Artikkel on rohkem kui viis aastat vana ja kuulub arhiivi, mida ERR ei uuenda.
Planeeditekke-kettais võib vett leiduda küllaga
Toimetas Priit Ennet
Kui tähe ümber tekib planeedisüsteem, siis tekib ta suurest gaasi, tolmu ja kiviklibu kettast, mis tähe ümber tiirleb ja üha suuremateks kobakateks kokku koondub. Nüüd on astronoomid ühest seesugusest planeeditekke-kettast avastanud ka märke suure veekoguse olemasolust. See annab alust paremini mõista, kuidas võivad tekkida merede ja ookeanidega planeedid.
Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobi Herschel abil on kindlaks tehtud, et meist umbes 175 valgusaasta kaugusel asuva 10 miljoni aasta vanuse tähe ümber pöörlevas planeeditekke-kettas on nii palju vett, et sellest jätkuks mitme tuhande kordselt kõigi Maakera ookeanide täitmiseks.
Täpsemalt on avastatud märke külma veeauru olemasolust selles kettas, aga see omakorda viitab jääkristallide olemasolule, mis põhiosa sellest ketta veemassist siis moodustavadki.
Varem on astronoomid leidnud planeeditekkeketastest märke ainult kuumast veeaurust, mis asub ketta tähelähedasemates osades, kus jääkristalle aga kindlasti ei leidu.
Avastus annab tuge ka sellele Maa ookeanide tekketeooriale, mille järgi suurem osa meie planeedi veevarudest on siia saabunud jäiste komeedituumade koosseisus.
Teadlased kirjutavad vaatlustulemustest ja nende tõlgendusest ajakirjas Science.
Kui tähe ümber tekib planeedisüsteem, siis tekib ta suurest gaasi, tolmu ja kiviklibu kettast, mis tähe ümber tiirleb ja üha suuremateks kobakateks kokku koondub. Nüüd on astronoomid ühest seesugusest planeeditekke-kettast avastanud ka märke suure veekoguse olemasolust. See annab alust paremini mõista, kuidas võivad tekkida merede ja ookeanidega planeedid.
Euroopa Kosmoseagentuuri kosmoseteleskoobi Herschel abil on kindlaks tehtud, et meist umbes 175 valgusaasta kaugusel asuva 10 miljoni aasta vanuse tähe ümber pöörlevas planeeditekke-kettas on nii palju vett, et sellest jätkuks mitme tuhande kordselt kõigi Maakera ookeanide täitmiseks.
Täpsemalt on avastatud märke külma veeauru olemasolust selles kettas, aga see omakorda viitab jääkristallide olemasolule, mis põhiosa sellest ketta veemassist siis moodustavadki.
Varem on astronoomid leidnud planeeditekkeketastest märke ainult kuumast veeaurust, mis asub ketta tähelähedasemates osades, kus jääkristalle aga kindlasti ei leidu.
Avastus annab tuge ka sellele Maa ookeanide tekketeooriale, mille järgi suurem osa meie planeedi veevarudest on siia saabunud jäiste komeedituumade koosseisus.
Teadlased kirjutavad vaatlustulemustest ja nende tõlgendusest ajakirjas Science.