Etnobotaanik: looduslike taimede kasutus tuleb n-ö emapiimaga kätte saada

Video
Marju Himma
11.09.2016 10:57
Rubriik: Ühiskond

Renata Sõukand on Eesti Kirjandusmuuseumi teadur ja ta on etnobotaanik ehk uurib, kuidas inimesed taimi kasutavad. See uurimisteema on aga niivõrd eriline, et Euroopa teadusnõukogu (ERC) on otsustanud seda toetada ligi 1,5 miljoni euroga.

Õigupoolest on tegu väga mitmes mõttes erilise uuringuga. Nimelt õnnestub ERC toetusraha saada vaid ligikaudu kümnendikul esitatud uurimisprojektidest.

Lõviosa toetustest läheb loodus-, täppis- ja terviseteaduste valdkonda. Seega sotsiaal- või humanitaarvaldkonna uuringuprojektil selles konkurentsis läbi lüüa on juba iseenesest erakordne. Kui siia lisada veel fakt, et ERC grandi saajate hulgas on kaks kolmandikku mehed, on Renata Sõukandi uuringuprojekti saatnud edu väga silmapaistev.

ERR Novaator tegi Renata Sõukandiga juttu teadustööst ja edasistest plaanidest, mis ERC grandi toel teostamist ootavad.

Te olete humanitaarile üldse mitte omaselt palju rahvusvaheliselt publitseerinud. Kuidas teil etnobotaanika vallas nii palju teadusartikleid kirjutada õnnestub?

Nagu eelnevad ERC grandi saajad on öelnud, on selle saamise taga palju tööd. Teaduse eesmärk on otsida vastuseid ja lahendusi. Etnobotaanika uurimisteemad on üha jõulisemalt tõusmas päevakorda seoses loodusliku ja kultuurilise mitmekesisuse vähenemisega, kliimamuutuse ja toidujulgeolekuga.

Eesti oli muu maailma jaoks pikka aega muu maailma jaoks tundmatu maa, eks me Raivo Kallega püüdsime seda tasa teha. Kuna teema on interdistsiplinaarne, on avaldamisvõimalusi ka rohkem, kui kitsastel distsipliinidel, milledel on parimal juhul üks-kaks kõrgetasemelist ajakirja. Seetõttu on minul humanitaarina võimalik avaldada nii loodus- kui ka humanitaar- ja sotsiaalteaduste ajakirjades.

Kui oluline on etnobotaanika juures bioloogia ja botaanika tundmine? Mis teadmised selleks peavad olema?

Etnobotaanika käsitleb taimede kasutamist. Selleks, et aru saada, mis taimest inimene räägib, on vaja teada saada selle taime täpne liik. Seal tulebki mängu botaanika, sest see taim määratakse botaanika meetoditega.

Herbaareksemplar, mida me kogume või pildistame ja ära määrame, on nagu sild eemilise ja eetilise vahel [eemiline lähenemine uurib käitumist kultuurist seestpoolt ja põhineb peamiselt ühel kultuuril; eetiline lähenemine uurib käitumist väljastpoolt kultuurisüsteemi ja põhineb mitmel kultuuril – toim].

Ehk siis herbaareksemplar on sild inimese-poolse kasutuse ja teaduse vahel. Ilma taime täpse liigi määramata ei ole võimalik kindlalt väita, mis taime inimene kasutab.

Näiteks on nii ajalooliselt kui ka veel praegu kesalille nimetatud kummeliks ja kasutatud selliselt. Nime järgi võime arvata ühte, kuid taimi täpselt määrates saame teada, et tegelikkus on palju mitmekesisem.

Kumb on kummel, kumb kesalill? Fotod: herba.folklore.ee/bio.edu.ee.

Kuidas erinevate riikide elanikud üldse suhtuvad tänapäeval sellesse, et minnakse metsa ja korjatakse taimi söögiks või ravimiseks? Ja kuidas eestlased selles pildis paistavad?

Kusjuures Lääne-Euroopas kasutatakse looduslikke taimi üsna ohtralt. Meil võib tekkida selline tunne küll, et me oleme nii erandlikud – elame metsas ja muudkui kasutame neid.

Võib-olla ühe inimese kohta kasutame me neid palju, aga Lääne-Euroopas on valik suurem ja mitmekesisem ning ilmselt tänu sellele kasutavad nad siiani rohkelt looduslikke taimi salatiks ja hautises, seda eeskätt maapiirkondades.

Samas Poolas, Ungaris ja Bulgaarias oli ja siiani on au sees looduslike liikide fermenteerimine ehk hapendamine. Selle kaudu tõstetakse nende toiteväärtust, on kergem seedida, hävivad teatud mürgised ühendid, aga ka kindlustatakse säilimine neil aastaaegadel, mil värsket ei ole saada.

Muidugi sõltub palju kohalikust taimestikust, mõnes kohas on see rikkalikum, teises vaesem. Palju sõltub ka rahvakultuurist ja -traditsioonist ning riike omavahel niimoodi võrrelda on väga raske.

Mõjutegureid on muidki. Palju teadmist on hääbunud ka seetõttu, et lihtsam on näiteks osta poest kilo hapukapsast, kui hakata seda kodus köögis hapendama.

Kas toidutootmiskultuur, millesse oleme tarbimisühiskonnas arenenud, avaldab mõju ka pärimusele?

Jah, just nii. Pärimus muutub pidevalt. Kui võrdleme tänapäeva ja minevikku, siis on vähemalt looduslike toidutaimede kasutamise juures suur vahe. Meil on just ilmumas üks uuring Saaremaa kohta, kus koos kollegi Raivo Kallega võrdleme, mida inimesed mäletavad lapsepõlvest, milliseid toidutaimi kasutati ja mida nad tänapäeval kasutavad.

Ligikaudu kolmandik on kasutusi, mida inimesed jätkasid terve elu jooksul. Kolmandik on taimi, mida kasutati ainult lapsepõlves ja mida hiljem ei ole inimene ise kasutanud.

Natuke vähem on sellist kasutust, mille kasutus lõpetati 20–5 aastat tagasi. Ehk inimesed kasutasid neid küll oma täiskasvanueas, aga enam ei kasuta.

Kümme protsenti on neid kasutusi, mille inimene omandab väljaspool lapsepõlve, mis näitab tegelikult, et kui sa lapsepõlves konkreetset kasutust ei omanda, siis täiskasvanueas enam kuigi palju ei eksperimenteeri.

Seega võib naljaga pooleks öelda, et looduslike toidutaimede kasutus tuleb n-ö emapiimaga kätte saada. Ravimtaimede puhul tulevad mängu teised mehhanismid.

Mis tähendab seda, et laps, kes kasvab üles Londoni või Berliini kesklinnas, kunagi päris metsa ei satugi, metsmaasikat ei korja ja seent ammugi mitte, ei hakka ta tõenäoliselt ka oma täiskasvanueas seda tegema?

Mõni võib-olla hakkab, sest on inimesi, kel on sügav huvi selle vastu. Aga enamik inimesi tegelikult ei lähe sinna: see on nende jaoks võõras.

Pikas perspektiivis tähendab see, et nii jääb meie toidulaud hoopis vaesemaks, sest kui seda taime tööstuslikult ei toodeta ja metsast teda keegi ei korja, siis ta kaob meie toidulaualt. Kas võib nii olla?

See on kahe otsaga küsimus. Metsast looduslikke taimi, marju ja seeni välja tuua on üsna aja- ja töömahukas. Kui on olemas juurdepääs tööstuslikult ehk masskasvatatud taimedele, on palju lihtsam neid saada.

Aga see puudutab eriti neid hetki, kus on vaja saada lisaks vitamiine, mineraale, mis looduslikes taimedes on olemas ja mida paljast riisist või kartulist ei ole võimalik kätte saada.

Teine probleem on loodusliku mitmekesisuse küsimus, mis puudutab ka meie toidulauda. Maailm on praegu väga lai ja avatud. Me saame endale lubada Aafrikast pärit toitu. Meile praegu tundub, et saame seda endale lubada. Aga kui üks hetk on piirid kinni?

Kui ühiskonnast kaob looduslike söögitaimede kasutamise teadmine, jääb järgi väga haavatav toidulaud.

"Palju teadmist on hääbunud ka seetõttu, et lihtsam on näiteks osta poest kilo hapukapsast kui hakata seda kodus köögis hapendama."

Eestlasi huvitab ikka küsimus, kas me oleme kuidagi erilised ja Valdur Mikita on sellele nüüd oma metsarahvaks olemise müüdiga kõvasti hoogu juurde andnud – tunneme metsalõhnu ja maitseid. Kui hästi me siis ikkagi neid looduslikke toidu- ja ravimtaimi tunneme ja kas oleme siin kuidagi teistest erilisemad?

Ma ei arva, et me oleme nii väga erilised. Võib-olla tõesti linnastunud Lääne-Euroopa osa suhtes oleme erilised, aga see on ainult aja küsimus, millal neile järgi jõuame.

Loomulikult on meil maal olemas inimesed, kes tunnevad loodust, kes oskavad eristada võilille paiselehest; kes oskavad kasutada – tundmisest ainuüksi on vähe, sa pead teadma, mida selle taimega teha.

Ma arvan, et eks see Mikita loodud müüt on vajalik. Näiteks selleks, et rahvas end kuidagi ühtsena tunneks, et leida kokkupuutepunkt ja viia mõni inimene tagasi loodusesse.

Aga see, et kõik maal elavad inimesed käivad kogu aeg loodusest taimi korjamas, on ikkagi müüt. Reaalsus on siiski teine. On neid, kes teavad ja kasutavad. Aga seda, kui palju neid ikkagi meie ühiskonnas on, me ikkagi ei tea.

Kui ma näiteks võrdlen Ukrainat ja Eestit, siis ma erilist vahet ei näe. Jõukates piirkondades kasutatakse vähem kui piirkondades, mis on eraldatud ja peavad ise endaga hakkama saama. Mitmekesisus ja leidlikkus on neis piirkondades samuti suurem.

Samas Valgevenes nägime väga palju ka suhtumist, et taimi küll tunti, kuid metsas ei käidud, kuna selleks polnud aega.

Kuidas tänapäeval levib teave looduslike taimede kasutamise kohta? Mil moel mõjutab näiteks sotsiaalmeedia seda, kui kiiresti ja milline info pärimust edasi kannab?

Välitööde ajal me küsime otse, kust inimesed üht või teist asja teavad. See on tavaliselt ka üsna selgelt äratuntav, kas tegu on perekonnast tulnud teadmise, mis on pigem samas piirkonnas laiemalt levinud kasutuste moodi või kirjanduse, televisiooni või interneti mõjuga. Interneti ja raamatu ajastu on mõjutanud päris palju ja kiiresti.

Käisime just Valgevenes vabatekkelistel turgudel, kus müüdi seeni ja taimi. Kui ma müüjate käest taimede kohta küsisin, siis üsna sageli oli vastuseks, et minge internetti ja vaadake järgi. “Seda kasutatakse selle, selle ja selle vastu – aga minge vaadake täpsemalt Internetist!” Paarikümnest inimesest vaid üks ütles, et vaadake raamatust järgi.

Rahvad, keda me uurima hakkame, on kõik kirjaoskajad ja neile on raamatu mõju olnud suur. Raamatute mõju on oluliselt lihtsam kindlaks teha, aga kui tegu on televisiooni ja internetiga, siis see infohulk on niivõrd suur, et mõju täpset allikat kätte saada on palju keerulisem.

Siit jõuamegi otsapidi teie teadusprojekti teema juurde. Nõukogude ajal levis taimede kohta kirjasõna samamoodi ja äkki sellel riigikorral ei olnudki mingit mõju?

Seda me saamegi teada, kas tsentraliseeritud riigikord tegelikult mõjus. Tegu on väikerahvastega, kellest ükski ei räägi vene keelt emakeelena, seega otseste mõjutajate valik on suhteliselt väike.

Nendest neljast etnilisest vähemusrahvast kaks olid jagatud Nõukogude Liidu piiriga juba peale Teist maailmasõda, teised kaks jagati hiljem nelja iseseisva riigi vahel. Praegu jagab neid rahvaid igal pool Euroopa Liidu ja (endiste) SRÜ riikide piir.

Mida te loodate teada saada?

Nagu üks projekti retsensent ütles, siis paljud küsimused, mida ma esitan, tunduvad triviaalsed, aga keegi pole seda seni teaduslikult tõestanud.

Näiteks see, et erinev majanduslik ja poliitiline kord mõjutab taimekasutust. Tundub loogiline, kuid kas ikka, kui kiiresti ja mis suunas?

Nõukogude ajal oli näiteks olemas loetelu ravimtaimedest, mida oli lubatud kasutada. Neid testiti, nende toime oli teaduslikult tõestatud ja arstid pididki soovitama neid inimestele.

Meil oli Ain Raaliga kunagi ühine artikkel, milles tuli välja, et ainult 25 protsenti rahvameditsiinitaimedest olid lubatute nimekirjas, neid oli õigus kasutada. Teistelegi otseselt kätt ette ei pandud, aga neid ei propageeritud ja neist ei kirjutatud, v.a erandjuhtudel.

Taimede kasutamist õpetati ka koolis, selleks olid lausa eraldi botaanika tunnid. Lapsed koostasid herbaariumi. See, muide, võiski mõjuda väga laastavalt rahvapärastele taimenimedele.

Nõukogude süsteemis tulid kõik käsud Moskvast. Eks kohapealsed inimesed said seda samuti mõjutada – need, kes olid piisavalt targad ja julged, said mõnest asjast viilida, umbes nagu ka meil praegu. See muster läks võrdlemisi sarnaselt erinevatesse liiduvabariikidesse laiali.

Meie tahaksimegi näha, kas näiteks suhtumises on mingeid sarnasusi. Me saame testida teatud asju. Kas tsentraliseeritus mõjutas taimede kasutamist? Kas ja kui palju on mõjutanud kirjandus?

Eestis ilmub praegugi kõiksugu taimeraamatuid. Inimesed tõid meile ka Saaremaal näha raamatuid, mida nad väidavad enda “taimepiibliks” olevat. Ja samas on seal nendest taimedest, mida see inimene kasutab, sees vaid üks-kaks taime või lausa kasutust.

Seega kirjandusel ei pruugi olla üldse selline mõju, nagu me arvame. See ongi üks küsimus, millele me vastust otsime. Miks inimesed uue taime kasutusele võtavad või vanast loobuvad.

ERC grant ja mida selle eest on plaanis teha?

  • Ühtekokku jagas Euroopa teadusnõukogu välja 485 miljonit eurot 325 silmapaistvale karjääri alustavale teadlasele.
  • Renata Sõukandi uurimisrühmale määratud toetus on ette nähtud viieks aastaks ja selle summa on ligi 1,5 miljonit eurot.
  • Renata Sõukandi käe all hakkab tööle 4 doktoranti ja 4 järeldoktoranti, kellest enamus on välismaalased ja valdavad uuritavate väikerahvaste keeli, spetsialiseeruvad etnobotaanikale ning kel on etnobotaanilise välitöö kogemus.

 

Uudislugu ERC grandi pälvimisest saab vaadata "Aktuaalsest kaamerast".


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar
  • foto
    Webinar: tõejärgset ühiskonda lahkavad Lauristin ja Pettai
    21.02

    Toimus infoühiskonna keskuse webinar, mis keskendus tõejärgse ühiskonna teemale, vaadates kuidas see mõjutab nii poliitilisi kui isiklikele otsustusprotsesse.

  • foto
    Maailma keelerikkust võis kujundada vihm
    13.02

    Maailma inimesed kõnelevad ligi 7000 keelt. Keeled ei ole jaotunud aga mööda maakera pinda ühtlaselt, vaid mõnes kandis on neid rohkem, teisal vähem. Kuidas on see küll nii kujunenud? Nüüd on rühm teadlasi eesotsas Michael Gaviniga Ameerika Ühendriikide Colorado osariigiülikoolist jõudnud vastusele lähemale üllatavalt lihtsakoelise arvutimudeli abiga.

  • foto
    Magistritöö: tõhusam andmetöötlus aitaks kaasa liiklusõnnetuste arvu vähendamisele
    13.02

    Ott Nauts uuris Tartu ülikoolis kaitstud magistritöös raskete ilmaolude ja riiklike pühade mõju liiklusõnnetuste toimumisele. Autor leiab, et erinevatesse andmebaasidesse kogutava info parema seotuse ja analüüsi abil saaks operatiivteenistuste tegevust edaspidi tõhusamalt planeerida ning vähendada ka liiklusõnnetuste tagajärjel tekkivat kahju.

  • foto
    Kaitsemaagia tagab turvalisuse meie endi väljamõeldiste ees
    11.02

    Eesti kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur Reet Hiiemäe kaitses aasta alguses doktoritöö, mis räägib sellest, kuidas inimesed kaitsevad end oma pärimuslikele eelteadmistele tuginedes hirmsate olukordade või üleloomulike olendite eest. Doktoritöö annab vastuse ka küsimustele, kuidas ja miks muutuvad pärimuslikud enesekaitsemehhanismid ajas.

  • foto
    Arheoloog: savinõude valmistamine tegi inimesed paiksemaks
    08.02

    Ester Oras lisab tavapärasele arheoloogitööle keemilise lisamõõtme – ta kasutab Tartu ülikooli keemialaborites erinevaid masinaid, mis võimaldavad lugeda sajanditevanustest potikildudest või metallanumatest välja nende pika loo.

  • foto
    Kunstimuuseumi lapsmuumiad kõnelevad 3200 aasta tagusest ajast
    08.02

    Tartu ülikooli kunstimuuseum avab Egiptuse hauakambrist inspireeritud mängulise näituse, kus esitleb kõiki kunstimuuseumi ehtsaid Egiptuse muumiaid.

  • foto
    Magistritöö: paarisuhtevägivalla puhul keskendutakse liiga palju alkoholile
    08.02

    Paarisuhtevägivalla juhtumites keskenduvad tunnistajad, kannatanud ja õigussüsteemi esindajad vägivallatseja asemel liiga palju alkoholile, selgus Tartu ülikooli sotsioloogia magistrandi Virve Kassi kaitstud väitekirjast.

  • foto
    Veebiseminaril räägiti avalikust tähelepanust erivajadustega inimestele
    07.02

    Mis on kogemusnõustamine ja kes on kogemusnõustaja? Millist tähelepanu peaksid erivajadustega inimesed saama avalikkuses? Millised on eetilised piirid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias? Kui palju me puude või erivajadusega inimeste elust teame ja mida me peaksime teadma?

  • foto
    Keskaja Tallinna keskmine pätt oli noor mees
    31.01

    Kesk- ja varauusajal olid võllamäed Eesti alal küllaltki levinud hukkamispaigad, kuid arheoloogiliselt ei ole neid väga põhjalikult uuritud. Kõik, mida võllamägede kohta teame, pärineb kirjalikest allikatest ja üksikutest päästekaevamistest. 1994. aastal päästekaevamistega Tallinna võllamäelt leitud inimluude uurimise esmased tulemused reedavad aga mõndagi nii 500 aasta taguste karistusviiside kui ka kurikaelte tollase elu kohta.

  • foto
    Robootik: robotile ei peaks kehtima erilised turvareeglid
    31.01

    Jaanuari-veebruari Horisondile antud intervjuus ütles TTÜ biorobootika keskuse juht Maarja Kruusmaa, et ei näe põhjust, miks peaks robotitele kehtima teistsugused nõuded kui näiteks autole või nõudepesumasinale

  • foto
    Doktoritöö: Eesti karikatuuris puudus klassikaline propaganda
    20.01

    Sõdadevahelisel perioodil eestikeelses ajakirjanduses ilmunud karikatuure ja nendes ''vaenlase'' kuju tekkimise protsessi analüüsinud Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Antonia Nael leiab, et karikatuurides ei ole võimalik rääkida propagandast selle sõna täielikus mõttes.

  • foto
    Selles, kuidas me kõneleme ja kirjutame, võib “süüd heita” eesti keele vaarisale härra Blumele
    19.01

    Kui inimestelt küsida, mis neile seostub 17. sajandi eesti kirjakeelega, vastatakse tavaliselt usk, katekismus, võõrmõju või Forselius. Uuenduslikkust ei mainita – seda seostatakse pigem tänapäevase keelearendusega. Samas leidus innovaatilisust ka 17. sajandi eesti kirjakeele kujundamisel, kirjutab Tartu ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse doktorant Liina Pärismaa. Et saada selgemat pilti selle aja kirjakeele uuenduslikkusest, vaatame esmalt keskkonda, milles kirjakeel tekkis ja arenes.

  • foto
    Sotsiaalmeedia suurandmeid tõlgendada polegi nii lihtne
    18.01

    Kaubandusettevõtted, mobiilirakendused, sotsiaalmeedia – kõik koguvad tänapäeval andmeid kasutajate kohta. Sotsiaalteadlasi huvitavad uued tööriistad, millega tõlgendada andmeid nii, et suurest "andmepajast" välja võttes ei läheks kaduma kontekst ja ühes sellega ka tegelik tähendus, selgitab Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi infosüsteemide assistent Maris Männiste.

  • foto
    Teadlased arutlesid suurandmete ja keeleteaduste vaheliste seoste üle
    16.01

    Suurandmed on moesõna erinevates teadusvaldkondades. Kuidas aga kasutab tänapäevane keeleteadus ära suuri tekstiandmeid, selgitasid Tartu ülikooli kvantitatiivse keeleteaduse teadur Kristel Uiboaed, arvutilingvistika dotsent Kadri Muischnek ja eesti keele vanemteadur Liina Lindström.

  • foto
    Aasta leid arheoloogias: keskaegne veejuhe ja adrajäljed Tallinna kesklinnas
    10.01

    Tallinna kesklinnas Pärnu maantee ääres looduskaitsealuse hõlmikpuu kõrval laiub praegu veel tühi, aiaga ümbritsetud ala. Lähiaastatel peaks sellele, Pärnu maantee 31, 33 ja 35 ja Peeter Süda 4 kinnistuid hõlmavale krundile kerkima uus kontori- ja elumaja. Seoses ehitusplaanidega uuriti 2016. aasta augustis–septembris arheoloogiliste kaevamiste käigus läbi umbes 3000 ruutmeetri suurune ala. Tegemist on pindalalt ühe suurema arheoloogilise uuringuga Tallinnas pärast kaevamisi Vabaduse väljakul 2008.–2009. aastal.

  • foto
    100 sekundi video: uusaastalubaduse abil jõukamaks
    09.01

    Tartu ülikooli sotsioloogia assistent, EBSi doktorant ja MTÜ Rahatarkus kaasasutaja Leonore Riitsalu annab nõu, kuidas uuel aastal edukamalt raha säästa ja seeläbi jõukamaks saada.

  • foto
    Tiibeti kiltmaa asustasid juba kütid-korilased
    08.01

    Tuhandete aastate eest jätsid kuus Tiibeti kõrglaval ringi uitavat rändurit Chusangi kuumaveeallika kaldale ladestunud mutta oma käe- ja jalajäljed. Süvendite tekkeaega eelnevast täpsemini määranud teadlasrühm järeldab värskes töös, et kütid-korilased vallutasid maailma kõrgeima kiltmaa vähemalt 7400 aasta eest, suutes seal hakkama saada ka põllupidamise pakutavate hüvedeta.

  • foto
    Doktoritöö: sanitaarolude paranemine pikendas Eesti linnaelanike eluiga
    06.01

    Puhta joogivee kättesaadavuse paranemine vähendas oluliselt 19. sajandi lõpu Eesti linnades imikusuremust, mis pikendas omakorda linnaelanike keskmist eluiga, selgub Eesti linnaelanike suremust uurinud Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorandi Hannaliis Jaadla väitekirjast.

  • foto
    Kas kärisev hääl teeb naised kuuldavaks ja vähendab palgalõhet?
    05.01

    Ühiskondlikud võimumustrid peegelduvad inimestevahelises suhtluses. Neid mustreid võivad mõjutada lugematud faktorid alates partnerite vanusevahest ja lõpetades sellega, mis laadi suhtega tegemist on. Muu hulgas võib võimusuhteid märgata ka keelekasutuses. Suhtluspartnerite omavahelisi positsioone võib kirjeldada näiteks selle kaudu, kes vestlustes rohkem rääkida saab, kes jututeemasid valib või kes partneri(te)le rohkem vahele segab, kirjutavad Tartu ülikooli eesti keele foneetika teadur Pärtel Lippus ja foneetika doktorant Kätlin Aare.

  • foto
    Ettevõtlus aitab tutvustada arheoloogia vajalikkust
    2016

    Tartu ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia laboris on hakatud aktiivselt tegelema ettevõtlikkuse arendamisega. Põhjuseid selleks on mitmeid, rääkis arheoloogia labori koordinaator Ester Oras Tartu ülikooli ajakirja ettevõtluse erinumbris.

  • foto
    Teaduse sotsiaalsest korraldusest läbi teadusfilosoofia prisma
    2016

    „Teadusfilosoofias nähakse üha selgemalt, et see, kuidas teaduse ümber otsuseid langetatakse, mõjutab teaduse tegemist,“ rääkis Jaana Eigi kultuurilehes Sirp Margus Maidlale. Jaana Eigi kaitses Tartu ülikoolis filosoofia erialal doktoritöö teaduse sotsiaalse korralduse teemal.

  • foto
    Uus aasta toob lisasekundi  
    2016

    Kellel järgmine aasta juba ette eriti meeldiv paistab, on seekord õnnega koos – 2017. aasta kestab Eestis ja suuremal osal idapoolkerast tavapärasest sekundi võrra kauem. Astronoomilise ja aatomkellade aja vastavusse viimiseks näitab 1. jaanuaril kell 1.59.59 järel 2.00.00 asemel ametlikult aega 1.59.60.

  • foto
    Mida me näeme, kui me näeme vaeva?
    2016

    Mida me näeme, kui me näeme vaeva, küsib Tartu ülikoolis tajuverbe ja nende erinevaid tähendusi uuriv doktorant Mariann Proos.

  • foto
    Doktoritöö: Paremäärmuslased mängivad inimeste tunnetel ja lihtsatel sõnumitel
    2016

    Tartu ülikooli kultuurikommunikatsiooni ja semiootika nooremteadur Mari-Liis Madisson analüüsis oma doktoritöös Eesti paremäärmuslaste veebisuhtlust. Doktoritöö toetus kultuurisemiootika raamistikele, mis võimaldasid selgitada paremäärmusliku inforuumi eri tasanditel aset leidvat suhtlust ja selle keskseid väärtusi.

  • foto
    100 sekundi video: kus tähistavad jõule rahvusvähemused?
    2016

    Tartu ülikooli inimgeograafia doktorant Veronika Mooses uuris, kuhu liiguvad pühade ajal pealinna elanikud ning leidis eesti ja vene keelt rääkivate inimeste vahel mitmeid erinevusi.

  • foto
    Innuiitidel aitas külmaga kohastuda ürginimeste pärilikkusaine
    2016

    Innuiitidel ja põlisameeriklastel aitasid Põhja-Ameerika karmis kliimas hakkama saada kümnete tuhandete aastate väljasurnud ürginimeste pärilikkusaine, viitab üksikasjalik geenianalüüs.

  • foto
    Anne Lill: antiikkultuuri tundmata ei saa ennast eurooplaseks pidada
    2016

    Antiikkirjanduse tõlkeid ilmub eesti keeles harva. Oktoobris avaldas Tartu Ülikooli Kirjastus Euripidese kahe tragöödia tõlke Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia emeriitprofessori Anne Lille sulest. Oktoobris tähistas Anne Lill ka oma 70. sünnipäeva.

  • foto
    Tartu ülikooli magistrantide õppevideod aitavad eakatel Euroopa Liitu paremini mõista
    2016

    Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kursuseprojekti raames valmisid vanemaealistele suunatud Euroopa Liidu alased õppevideod.

  • foto
    Teadus kolme minutiga: Sander Paekivi ja inimkeele dünaamika
    2016

    Pessimistliku prognoosi kohaselt sureb sajandivahetuseks välja 90 protsenti täna kõneldavatest keeltest. Kuidas protsessi teadlikult sekkuda, sellest räägib Tallinna ülikooli füüsika doktorant Sander Paekivi.

  • foto
    Kolmeaastaselt tehtav test aitab märgata potentsiaalseid ühiskonna heidikuid
    2016

    Murdosa elanikkonna arvele saab kanda lõviosa kuritegevuse ning tervishoiu -ja sotsiaalsüsteemiga seonduvatest kulutustest, näitab Uus-Meremaal enam kui 30 aastat väldanud suuruuringu tulemused. Täiskasvanuea majanduslikku koormat saab aga samas ennustada lihtsa kolmeaastaselt tehtava laste vaimset ja füüsilist võimekust mõõtva testi tulemuste alusel.