste) SRÜ riikide piir.

Mida te loodate teada saada?

Nagu üks projekti retsensent ütles, siis paljud küsimused, mida ma esitan, tunduvad triviaalsed, aga keegi pole seda seni teaduslikult tõestanud.

Näiteks see, et erinev majanduslik ja poliitiline kord mõjutab taimekasutust. Tundub loogiline, kuid kas ikka, kui kiiresti ja mis suunas?

Nõukogude ajal oli näiteks olemas loetelu ravimtaimedest, mida oli lubatud kasutada. Neid testiti, nende toime oli teaduslikult tõestatud ja arstid pididki soovitama neid inimestele.

Meil oli Ain Raaliga kunagi ühine artikkel, milles tuli välja, et ainult 25 protsenti rahvameditsiinitaimedest olid lubatute nimekirjas, neid oli õigus kasutada. Teistelegi otseselt kätt ette ei pandud, aga neid ei propageeritud ja neist ei kirjutatud, v.a erandjuhtudel.

Taimede kasutamist õpetati ka koolis, selleks olid lausa eraldi botaanika tunnid. Lapsed koostasid herbaariumi. See, muide, võiski mõjuda väga laastavalt rahvapärastele taimenimedele.

Nõukogude süsteemis tulid kõik käsud Moskvast. Eks kohapealsed inimesed said seda samuti mõjutada – need, kes olid piisavalt targad ja julged, said mõnest asjast viilida, umbes nagu ka meil praegu. See muster läks võrdlemisi sarnaselt erinevatesse liiduvabariikidesse laiali.

Meie tahaksimegi näha, kas näiteks suhtumises on mingeid sarnasusi. Me saame testida teatud asju. Kas tsentraliseeritus mõjutas taimede kasutamist? Kas ja kui palju on mõjutanud kirjandus?

Eestis ilmub praegugi kõiksugu taimeraamatuid. Inimesed tõid meile ka Saaremaal näha raamatuid, mida nad väidavad enda “taimepiibliks” olevat. Ja samas on seal nendest taimedest, mida see inimene kasutab, sees vaid üks-kaks taime või lausa kasutust.

Seega kirjandusel ei pruugi olla üldse selline mõju, nagu me arvame. See ongi üks küsimus, millele me vastust otsime. Miks inimesed uue taime kasutusele võtavad või vanast loobuvad.

ERC grant ja mida selle eest on plaanis teha?

  • Ühtekokku jagas Euroopa teadusnõukogu välja 485 miljonit eurot 325 silmapaistvale karjääri alustavale teadlasele.
  • Renata Sõukandi uurimisrühmale määratud toetus on ette nähtud viieks aastaks ja selle summa on ligi 1,5 miljonit eurot.
  • Renata Sõukandi käe all hakkab tööle 4 doktoranti ja 4 järeldoktoranti, kellest enamus on välismaalased ja valdavad uuritavate väikerahvaste keeli, spetsialiseeruvad etnobotaanikale ning kel on etnobotaanilise välitöö kogemus.

 

Uudislugu ERC grandi pälvimisest saab vaadata "Aktuaalsest kaamerast".


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    100 sekundi video: sooline võrdõiguslikkus – rumal reaalsus või reaalne rumalus?
    02.12

    Soolisel võrdõiguslikkusel on maailma eri paigus sisuliselt erinev tähendus, leiab Tartu ülikooli sotsiaalõiguse professor Gaabriel Tavits.

  • foto
    Me peame rääkima jõuluvanast rääkimisest...
    30.11

    Läheneva pühadeaja valguses võib nii mõnigi laps oma vanematelt küsida, kes siis õigupoolest talle kingitusi toob. Iga vanema ees seisab igipõline dilemma. ERR Novaator vestles jõuludest ja jõuluvanadest Suurbritannias asuva Exeteri ülikooli kaasava hariduse ja psühholoogia professori Christopher Boyle'ga.

  • foto
    Eestlastes on säilinud kõige rohkem ammuste küttide-korilaste geene  
    30.11

    Evolutsioonigeneetik, Eesti biokeskuse juht Mait Metspalu heidab novembri-detsembri Horisondile antud intervjuus valgust, kuidas käimaolevate uuringute järgi eestlaste kauged esivanemad Eestimaale jõudsid.

  • foto
    Graafikud: veerand eestimaalastest peab vägistamist kohati õigustatavaks
    30.11

    Peagi lõppev aasta oli mitmeti ehmatav. Nii näiteks tegi üks mees korduvalt naistevaenulikke märkusi ja valiti sellele vaatamata presidendiks. Veel mõni aeg tagasi oleks see tundunud uskumatu. Sama uskumatu tundub see, et arvestatava hulga eurooplaste arvates on nõusolekuta suguühe teatud juhtudel õigustatav.

  • foto
    Jumalast pilves – kuidas usk mõnu tekitab?  
    29.11

    Küsimuse kõrval, kas jumal on olemas, on muutnud viimase sajandiga oluliselt tähtsamaks probleem, miks usub sedavõrd palju inimesi üleüldse millessegi kõrgemasse. Süvausklike mormoonide ajuaktiivsust uurinud teadlased leiavad nüüd, et spirituaalseid kogemusi töötlevad samad ajupiirkonnad, mis löövad loitvele muusikat kuulates, narkootikume tarbides ja seksi ajal.

  • foto
    Doktorant lõi mudeli lihtsate organismide semiootiliste protsesside mõistmiseks
    29.11

    Kuidas ära tunda kõige esmaseid vaimseid protsesse lihtsate organismide juures, on fundamentaalne küsimus, mille vastamisele astus sammu lähemale Tartu ülikoolis täna doktoriväitekirja kaitsev Tšiilist pärit Claudio Julio Rodríguez Higuera.

  • foto
    Poliitteater juhib tähelepanu Eesti murekohtadele
    26.11

    Eelmisel kuul Tartu ülikoolis doktoritöö kaitsnud Madli Pesti sõnul on poliitiline teater aidanud kaasa Eesti ühiskonnas olevate probleemide teadvustamisele ning tekitanud pigem positiivset pinget.

  • foto
    Rakendusuuring otsib vastust Eesti rändeprobleemidele
    25.11

    Erinevatel andmetel on Eestis puudu ligi sada tuhat tööealist inimest. Seni pole aga ühtki selget plaani, mis pakuks olukorrale lahendusi. Mitme ministeeriumi koostöös on nüüd koostatud ulatusliku rakendusuuringu lähteülesanne, mille eesmärk on kaardistada ja leida lahendused mitmetele rändega seotud probleemidele.

  • foto
    Militaarsotsioloogia tähtsus ühiskonnas on suurem, kui oskame arvata
    23.11

    Muutlikes rahvusvahelistes suhetes on sõjaväel väga tähtis roll ning selle uurimine on oluline teema, millega militaarsotsioloogid tegelevad. U.S Naval War Gollege’i abiprofessor Rebecca Shciffi hinnangul on militaarsotsioloogidel väga suur mõju riigikaitsele ja neid peaks ühiskonnas väärtustama. Vestlesime Schiffiga militaarsotsioloogiast ja selle olulisusest tema külaskäigu ajal Tartu ülikooli.

  • foto
    Matus kui toode – tarbimiskultuur on juurdunud ka traditsioonidesse
    21.11

    Matusetraditsioon on olnud meie ühiskonna osa kauem kui keegi mäletada suudab. Aga isegi kui tundub, et matus on universaalne rituaal, kus üks suurus sobib kõigile, pole see kaasajal ammugi enam päris nii. Matusebüroosse astunud inimene seisab samasuguste dilemmade ees nagu internetipaketti valides – kas võtta kallim, odavam, keskmine? Internetikiirust valides me selle peale liigselt ei mõtle, küll aga tekib matuste kontekstis küsimus, kuivõrd sobilik on elu sellist ebamugavat osa kaubastada?

  • foto
    Teadlased kaardistasid nüüdisinimestele tulu toonud neandertallaste pärilikkusaine
    18.11

    Kümnete tuhandete aastate eest kohtasid Aafrikast väljarännanud nüüdisinimesed neandertallasi ja teisi ürginimesi ning said mõnikord pärast nendega kohtumist ka ühiseid järeltulijaid. Geeniteadlased on leidnud nüüd inimeste genoomis enam kui sada piirkonda, kuhu lisandunud ürginimeste pärilikkusaine lõigud aitasid inimestel vaenulikus maailmas paremini hakkama saada.

  • foto
    Uudishimulikud töötajad on leidlikud probleemilahendajad  
    18.11

    Loominguliselt probleeme lahendavaid alluvaid palgata soovivad tööandjad võiksid kaaluda kandidaate, kel on arenenud uudishimu. Omadust on tulevastes töötajates võimalik kindlaks teha isiksuse testidega.

  • foto
    100 sekundi video: meedialood kallutavad netiperverdi kuvandi äärmusesse
    18.11

    Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel uuris, kuidas gümnaasiumiõpilased netiperverte ette kujutavad ning leidis, et tegelikkuses ei pruugi ahistaja karikatuursele kuvandile vastata.

  • foto
    Graafik: Eestis elab iga viies laps suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, olukord on parem Euroopa keskmisest
    16.11

    2015. aastal elas Euroopa liidus ligi 25 miljonit last ehk ligi 27% 0–17-aastasest rahvastikust suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses, selgub Eurostati uuringust

  • foto
    Raport: riikide kontroll interneti üle tugevneb, Eesti ujub vastuvoolu. Lisatud graafikud
    15.11

    Internetivabadus on maailma riikides viimase kuue aasta jooksul järjest vähenenud, selgub Freedom House'i 2016. aasta raportist. Aina rohkem valitsusi on hakanud sotsiaalmeedia ja suhtlusrakenduste kaudu takistama informatsiooni kiiret levimist, seda eriti valitsusvastaste protestide ajal. Eestis aga on trend vastupidine – raporti "Freedom of the Net 2016" järgi on eestlastel 65 maailma riigi võrdluses koos Islandiga kõige suurem interneti kasutamise vabadus.

  • foto
    Sotsiaalse õigluse indeks: Euroopa liidus on mitmeid probleeme
    14.11

    Euroopa Liidu majandus on langusest taastumas. Sellele vaatamata on äsja ilmunud uuringu andmetel kasvanud vaesuse ohus inimeste hulk. Seda isegi hoolimata sellest, et need inimesed käivad tööl täiskoormusega.

  • foto
    Kai Saks: nii kaua kui elad, ela võimalikult hästi
    13.11

    Vananemine on pidev elukestev protsess, mis algab pea kohe pärast kehalise küpsuse saavutamist ning mille kiirust me saame oma eluviisiga mõjutada.

  • foto
    Sotsiaaluuring vaatab kliimamuutuste ohu mõju inimese käitumisele
    11.11

    3000 küsimustikule vastavat eestimaalast annavad Tartu ülikooli teadlaste abiga panuse kliimamuutuste ohu mõjusid analüüsivas Euroopa sotsiaaluuringus. Teadlased tahavad teada, kas inimeste käitumist ja hoiakuid kliimamuutuste suhtes mõjutab pigem teadlikkus, võimalused või mingid muud tegurid.

  • foto
    Doktoritöö: politseile pandud ootused ei teeni kogukonna huve
    10.11

    Politsei institutsiooni arenguga seonduvaid probleeme uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Priit Suve leidis oma väitekirjas, et politseid käsitletakse turvalisuspoliitikates ja ajakirjanduses eeskätt seaduste rakendaja ning sunnile orienteeritud toimijana.

  • foto
    Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?
    10.11

    Igapäevases kasutuses kuuleme sõnapaare võru keel, Võru murre, Võru murrak, lõunaeesti keel. Millega siis õieti tegu on? Kas need mõisted viitavad samale või on tegemist eraldiseisvate nähtustega? Praegusel võru keele nädalal peavad selle üle aru Tartu ülikooli võru keele spetsialistid Sulev Iva ja Helen Plado.

  • foto
    Meediauurija: ISIS kasutab osavalt ära lääne ajakirjanduse uudisloogikat
    09.11

    Terrorirühmitus ISIS suudab toota meediasisu, mis demokraatlike riikide ajakirjanduse abiga tõhusalt hirmu külvab, ja mis samas tekitab lääneriikide noortes soovi kuuluda ISISe ridadesse – kuidas nad selles kommunikatsioonis nii edukad on, seda selgitas ERR Novaatorile rootsi meediauurija Michael Krona.

  • foto
    Sotsiaalmeedia ei tee noori isekamaks, küll aga lõikab turundajatele sõrme
    09.11

    Sotsiaal- ehk ühismeediast kogutud kasutajainfo näib maiuspalana turundajatele, kuid briti etnograafi Daniel Milleri uuringud näitavad, et kasutajad hakkavad hoopis vältima kaupa, mida neile sihtturundusega müüa üritatakse. Samuti kummutab Miller müüdi, nagu muudaks ühismeedia noori isekamaks.

  • foto
    Väga pikki päevi lasteaias veetvate laste sõnavara on väiksem kui kodustel
    09.11

    Väikelapse sõnavara suurus on seotud nii tema sooga, vanemate haridustasemega kui ka sellega, kas ta on peres esimene või juba mitmes laps ning isegi sellega, kui palju ta lasteaias viibib.

  • foto
    Doktoritöö: moodne religioon on vajaduspõhine
    08.11

    Enamik Eestis levinud religioosseid või vaimseid uskumusi ja praktikaid ei kuulu otseselt ühegi religiooni alla – neid toetab New Age’i subkultuurist välja kasvanud uue vaimsuse keskkond, kus valikuid tehakse vastavalt hetkevajadusele, tõdeb Tartu ülikooli doktoritöös Marko Uibu.

  • foto
    Kelle jaoks teadlane teadust teeb?
    07.11

    Miks teadus ei tohi jääda vaid laborisse ja kuidas keeleteadus koolidesse viia? Sellest kirjutavad Tartu ülikooli keeleteaduse doktorandid Andra Rumm ja Kätlin Aare.

  • foto
    Lugeja küsib: kui suur valim Eestist on esinduslik?
    07.11

    ERR Novaatori poole pöördus lugeja küsimusega, kui paljusid inimesi peaks küsitlema, et selle põhjal võiks teha üldistusi kogu Eesti ühiskonnale.

  • foto
    Antropoloogid aitavad isesõitvaid autosid liikluses käituma õpetada
    04.11

    Isejuhtivad autod peaksid osaliselt jõudma linnaliiklusesse järgmise viie aasta jooksul ja selleks, et autod oskaksid võimalikult turvaliselt ja sujuvalt liigelda, ei tee tööd üksnes tarkvaraarendajad, vaid ka antropoloogid, kes jälgivad, kuidas autojuhid ja jalakäijad praeguses liikluses omavahel suhtlevad.

  • foto
    Tartu ülikool sai kutse Euroopa parimate teadusülikoolide klubisse
    01.11

    Tartu ülikool sai kutse liituda kahe olulise rahvusvahelise koostöövõrgustikuga – alles sel suvel asutatud GUILD`iga ning Euroopa teadusülikoolide võrgustiku LERU Ida- ja Kesk-Euroopa partnerlusprogrammiga.

  • foto
    Uuring: Eesti noorte hulgas kasvab alkoholist keeldumise kultuur
    01.11

    83 protsenti 15-aastastest poistest ja 85 protsenti 15-aastastest tüdrukutest on vähemalt ühe korra elus alkoholi tarvitanud. Siiski on Eestis olemas nõndanimetatud keeldumisekultuur: soov öelda alkoholile “ei” ja soov oma otsusele kindlaks jääda. Sellest kirjutab Tartu ülikooli meedia ja kommunikatsiooni doktorant Mari-Liisa Parder.

  • foto
    Tulevane õpetaja: noortele peab õpetama matemaatilist arutlusoskust
    29.10

    Kairi Nurk on energiast pakatav ja naerusuine Tartu ülikooli matemaatika ja statistika instituudi teise aasta magistrant. Kooliajal matemaatika talle raskusi ei valmistanud, kuid siis ei osanud ta sellest veel ka vaimustuda. “Õpetasin vahetunnis teisi, kuid ise sain kontrolltöös kehvema hinde kui need, keda aitasin. See tegi ikka meele mõruks küll. Ma ju teadsin ja oskasin, kuid tegin mitmeid hooletusvigu,” meenutab ta.